Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
12. mai 2015 Jõhvi kohtumajas
Kriminaalasja number
1-15-3262 (14244000095)
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Kohtuistungi sekretär
Sekretär Ingrid Koddo
Kriminaalasi
J.I süüdistuses KarS § 121 järgi kokkuleppemenetluses Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Kristiina Erte
Prokurör Süüdistatav
J.I, isikukood xxx, EV kodakondsus, kesk-eriharidus, elukoht xxx, emakeel – eesti keel. Varem kriminaalkorras karistatud: - 27.09.2012 Viru Maakohtu poolt KarS § 424 järgi mõisteti vangistus 2 kuud katseajaga 3 aastat. Tõkend – pole kohaldatud, oli kinni peetud 25-27.02.2015
Istungi toimumise aeg
12.05.2015
Juhindudes KrMS § 249, kohus
J.I süüdi tunnistada KarS § 121 järgi (alates 12.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi). Mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.09.2012.a kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 2 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2015 – 27.02.2015, so 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
KarS § 69 alusel asendada mõistetud karistus üldkasuliku tööga mahus 147 tundi (arvestuses 1 * 147 päeva vangistust = 147 tundi). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 75 lg 1 p 1-6, lg 2 p 2 tulenevalt kohustada J.I üldkasuliku töö tegemise ajal järgima järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7) Mitte tarvitama alkoholi. Määrata J.I ÜKT ajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratava kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Välja mõista J.I-lt riigituludesse kriminaalmenetluskulud: 585 eurot sundraha, 120 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 1267,80 eurot ekspertiisitasu. Menetluskulud summas 1972,80 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700034414 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, kokkuleppemenetluse normide rikkumise osas ning süüdistataval ja kaitsjal ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast mil kohtuotsus on kohtukantseleis menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kättesaadav vahetult peale selle väljakuulutamist. Kohtu tuvastatud asjaolud J.I süüdistatakse selles, et tema, 05.10.2014 kella 19.00 paiku majas aadressil xxx, lõi enda vanaema xx xx ühel korral vasaku käega vasaku silma piirkonda, mille
tagajärjel viimane kukkus ning seejärel püüdis ta lüüa xx xx taburetiga, kuid lõi mööda. Silma piirkonda löömisega põhjustas J.I xx. xx füüsilist valu. Sel moel pani J.I toime teise inimese tervise kahjustamise ja löömise, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 hakkasid kehtima Karistusseadustiku muudatused, mille kohaselt on J.I tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi ja jäi kokkuleppe juurde, mille kohaselt nõuab prokurör karistada J.I KarS § 121 järgi 3 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liita mõistetud karistusele Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 27.09.2012.a kohtuotsusega mõistetud ja ära kandmata karistus 2 kuud vangistust, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1 arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 25.02.2015 – 27.02.2015, so 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõista 4 (neli) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendada mõistetud vangistus süüdistatav J.I nõusolekul üldkasuliku tööga mahus 147 tundi (arvestuses 1 * 147 päeva vangistust = 147 tundi). Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 6 kuud. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutada J.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda üldkasuliku töö ajal järgima KarS § 75 lg 1, 2 p 2 toodud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kriminaalasja arutamisel jõudis kohus järeldusele, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud KrMS sätteid. Kohtu meetmed Kohus leiab, et J.I tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud tuleb jätta J.I kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.