Kohtulahend

tunnistati J. Gingel süüdi ja teda karistati KarS § 188 lg 2 p 2 järgi 1 aasta ning KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 4 aasta pikkuste vangistustega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks saadi 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 17.02.2009 otsusega J. Gingelile mõistetud ja ära kandmata 1 aasta 19 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti temale 5 aastat 19 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel hakati karistusaja algust lugema alates 19.12.2011.

kriminaalhoolduse jätkamiseks kohus ei näe. Kuivõrd J. Gingeli käitumine näitab, et tal on temasse mõistva ja vastutuleliku suhtumise taustal tekkinud väär karistamatuse ja vastutamatuse tunne, on ainsaks lahenduseks jäänud kandmata karistuse täitmisele pööramine vangistusena.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

9.2 Ringkonnakohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, sealhulgas edasikaevatud kohtumääruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu hinnanguga, et J. Gingeli põhjendused amfetamiini tarvitamisest väidetavalt tema enda teadmata ei ole veenvad. Kummagi rikkumise osas ei ole süüdistatava ütlused järjepidevad. Neist esimese kohta on J. Gingel kriminaalhooldajale selgitanud, et manustas sõbratari antud medikamente, väidetavalt potentsiravimit ja peavalurohtu (selliselt kriminaalhooldusametniku esitatud esimeses erakorralises ettekandes). 10.02.2015 kohtuistungil on J. Gingel tableti andjana nimetanud hoopis K.J. i, kes saaks süüdimõistetu vastavat väidet kinnitada, kuid on tööl. 17.03.205 kohtuistungil, kus arutati J. Gingeli suhtes tehtud teist erakorralist ettekannet, on süüdimõistetu sama juhtumuse osas öelnud, et J. Jürgenson ei tulnud eelmisel korral kohtusse, kuna lootis, et tema karistus pööratakse täitmisele. K.J. i motiiviks olevat kindlustuspettuse varjamine. Teise rikkumise osas on J. Gingel esmalt 06.03.2015 kiirmenetluse otsuse tegemisel selgitanud, et narkootilist ainet ta tahtlikult ei tarvitanud, kuid võttis rohtu tema kodus olnud võõrast apteegikarbist. Mainitavat menetleja otsust J. Gingel ei vaidlustanud. Kohtuistungil on J. Gingel aga süüdistanud nii K.J. i amfetamiini tema toidu sisse segamises kui politseitöötajaid, kellel olevat tema suhtes kõrgendatud huvi. Politsei suhtumist temasse on süüdimõistetu samuti põhjendanud kaheti, s.o varasema kriminaalasjaga, kus tema oli tunnistaja ning ühe käesoleval ajal menetletava narkootikumide käitlemises seisneva kuriteoga. Samuti on ta ühelt poolt märkinud, et politseiametnikega on tal tõsine konflikt ning teisalt nähtub tema ütlustest samade ametnike sõbralik pöördumine ülekuulamise lõpus. Eeltoodud asjaoludel on ka kriminaalkolleegium seisukohal, et J. Gingel tarvitas narkootilist ainet amfetamiin teadlikult ja tahtlikult ning tema vastupidised väited on tõeväärtuseta. 9.3 Pikalt käsitlemist väärivaks ei pea ringkonnakohus määruskaebuse argumenti, mille kohaselt oleks maakohus pidanud hindama politseiametnik I.V. i tegevust ja tema kõrgendatud huvi süüdimõistetu vastu. Kaitsja kaebusest nähtub nimelt seisukoht, et J. Gingel toimetati 13.02.2015 politseisse tunnistajana ülekuulamise ettekäändel, kuigi tegelikuks eesmärgiks oli tema poolt narkootilise aine tarvitamise tuvastamine. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja selline väide ei ole põhjendatud. Nimelt nähtub kriminaaltoimikus sisalduvast Politsei- ja Piirivalveameti teatisest, et 13.02.2015 toimetati J. Gingel politseisse tunnistajana ühes kriminaalasjas. Kuna kriminaalpolitseinikele oli eelnevalt laekunud informatsioon et J. Gingel jätkab narkootikumide tarvitamist, kuigi kohtulahendiga oli tal see keelatud, otsustati ta kontrolli eesmärgil ekspertiisi toimetada. Kontrolli tulemuse pinnalt alustati NPALS § 3 lg 1, § 151 lg 1 tunnustel väärteomenetlust. Samuti peab kolleegium vajalikuks märkida, et kaitsja käsitletav väide ei tõenda kuidagi J. Gingeli poolt narkootilise aine manustamist tema enda teadmata kellegi teise sekkumisel. 9.4 KarS § 76 lg 7 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või ei allu elektroonilisele valvele, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada käitumiskontrolli aega kuni katseaja lõpuni või pöörata kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et J. Gingelile Tartu Maakohtu 30.08.2012 otsusega mõistetud ja ära kandmata karistus tuleb täitmisele pöörata. Nimetatud seisukoha tingib asjaolu, et käesolev erakorraline ettekanne on süüdimõistetu suhtes teostatava kriminaalhoolduse perioodi jooksul juba teine. Teistkordselt tarbis J. Gingel amfetamiini vaid kolm päeva pärast esimese erakorralise ettekande arutamist maakohtus. Süüdimõistetu selline käitumine näitab tema hoolimatust, ükskõiksust ja tahtmatust kohtulahendi täitmisel ning muudab põhjendamatuks teiste KarS § 76 lg-s 7 toodud karistuse täitmisele pööramise alternatiivide kohaldamise. Süüdimõistetule oli põhjalikult selgitatud kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate kohustuste rikkumise korral, samuti on püütud teda mõjutada katseaja pikendamise ja uue kohustuse lisamisega. Vaatamata tehtud selgitustööle ja täiendavale Tartu Maakohtu 10.02.2015 määrusega tema suhtes kohaldatud lisakohustusele ei täitnud süüdimõistetu narkootikumide tarvitamise keeldu. Seega on maakohus õigesti ja põhjendatult pööranud J. Gingeli karistuse kandmata osa täitmisele.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.