Liiklussüüteod

poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu O.M-i süüdistatakse selles, et tema, juhtides 08.07.2013 kella 16.39 paiku Tartumaal Peipsiääre vallas Alatskivi-Varnja tee 15. kilomeetril suunaga Alatskivi poolt Varnja suunas alkoholijoobe seisundis (veres etanoolisisaldus 2,67 mg/g kohta) ning vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata sõiduautot Nissan Sunny reg nr XXXX, ei tulnud teeoludele mitte vastava sõidukiiruse ja alkoholist põhjustatud terviseseisundi tõttu toime sõiduauto juhtimisega, mille tagajärjel kaotas sõiduk sirgel kruusasel teel juhitavuse, sõitis teelt välja vasakule poole ja rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel hukkus sündmuskohal sõiduki juhi kõrvalistmel istunud M.P. (ik XXXX), kes kinnitamata turvavöö tõttu oli paiskunud sõidukist välja. M.P. surma põhjuseks oli lülisamba kaela-rinnaosa ning mõlemapoolsete roiete hulgimurrud seljaaju ja mõlema kopsu rebenditega. O.M rikkus kehtiva liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. O.M rikkus kehtiva liiklusseaduse § 33 lg 11 p 2 nõudeid, mille kohaselt on juhil keelatud joobeseisundis või alkoholi piirmäära ületavas seisundis või liiklusohtlikus terviseseisundis juhtida sõidukit või anda juhtimist üle sellises seisundis isikule ning § 90 lg 1 p 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. O.M rikkus kehtiva liiklusseaduse § 33 lg 2 p 1 ja p 6 nõudeid, mille kohaselt juht enne sõidu alustamist peab veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida ning et tema ja sõitjad kasutavad nõuetekohaselt turvavahendeid, ja mitte sõidutama sõitjat, kes pole seda nõuet täitnud. O.M rikkus kehtiva liiklusseaduse § 50 lg 3 p 1 nõudeid, mille kohaselt juht peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

Sellega pani O.M toime sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, millega ettevaatamatusest põhjustas inimese surma, s o KarS 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo asjaolude ja kvalifikatsiooniga, jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras ning hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. KarS § 422 lõikes 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust - 2 aastat vangistust Tartu Maakohtu poolt 12.03.2013. a otsusega O.M-ile mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 aasta vangistust võrra ja mõista O.M-ile liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Lähtudes KarS §-st 74 lg 1 ei pöörata mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui O.M ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS §-de 75 lg 2 p 9 ning 751 lg 1 ja lg 3 p 1 kohaselt kohaldada O.M-i suhtes elektroonilist valvet tema elukohas aadressil XXXX üheks kuuks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et O.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse O.M süüdi tunnistada KarS § 422 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 120 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96 eurot, ekspertiisitasu 273 eurot, s.o kokku 489 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. O.M-ile on määratud töövõimekaotus XXX. Tema ainsaks sissetulekuks on pension XX eurot kuus. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine O.M-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes õigusabikulud ja ekspertiisitasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 200 eurot. Ka vähendatud

menetluskulude ühe korraga tasumine käib O.M-ile tema sissetulekuid arvestades üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.