Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega ( KrMS 9.peatüki 2.jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega (KrMS § 339 lg 1). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 06.05.2015. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest so alates 06.05.2015. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest so alates 06.05.2015 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistus Viktor Krivinit süüdistatakse selles, et tema tema 14.03.2015.a ajavahemikus kella 01:00-st kuni kella 12:20-ni viibides elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris, olles ise alkoholijoobes ja pärast seda, kui Viktor Krivin oli enda emalt G. K. nõudnud raha ja mille andmisest G. K. keeldus, lõi Viktor Krivin enda emale G. K. rusikas käega kõhtu, seejärel lõi rusikas kätega kaks korda ühele poole näo piirkonda ja kaks korda teisele poole näo piirkonda. Seejärel, kui G. K. tugitooli istus, lõi Viktor Krivin G. K. lahtise käega kaks korda ühele poole pead ning seejärel kaks korda teisele poole pead. Seejärel tahtis Viktor Krivin G. K. kõrvadest kahte kullast kõrvarõngast ära tõmmata, rebides G. K. kõrvadest. Ülalnimetatud Viktor Krivini käitumine tekitas kannatanule vasakule alalõua piirkonda 2 (4)

hematoomi, peapõrutuse ning põhjustas kannatanule füüsilist valu. Seega Viktor Krivin pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valutekitava kehalise väärkohtlemise, mis oli toime pandud lähisuhtes, so KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Viktor Krivinit selles, et tema kohtueelsel uurimisel täpselt tuvastamata kuupäeval ja kellaajal, aga nädal aega enne 20.03.2015, viibides elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx korteris, ähvardas ema G. K. sõnaliselt, mis seisnes alljärgnevas: olles alkoholijoobes ja asetades noa G. K. kõrile ütles G. K. „kas lõikan su kõri läbi või torkan noaga sulle sisse“, millise ähvarduse täideviimist oli kannatanul alust karta Viktor Krivinʼi poolt varem vägivalla kasutamise tõttu kannatanu suhtes. Seega Viktor Krivin pani toime tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kuna oli olnud alust karta ähvarduse täideviimist, so KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Viktor Krivinit selles, et tema -09.03.2015 kella 01:50 paiku juhtis Põlva maakonnas Räpina vallas Võõpsu alevikus Sadama tänavalt Räpina maantee 25 juurde sõiduautot Volkswagen Passat registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,88 mg/l. Võttes arvesse laiendmääramatuse 0,09 mg/l, lugeda lõplikuks tulemiks 0,79 mg/l; -11.04.2015. a. kella 21:41 paiku juhtis Tartu linnas xxxxxxxxxxxx asuva maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg. nr-ga xxxxxx, olles alkoholijoobes, kui väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 1,06 mg/l kohta. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,10 mg/l, lugeda lõplikuks mõõtetulemiks 0,96 mg/ l Viktor Krivin rikkus 01.07.2011.a. kehtiva Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Seega Viktor Krivin pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, so KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veel süüdistatakse Viktor Krivinit selles, et tema isikuna, kes on juhtinud 07.08.2014 ja 09.03.2015 mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, juhtis 11.04.2015. a. kella 21:41 paiku Tartu linnas xxxxxxxxxxxx asuva maja juures mootorsõidukit Volkswagen Passat reg nr-ga xxxxxx omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Viktor Krivin rikkus kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Seega Viktor Krivin pani toime KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta isiku poolt. Kokkuleppe sisu Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuud vangistust, KarS § 120 lg 1 järgi 2 kuud vangistust, KarS § 424 järgi 5 kuud vangistust, KarS § 4231 järgi 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel lugeda liitkaristuseks 10 kuud vangistust KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistus 14-16.03.2015 ja 11-13.04.2015, so 6 päeva, lugedes Viktor Krivini karistuseks 9 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Viktor Krivinile 08.08.2014 Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa

3 (4)

(pöörati täitmisele 10.03.2015 Tartu Maakohtu määrusega), so 4 kuud ja 28 päeva võrra, lugedes liitkaristuseks 1 aasta 2 kuud ja 22 päeva vangistust. Kohtu järeldused Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatava kaitsja ja prokurör jäid kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal kohus leiab, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav tuleb süüdi mõista KarS § 121 lg 2 p 2, § 120 lg 1 , § 424 ja § 423-1 järgi ning talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Tulenevalt KrMS §-st 180 lg 1 hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas so 585 eurot, riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstav tasu ja kulu kokku 275,28 eurot, sundtoomise kulu 24,70 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Kohus ei pea põhjendatuks rahuldada süüdistatava taotlust menetluskulude ositi ( 50 eurot kuus) tasumise võimaldamiseks. Süüdistatav kannab vanglakaristust, mistõttu võib eeldada, et suure tõenäosusega ei suuda süüdistatav ka enda väljapakutud maksegraafikust kinni pidada. Süüdistatav kohtuistungil avaldas, et menetluskulusid aitab tasuda ema või hakkab ta neid ise tasuma juhul kui saab vanglas tööd. Sellised süüdistatavad väited viitavad asjaolule, et süüdistataval ka endal ei ole reaalset plaani, kuidas menetluskulud saaks aasta jooksul tasutud. Arvestades menetluskulude kogusuurust ei ole 50 euro suuruste osamaksetena neid aasta jooksul võimalik ära tasuda. Sellises olukorras ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude sissenõudmisega viivitada. Kuna süüdistatava karistuseks on reaalne vangistus, peab kohus otsuse täitmise tagamiseks põhjendatuks KrMS § 130 lg 4-1 alusel Viktor Krivini suhtes otsuse kuulutamisel valida tõkendiks vahistamise.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.