Hageja: Bondora AS (rk 11483929), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (Julianuse Õigusbüroo OÜ; registrikood 11930038; e-post XXX) Kostja: Kostja: I.A (isikukood rahvastikuregistri järgne elukoht xxxx)
Menetluse liik
XXX;
viimane
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista I.A-lt Bondora AS kasuks välja põhinõue 2099,46 eurot.
3.Jätta rahuldamata Bondora AS põhinõue 6689,92 eurot, intress 515,12 eurot, sissenõudmiskulud 290 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3776,04 eurot.
4.Mõista I.A-lt Bondora AS kasuks välja viivis põhivõlgnevuselt 2099,46 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt.
Jätta menetluskulud 16% ulatuses I.A kanda ja 84% ulatuses Bondora AS kanda.
6.Rahuldada Bondora AS taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja määrata menetluskulude suuruseks 1270 eurot.
7.Mõista I.A-lt Bondora AS kasuks menetluskulude katteks välja 203,20 eurot.
8.Mõista I.A-lt Bondora AS kasuks väljamõistetud menetluskulude (203,20 eurot) suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kohtu kontaktandmed: Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja, Juhan Liivi 4, 50409; elektronposti aadress [email protected]; e-toimik: www.e-toimik.ee. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Ringkonnakohtu kontaktandmed: Tartu Ringkonnakohus, Veski 32, 50409, Tartu; elektronposti aadress [email protected]; etoimik: www.e-toimik.ee. Menetluskulude kindlaksmääramise peale edasikaebamine Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Selgitus menetlusabi taotlejale Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTU SEISUKOHT
1.Tartu Maakohtu menetluses on Bondora AS (hageja) hagi I.A (kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingutest. Pooled sõlmisid 13.12.2016 laenulepingu nr BL582751, 31.03.2017 laenulepingu nr BL627991, 18.07.2017 laenulepingu nr BL673769, 21.09.2017 laenulepingu nr BL699782, 16.03.2019 laenulepingu nr BL1034273, 29.07.2019 laenulepingu nr BL1285782, millede alusel sai kostja laenu (edaspidi lepingud).
2.Kuna kostja oma lepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis hageja 18.01.2021 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse (tähtajaga 17.02.2021), milles anti kostjale täiendav
tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. Kuna kostja ei tasunud võlgnevusi ka täiendava tähtaja jooksul, ütles hageja lepingud 19.02.2021 üles.
3.Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse kätte toimetatud tähtsaadetisena isiklikult 19.10.2024. Kostja kohustus hagile vastama hiljemalt 04.11.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud. Hageja on taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17. detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).
6.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 403 4 lg 1 järgi enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21). VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed: a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg
1 p 5); e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).
7.Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 403 4 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister, pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 403 4 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte, rahvastikuregistri väljavõte jms). Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098, p 18).
8.Hageja on selgitanud, et laenutaotluste menetlemisel on laenusaaja teinud päringu creditinfo.ee maksehäireregistrisse ja lähtunud kostja poolt esitatud infost. Samuti nähtub kohtule, et hageja on teinud päringuid rahvastikuregistrisse ja kostja deklareeritud tulu kohta. Hageja on kopeerinud kohtule suurel hulgal teoreetilisi käsitlusi vastutustundliku laenamise kohta, kuid esitatud dokumentidest ei nähtu hageja tehtud järeldused konkreetselt hagi aluseks olevate laenulepingute osas. Hageja ei ole esitanud kohtule kostja poolt laenu taotlemisel hagejale esitatud laenutaotlusi. Samuti ei ole hageja hagiavalduses selgitanud, mida kostja laenutaotluses avaldas ja kuidas on hageja neid andmeid kontrollinud ning millisele järeldusele jõudnud. Hageja on selgitanud, et laenulepingute sõlmimisel on laenusaaja teinud päringu creditinfo.ee maksehäireregistrisse. Vastavalt maksehäireregistri infole puudusid võlgnikul maksehäired. Hageja lähtus laenu väljastamisel vastavalt taotlusel deklareeritud sissetulekule ning kohustustele. Kohus eeldab, et hageja on siiski creditinfo.ee päringu teostajana mõelnud laenuandjat, mitte laenusaajat. Seega on laenuandja kontrollinud vaid seda, kas laenusaaja on uue laenu taotlemise ajal mõne kohustuse täitmisega viivituses selliselt, et selle kohta on esitatud ka teade maksehäire registrisse. Kohtule nähtub kohtuinfosüsteemist, et kostja vastu on esitatud mitmeid nõudeid.
9.Kohtu hinnangul ei ole laenuandja ka muul viisil tõendanud, et oleks kontrollinud talle esitatud andmete õigsust. Juhul kui laenuandja oleks küsinud laenutaotleja pangakonto väljavõtet, saanuks ta kontrollida, kas taotleja on esitanud õiged andmed oma sissetulekute ja kohustuste kohta.
10.Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingute (kõigi lepingute) sõlmimisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingute sõlmimist omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet
krediit tagasi maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Võlausaldaja ei ole pidanud vajalikuks kontrollida krediidisaaja pangakonto väljavõtet sh. väljaminekuid ega kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangakonto väljavõtte alusel. Krediidiandja ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks, et ta on saanud laenusaaja väljaminekuid piisavalt põhjalikult kontrollida mõne muu andmebaasi kui laenusaaja pangakonto alusel. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates on kohus seisukohal, et krediidiandja on laenu andes tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata, rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.
11.Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 403 4 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
12.Lepingute sõlmimise ajal so. 13.12.2016 kuni 29.07.2019 oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli 0%. Seega oleks hagejal õigus nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest.
13.Juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtteid rikkunud, esitas hageja ümberarvestuse. Kohus selgitab, et VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.
Lepingu nr BL582751 alusel sai kostja laenu 2125 eurot, mille väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 125 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.02.2017 - 10.01.2020. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.02.2017 kuni 06.01.2022 kokku 1977,99 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud nõude summas 22,01 eurot (2000,00-1977,99) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 7.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa, tuleb asuda seisukohale, et kostja on tasunud lepingu nr BL582751 alusel hagejale 102,99 eurot rohkem kui lepingu täitmiseks vaja oli (2000,00-125-1977,99= -102,99).
Lepingu nr BL627991 alusel sai kostja laenu summas 1060 eurot, mille väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 60 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2017 10.04.2020. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.05.2017 kuni 06.01.2022 kokku 876,54 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud nõude summas 123,46 eurot (1000-876,54) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 7.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa, tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleks lepingu nr BL627991 alusel tasuda hagejale
63,46 eurot (1000-876,54-60). Samas on kostja lepingu nr BL582751 alusel tasunud hagejale 102,99 eurot rohkem. Seega loeb kohus kostja poolt lepingu nr BL582751eest tasutud 63,46 eurot laenulepingu nr BL627991 eest tasutuks, kui ennetähtaegselt tasutud kohustuse. Eelnevast tulenevalt on kostjal laenulepingute alusel ennetähtaegselt tasutud veel 39,53 eurot.
Lepingu nr BL673769 alusel sai kostja laenu summas 3185 eurot, mille väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 185 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 11.09.2017 10.08.2020. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 11.09.2017 kuni 06.01.2022 kokku 2383,96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud nõude 616,04 eurot (3000-2383,96) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 7.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa, tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleks lepingu nr BL673769 alusel tasuda hagejale 431,04 eurot (3000-2383,96-185). Samas on kostja lepingu nr BL582751 alusel tasunud hagejale 39,53 eurot rohkem. Seega loeb kohus kostja poolt lepingu nr BL582751eest tasutud 39,53 eurot laenulepingu nr BL673769 eest tasutuks. Eelnevast tulenevalt on kostjal laenulepingust nr BL673769 tulenev võlgnevus 391,51 eurot.
Lepingu nr BL699782 alusel sai kostja laenu summas 4040 eurot, mille väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 240 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.11.2017 12.10.2020. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.11.2017 kuni 06.01.2022 kokku 2827,25 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud nõude 972,75 eurot (3800-2827,25) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 07.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa, tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleb lepingu nr BL699782 alusel tasuda hagejale 732,75 eurot (3800-2827,25-240).
Lepingu nr BL1034273 alusel sai kostja laenu summas 1060 eurot, mille väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 60 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2019 11.04.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 10.05.2019 kuni 06.01.2022 kokku 455,14 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud nõude summas 544,86 eurot (1000-455,14) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 07.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa, tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleb lepingu nr BL1034273 alusel tasuda hagejale 484,86 eurot (1000-455,14-60).
Lepingu nr BL1285782 alusel sai kostja laenu summas 850 eurot, mille väljamaksel kostjale arvestati maha lepingutasu 50 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 10.05.2019 11.04.2022. Kostjalt on toimunud laekumisi hagejale perioodil 12.08.2019 kuni 06.01.2022 kokku katteks 259,66 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista
sissenõutavaks muutunud nõude 540,34 eurot (800-259,66) ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlalt alates 07.01.2022 kuni põhivõla tasumiseni. Kohus on seisukohal, et kuivõrd muid tasusid peale põhinõude ja seadusjärgse viivise ning intressi hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel nõuda ei saa, tuleb asuda seisukohale, et kostjal tuleb lepingu nr BL1285782 alusel tasuda hagejale 490,34 eurot (800-259,66-50).
Tuginedes eeltoodule moodustub sissenõutavaks muutunud põhivõla nõue kokku summas 2099,46 eurot (391,51+732,75+484,86+490,34).
14.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 218-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusjärgses määras.
15.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 290 eurot lähtudes VÕS 113 2 lg 1 ja lg 2 sätestatust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud. VÕS § 403 4 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 290 euro väljamõistmiseks.
16.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 2099,46 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutnud viivise nõue. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud
17.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 16% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 16% kostja ja 84% hageja kanda.
18.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 910 eurot ja esindajakulu 845 eurot. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 910 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus). Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud ajakuluks 3 tundi, mis vastab esindaja poolt teostatud menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele (kohus arvestab seejuures, et hagis on esitatud nõue mitme laenulepingu alusel). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr on 169 eurot ilma käibemaksuta. Kohus leiab, et tunnitasu määr 169 eurot ei ole mõistlik ning kuulub vähendamisele. Kohus arvestab seejuures asjaoluga, et hagejat on antud vaidluses esindanud õigusbüroo töötaja ning tegemist ei
ole õiguslikult keeruka vaidlusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus põhjendatud tunnitasu määraks antud vaidluse lahendamisel 120 eurot (ilma käibemaksuta). Seega on põhjendatud hageja lepingulise esindaja kulu 360 (3h. x 120 eurot).
19.Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 1270 eurot (910+360). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 203,20 eurot (16%*1270). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 203,20 eurot.
20.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
21.Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.