Kokkuleppemenetluses
Kohus
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.juuni 2015.a Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Kriminaalasja number
1-13-6990 (kohtueelses menetluses nr 13260100452)
Kohtukoosseis
Kohtunik Epp Tombak
Kohtuistungi sekretär
Margreth Adamson
Kriminaalasi
S.V (S.V) süüdistuses KarS § 424 järgi
Prokurör
Ringkonnaprokurör Ülle Hõrak
Süüdistatav
Kaitsja
, isikukood xxx, Eesti Vabariigi kodanik, S.V emakeel eesti keel, kesk-eri haridusega, töökoht xxxxxxxxxx, xxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx, kriminaalkorras karistatud, karistusandmed registrist kustutatud, tõkendit ei ole kohaldatud Vandeadvokaat Marina Valge
S.V süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada vangistusega kolm (3) kuud. KarS § 74 lõigete 1 ja 3 alusel määrata, et S.V-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui S.V ei pane kuue (6) kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 1 alusel on S.V katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elada kohtu poolt määratud alalises elukohas aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Katseaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest, käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alustatakse pärast kohtuotsuse jõustumist. KrMS § 180 lõigete 11 ja 3 alusel jätta S.V-lt väljamõistmisele kuuluvad menetluskulud osaliselt –väljamõistmisele kuuluva sundraha osas 195 euro ulatuses ning kaitsjatasu osas 158,80 euro ulatuses riigi kanda. Sisse nõuda S.V-lt riigituludesse menetluskuludena 390 (kolmsada üheksakümmend) eurot sundraha katteks, 71 senti kriminaaltoimikust kaitsjale koopiate tegemise kulu katteks, 136 (ükssada kolmkümmend kuus) eurot ekspertiiside kulu katteks, 11 (üksteist) eurot 66 senti kutsete saatmise kulude katteks ning 454 (nelisada viiskümmend neli) eurot 40 senti vandeadvokaat Marina Valge osavõtu eest kriminaalasjas riigieelarvest väljamaksmisele kuuluva summa katteks. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sissenõutavad menetluskulud – kokku 992 (üheksasada üheksakümmend kaks) eurot 77 senti tuleb tasuda igakuiste maksetena, minimaalse suurusega 82,75 eurot (11 makset) ning 82,52 eurot (1 makse) ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, esimese makse tasumisega hiljemalt 13.juuliks 2015 ning kõigi maksete tasumisega hiljemalt 13.juuniks 2016.a. Maksed tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr.10220034796011 SEB Pank, või 221023778606 Swedbank, viitenumber 2800049874, selgitus: Põlva kohtumaja otsus nr. 1-136990, kriminaalmenetluse kulud (ja isiku nimi kelle eest tasutakse, kui maksja ei ole süüdimõistetu). Kui süüdimõistetu ei ole tasunud kriminaalmenetluse kulude esimest osamakset kohtuotsuses märgitud tähtajaks, või jätab tasumata mõne järgneva osamakse, suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Edasikaebamise kord ja kohtuotsuse jõustumine Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9.peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 26.06.2015. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud.
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtule (Põlva kohtumajja) kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus ja kokkuleppe sisu S.V süüdistatakse selles, et tema 20. septembril 2012.a kella 16:45 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxx tänaval lükkas mootorratta Suzuki GSX-R 1100 registreerimismärgiga xxxx käima, mis on mootorsõiduki juhtimine Liiklusseaduse (LS) § 2 p 41 mõistes, kaotas kiirendamisel juhitavuse ja kukkus. Mootorsõiduki juhtimisel oli etanooli sisaldus S.V veres 1,82 mg/g, võttes arvesse laiendmääramatust +-0,06 mg/g kohta, on lõplik näit 1,76 mg/g. Mootorsõiduki juhtimine S.V poolt seisnes selles, et ta lükkas mootorratta käima, mõjutades mootorsõiduki liikumissuunda ja kiirust, mis on mootorsõiduki juhtimine LS § 2 p 41 mõistes. LS § 2 p 41 sätestab, et mootorsõiduki juhtimine käesoleva seaduse tähenduses on isiku igasugune tegevus mootorsõiduki juhi kohal, kui mootorsõiduk liigub. Mootorsõiduki juhtimiseks loetakse ka isiku tegevust, kui ta ei viibi juhi kohal, kuid mõjutab juhtimisseadiste (juhtrauad, rooliratas või muu selline) abil mootorsõiduki liikumissuunda või kiirust. S.V rikkus LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem või kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või rohkem. Toimepandu on kvalifitseeritud KarS § 424 järgi , s.o mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. Süüdistatava S.V, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör S.V karistamist KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud. Mõistetavat vangistust ei pöörata KarS § 74 lõigete 1 ja 3 sätteid kohaldades täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 6-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid. Menetluskulude hüvitamine Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud- 136 eurot; p 4 alusel määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud – kokku 613,20 eurot; p 5 alusel kriminaaltoimiku materjalidest kaitsjale koopiate tegemise kulu 0,71 eurot; p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha- vastavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 1,5 kuupalga alammäära ehk 585 eurot ning p 10 alusel muud menetlejal kriminaalasja menetlemisega tekkinud kulud- üldmenetluse istungile kutsete saatmisega seotud kulu 11,66 eurot. Kokku moodustavad menetluskulud 1346,57 eurot.
KrMS § 180 lg 11 sätestab, et KrMS § 175 lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude, s.o määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud, määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. Vastavalt KrMS § 180 lg 3 arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdimõistetu S.V küll töötab ja seega omab püsivat sissetulekut töötasu näol, kuid ta on taotlenud menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmist ning nende tasumise võimaldamist osade kaupa, kuna tema töötasu on miinimumpalga lähedane, samas on tal alaealise lapse ülalpidamiskohustus. Tal puudub vara, mille realiseerimisest oleks võimalik menetluskulusid kanda. Kohus peab võimalikuks eeltoodud asjaoludel ning KrMS § 180 lõigete 11 ja 3 alusel vähendada väljamõistmisele kuuluvat sundraha 195 euro võrra ning määratud kaitsja tasu 158,80 euro võrra, milline tasu ja kuluhüvitis on kaitsjale määratud seoses Tartust Põlvasse sõidule kulutatud ajaga ning sõidukuludega, sest advokaadibüroo asukoht, mille kaudu advokaat M.Valge õigusteenust osutab, asub Tartu linnas. Kohus rahuldab ka taotluse hüvitamisele kuuluvate menetluskulude tasumiseks ositi ühe aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse tegemisel on kohus juhindunud KrMS §-st 249. /allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.