Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1, 4, 7, 8, 9

1) katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi; 2) katseaja jooksul mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või õppima kahe nädala jooksul peale kohtumääruse jõustumist või võtma end töötukassas arvele; 4) mitte viibima avalikes paikades, mis on seotud alkoholi tarvitamisega ning mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud isikutega; 5) osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalabiprogrammides; 6) alluma elektroonilisele valvele tähtajaga kolm (3) kuud alates elektroonilise valve seadmete paigaldamisest. N.G vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, N.G-le, kaitsjale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 14.04.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava N.G vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. N.G on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 19.12.2014 otsusega karistusseadustiku (KarS) § 121 järgi ning mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust; § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust; § 424 järgi ning mõisteti karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 8 kuud vangistust, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeimaga. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Viru Maakohtu 27.03.2014 otsusega mõistetud ja 23.09.2017 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmata osa 8 kuud ja 25 päeva võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 4 kuud ja 13 päeva vangistust. Mõistetud karistuse algust arvestati alates 03.11.2014. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik kannab esimest reaalset vanglakaristust. Kriminaalkorras on isikut karistatud kokku kolmel korral. Kinnipeetava praegune käitumine on sarnane varasemale kriminaalsele käitumisele selle poolest, et kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Kuriteod on liigiliselt muutunud, kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkohol.

Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung Kohtuistungil taotles N.G enda ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul soovib ta nüüd ilusti elama hakata ja kooli ära lõpetada. Isik tunnistab, et alkohol oli suur probleem, kuid saab nüüd aru, et ei tohi alkoholi tarvitada ning on võimeline sõpradele ei ütlema, kui nad alkoholi pakuvad. Isiku sõnul on ta valmis kõiki kohustusi täitma. Samuti on kinnipeetaval olemas garanteeritud töökoht ning ta osaleb sotsiaalprogrammis, kus ta õpib, kuidas käituda seltskonnas, mitte tarbida alkoholi ja vältida probleeme. Prokurör ei toetanud N.G tingimisi enne tähtaega vabanemist. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema ennetähtaegse vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub igasugune veendumus, et antud kinnipeetav suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Vangistuse üldkasuliku tööga asendamine ja kriminaalhooldus ei ole süüdimõistutule varem piisavalt mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist, mis muudab äärmiselt kaheldavaks, et uus määratav katseaeg kulgeks edukamalt. Käesolevalt kannab ta liitkaristust muuhulgas vägivaldse isikuvastase kuriteo eest ning tema käitumine vanglas ja võimalused vabaduses ei kaalu tema varasemat elukäiku ning kuriteo toimepanemise asjaolusid üles. Isik on näidanud oma varasema käitumisega, et süüdimõistetu käitumiskontrollile allutamine ja kriminaalhooldus ei ole küllaldane meede, mis hoiab ära tema poolt uute kuritegude toimepanemisest. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega, (isikuvastase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes) mida võib pidada uute kuritegude toimepanemise riskifaktoriks. Väärib märkimist, et eelmainitud iseloomustuse kohaselt on süüdimõistetu poolt uue kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 58 % ja 61%, mis on kõrge risk. Seega on eelnimetatud süüdimõistetu puhul olemas arvestatav uue kuriteo toimepanemise tõenäosus. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida eelnimetatud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kaitsja palus N.G tingimisi enne tähtaega vabastada. Kaitsja leidis, et isik suudab elada seaduskuulekat elu. Isik kannab reaalset karistust esimest korda ning tema käitumine vanglas kinnitab tema muutumist. Isik asus kohe vanglas õppima ja tööle. Kaitsja hinnangul tuleb noore inimese puhul kaaluda tingimisi enne tähtaega vabastamist ning ta ei saa nõustuda prokuratuuri seisukohaga, et isik peab oma karistuse lõpuni kandma.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjaliga, leiab, et N.G saab vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 1 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Antud juhul on N.G ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku karistusajast ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks, mistõttu esinevad formaalsed alused tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 5 kohaselt katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. KarS § 751 lg 3 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata teise astme kuriteo või ettevaatamatu esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kuue kuuni või tahtliku esimese astme kuriteo korral ühest kuust kuni kaheteistkümne kuuni. Viru Vangla 20.04.2015taotluse alusel vaadati Viru Maakohtu 08.05.2015 määrusega üle N.G-le mõistetud karistus. Kohus mõistis N.G-le uue liitkaristuse ja vähendas Viru Maakohtu 19.12.2014 otsusega N.G-le mõistetud liitkaristust 2 kuu ja 18 päeva võrra ning mõistis KarS § 65 lg 2 ja 69 lg 6 järgi talle liitkaristuseks 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.11.2014. Selle määruse alusel vabaneb N.G karistuse kandmisest 28.12.2015. Käesoleval ajal ei ole määrus jõustunud, mistõttu määrab kohus N.G katseaja pikkuseks Viru Maakohtu 19.12.2014 otsusega määratud karistusaja lõpu, s.o 16.03.2016. Ennetähtaegselt vabanemisel elektroonilise järelevalve alla asub N.G elama aadressile xxxx. Tegu on kinnipeetava vanemate eramajaga, kus elavad praegu kinnipeetava ema, isa, 4 venda ja 1 õde. N H ja T H on andnud oma nõusoleku kinnipeetava ennetähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla antud aadressile. Eeltoodu alusel esinevad kõik formaalsed alused isiku ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. N.G kannab reaalset vangistust esimest korda, ta on vangistuses olles asunud tööle, jätkanud õpinguid ning osalenud sotsiaalprogrammides. Kohus leiab, et kinnipeetavale saab anda võimaluse näidata, et ta suudab vabaduses seaduskuulekat elu elada ja talle pandud kohustusi järgida. Isikul on olemas reaalsed eesmärgid, vabanedes kindel elu- ja töökoht ning isik soovib kooli lõpetada. Käesoleval ajal käib Jõhvi Gümnaasiumi 9. klassis, kuid vabanedes soovi lõpetada

motiveeritud täitma käitumiskontrolli nõudeid ning soovib elada seaduskuulekat elu. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega, tuleb talle anda võimalus näidata, et ta on oma tegudest järeldused teinud ning suudab täita talle määratava katseaja ja kontrollnõuded nõuetekohaselt. Eeltoodust tulenevalt, kohus leiab, et N.G kuulub karistuse kandmisest vabastamisele tingimisi enne tähtaega ühes tema allutamisega elektroonilisele valvele ning käitumiskontrolli nõuetele ühes lisakohustuste määramisega. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.