Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 09. detsembri 2013 määrus süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
prokuröri abi Jane Pajusi (Pajus) ja süüdimõistetu Andrei Štšepetovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde (Murde) määruskaebused
RESOLUTSIOON
Juhindudes KrMS § 384 lg 2 ja § 390 ringkonnakohus määras:
1.Tühistada Tartu Maakohtu 09. detsembri 2013 määrus.
2.Käesoleva määruse jõustumisel vabastada Andrei Štšepetov (isikukood 38006082719) Tartu Maakohtu 30.08.2012 kohtuotsusega mõistetud vangistusest enne tähtaega allutamisega elektroonilisele järelvalvele 6 (kuus) kuu vältel ja kohaldada tingimisi katseaega ärakandmata karistusaja ulatuses, mis algab käesoleva määruse jõustumisest.
3.Määrata Andrei Štšepetov katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
4.KarS § 75 lg 1 p-de 1-5 kohaselt kohustada Andrei Štšepetovit katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas aadressil: XXX ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
5.KarS § 75 lg 2 p 2, p 4, p 7, p 9 kohaselt kohustada Andrei Štšepetovit katseajal mitte tarvitama narkootikume, otsima endale töökoha kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerima ennast töötuna tööturuametis, mitte suhtlema teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja alluma elektroonilisele järelvalvele 6 (kuus) kuu vältel.
6.KarS § 76 lg 5 kohaselt, kui isik katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörab kohus kandmata jäänud karistuse osa kriminaalhooldusametniku ettekande alusel täitmisele.
7.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Karl Saavo kaudu 96 (üheksakümmend kuus) eurot, sealhulgas käibemaks 16 (kuusteist) eurot, vandeadvokaadi abi Valli Murdele tema poolt Andrei Štšepetovile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
8.KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda.
9.Andrei Štšepetovi kaitsja ja prokuröri määruskaebused rahuldada. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Andrei Štšepetov mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 30.08.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, p 2 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning mõisteti karistuseks 3 aastat 3 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 20.01.2009 otsusega mõistetud 1 aasta 6 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 9 kuud 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 28.06.2011. Kohtuotsus jõustus 09.10.2012. Karistusaja algus 28.06.2011 ja lõpp 22.04.2016.
2.Tartu Maakohtu 09.12.2013 määrusega jäeti A. Štšepetov tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus asus seisukohale, et A. Štšepetovi puhul on positiivne, et vabanedes on tal olemas kindel elukoht, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja täidetud on muud seadusest tulenevad tingimused elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on olemas lähedased isikud, kes teda on valmis toetama. Samuti on A. Štšepetovil garanteeritud töökoht. Lisaks puuduvad kinnipeetaval vangistuses olles kehtivad distsiplinaarkaristused ning ta on motiveeritud oma kuriteopõhiseid riske maandama ja osalema selleks vajalikes tegevustes, mis on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud.
2.2.Samas märkis maakohus, et isiku ennetähtaegsel vabastamisel tuleb arvestada, et A. Štšepetovit on kriminaalkorras karistatud kokku 9 korral ning reaalset vangistust kannab ta juba mitmendat korda. A. Štšepetovile mõistetud vangistusi on varasemalt korduvalt tingimisi katseajaga täitmisele pööramata jäetud ning teda on ka kahel korral tingimisi ennetähtaegselt
vangistuse kandmiselt vabastatud. Mõlemal ennetähtaegse vabanemisega seotud katseajal on isikule mõistetud karistus ja ärakandmata karistuse osa rikkumiste tõttu täitmisele pööratud. Vaatamata varasematele eriliigilistele karistustele on A. Štšepetov oma õigusvastast käitumist pidevalt jätkanud. Seega on ilmne, et varasemalt mõistetud karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole A. Štšepetovile piisavat õiguskuulekusele suunavat mõju avaldanud. Pigem viitab tema korduv karistatus väljakujunenud kuritegelikele hoiakutele, kõrgele ühiskonnaohtlikkusele ja hoolimatule suhtumisele üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. Maakohus oli seisukohal, et A. Štšepetov toob küll sõnades negatiivsena välja eelneva elu hoolimatu suhtumise, kuid mingeid usaldusväärseid fakte praeguse tegeliku muutumise kohta ei ole. Kohtuistungil on A. Štšepetov välja toonud viimase kuriteo toimepanemise justkui erilised asjaolud, samas ei saanud maakohus mööda vaadata sellest, et isikul oli samal ajal ennetähtaegse vabastamisega seotud katseaeg, ta jätkas suhtlemist kriminaalse seltskonnaga, rikkudes ilmselt määratud lisakohustust ning jätkas ka hoolimatut kuritegelikku käitumist.
2.3.Maakohus leidis, et materjalide põhjal võib järeldada, et peamiselt on A. Štšepetov pannud kuritegusid toime majanduslikel põhjustel ja oskamatusest lahendada oma probleeme seaduskuulekalt. Samuti on olulist mõju avaldanud kriminaalse taustaga tutvusringkond ja narkosõltuvus. Kuigi süüdimõistetu enda sõnul on ta nüüdseks motiveeritud oma elu muutma, on lõpetanud suhted kriminaalse tutvusringkonnaga ning vabanedes on tal olemas ka kindel töökoht ja vanemate toetus, mis aitab majanduslikult seadusekuulekal viisil toime tulla, siis leiab kohus, et nimetatud asjaoludest hoolimata oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal liigselt ennatlik. Kuna süüdimõistetu varasemad korduvad karistused ei ole tema puhul kuriteoriske veel vajalikul määral maandanud, siis leidis maakohus, et käesoleva vangistuse ajal oleks süüdimõistetule eriti oluline igati oma probleemidega tegeleda, üritada neid enda jaoks mõtestada ja töötada selle nimel, et teha edaspidiselt adekvaatsemaid ja seaduskuulekamaid käitumisvalikuid. Selleks on talle individuaalses täitmiskavas ette nähtud ka mitmed tegevused, millega ta senini veel alustada ei ole saanud. Maakohtul puudus piisav veendumus, et ilma eeltooduta oleks süüdimõistetu väidetavad muutused piisavalt kinnistunud ja ta mõistaks tegelikult vältimist vajavate olukordade ja käitumise sisu. Samuti ei ole usutav, et praeguseks reaalselt ärakantud karistuseaeg oleks suutnud A. Štšepetovit piisavalt mõjutada kui seda ei ole suutnud varasemad vangistused. Kohus leiab, et vangistuse edasikandmine ja vangla piiratud tingimustes oma kuriteoriskidega pikemaegsem tegelemine oleks pikemas perspektiivis kasulikum süüdimõistetule.
2.4.Perekond ja töö ei ole olnud A. Štšepetovile senini takistuseks elada kuritegelikku eluviisi, tarvitada aastaid narkootikume ja omada olulist kriminaalset tutvusringkonda. Juba varasemalt kahel korral vangistust kandnud ja ennetähtaegse vabastamise läbi vabanenud isik on korduvalt ka edaspidi käitunud kriminaalselt. Seega saab väita, et A. Štšepetovi näol on tegemist kõrge kuritegeliku aktiivsusega isikuga, kellel on väljakujunenud kriminaalne käitumismuster ning tutvusringkond. Määruskaebuste asjaolud
3.Tartu Maakohtu määruse peale esitas 18.12.2013 määruskaebuse prokurör, kes taotleb Tartu Maakohtu 09.12.2013 määruse tühistamist ja uue määrus tegemist, millega vabastada A. Štšepetov elektroonilise valve alla tingimisi enne tähtaega. Prokurör põhistas oma kaebust järgnevalt.
3.1.Prokurör leidis, et Tartu Maakohtu seisukoht on põhjendamatu, sest määrust tehes ei ole maakohus piisavalt arvestanud kõikide KarS § 76 lg 3 ettenähtud asjaoludega, milleks on
kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ning käitumine karistuse kandmise ajal.
3.2.Maakohus on õigesti tuvastanud, et formaalsed alused vabastamiseks on olemas. Lühidalt on maakohus peatunud ka positiivsetel asjaoludel, kuid pidanud otsustamisel kõige olulisemaks kriteeriumiks isiku varasemat elukäiku. Prokurör leiab, et ei saa mööda vaadata asjaolust, et A. Štšepetov on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, ta on korduvalt viibinud vanglas ja teda on ka varasemalt tingimisi enne tähtaega vabastatud, kuid karistused on tulnud täitmisele pöörata ja ka viimased kuriteod on ta toime pannud katseajal, mis kaasnes karistuse kandmiselt ennetähtaegse vabastamisega. Süüvides A. Štšepetovi karistuste kujunemisse jääb silma, et mitmel korral on temast sõltumatutel asjaoludel (ülisuurte gruppide tekkimise vältimine, erinev menetlusliik, kannatanute huvid jms) menetletud tema poolt ühel lühikesel ajavahemikul toime pandud väheseid kuritegusid erinevates kriminaalasjades, mis on paisutanud süüdimõistvate kohtuotsuste koguarvu. Vastupidiselt kohtule leiab prokurör, et tähelepanuta ei saa jätta viimaste kuritegude toimepanemise erilisi asjaolusid, mida A. Štšepetov istungil välja tõi. Need näitavad, et Andrei Štšepetov ei jätkanud ise suhtlemist kriminaalse seltskonnaga, hoopis kriminaalne seltskond ei lasknud A. Štšepetovil endaga suhtlemist vältida.
3.3.Maakohus on A. Štšepetovi puhul pidanud kuritegude jätkuva toimepanemise oluliseks riskiteguriks ja vabastamist välistavateks asjaoludeks rida alljärgnevaid momente.
3.3.1.Majanduslikke põhjuseid. Prokurör leiab, et riske maandab see, et A. Štšepetovil on vabaduses garanteeritud töökoht, tal on kutseoskused –lukksepp, keevitaja, mille valdajad on tööturul väga nõutud.
3.3.2.Oskamatust lahendada oma probleeme seaduskuulekalt. Maakohus jättis tähelepanuta, et ka istungil väljendas A. Štšepetov selgelt, et ei lase end enam mingitesse afääridesse kaasa tõmmata ja teab, et võib selliste probleemide tekkimisel pöörduda abi saamiseks politsei poole. Seda võib ja saab pidada usutavaks, sest A. Štšepetov on selle kriminaalasja ja sellega kaasuva kriminaalasja menetluse käigus saanud kogemuse, et õiguskaitseasutused on usaldusväärsed.
3.3.3.Narkosõltuvust. Isik tunnistab oma pikaajalist kokkupuudet narkootiliste ainetega ja nende tarbimist. Prokurör märgib, et arvestada tuleb, et A. Štšepetovi soov loobuda on tõeline ja eesmärk reaalselt täidetav, kuna regulaarselt pruugitud ained – ecstacy ja amfetamiin on peamiselt peodroogid, mida manustatakse öise eluviisi võimaldamiseks ärksama olemise ja energilisuse saavutamiseks. A. Štšepetovil selleks vajadus puudub, sest ta pole enam nendes aastates, kus öö läbi pidutsemine on oluline ja ta on valinud tavalise tööinimese elu.
3.3.4.Faktide puudumine isiku suhtumise muutumise kohta. Prokurör on seisukohal, et A. Štšepetovi suhtumise muutumist ja eelneva elu kriminaalsele käitumisele negatiivse hinnangu andmist ei saa pidada üksnes sõnaliseks väljenduseks, nagu maakohus on leidnud. On väga kõnekad faktid, mis näitavad, et isik on tõesti oma minevikuga lõpparve teinud. Kriminaalasjas nr 1-12-9546 ütluste andmisega „õige“ poole valimine ja sellele kindlaks jäämine vaatamata vastaspoole ähvardustele ja mõjutamiskatsetele, on ilmne märk tema muutumise tegelikkuse kohta. Tema valitud käitumine välistab tagasipöördumise nn kriminaalse seltskonna sekka ka selles mõttes, et teda sinna enam ei oodata. A. Štšepetovi muutumist kinnitab ka see, et vangistuses oleku ajal ei ole tal ühtegi distsipliini rikkumist.
3.4.Maakohus on pidanud oluliseks individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevuste läbimist vangistuse ajal. A. Štšepetov on soovinud ja olnud valmis osalema individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevustes ja sotsiaalprogrammides, kuid ei ole saanud seda teha
vabade kohtade puudumise tõttu. Sotsiaal(abi)programmides osalemine on võimalik ka käitumiskontrolli ajal kas isiku omal soovil või otsese kohustusena KarS § 75 lg 2 p 8 alusel.
4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas 19.12.2013 määruskaebuse A. Štšepetovi kaitsja, kes palub Tartu Maakohtu 09.12.2013 määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada A. Štšepetov vangistuse kandmisest tingimuslikult enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Kaitsja põhistas oma kaebust järgnevalt.
4.1.Kaitsja arvates vaagis maakohus ennetähtaegset vabastamist ühekülgselt, omistades liiga suurt tähtsust kaitsealuse käitumisele varasemal kriminaalhooldusel. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisaval määral arvestanud kaitsealuse poolt viimaste kuritegude toimepanemise asjaolusid, kuigi KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus esmaseks katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks kuriteo toimepanemise asjaolusid. Kaitsja leiab, et need viimaste kuritegude toimepanemise asjaolud, mida arutati põhjalikult 09.12.2013 istungil, on aluseks järeldusele, et kaitsealuse näol ei ole tegemist inimesega, kes hoolimatult suhtub üldtunnustatud ühiskonnanormidesse. Kaitsealuse kuritegude toimepanemise asjaoludest saab pigem järeldada, et tegemist on psühholoogilisest aspektist nõrga isiksusega, kes allub kergesti mõjutamisele, eriti kui selline mõjutamine on seotud füüsilise vägivalla kasutamisega. Isiksuse nõrkust suurendab veelgi narkootikumide tarvitamine.
4.2.Kaitsja leiab, et konkreetse kaitsealuse suhtes ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel pidi kohus rohkem tähelepanu pöörama ülalmärgitud asjaoludele, sest need omavad olulist tähtsust otsustamaks, kas kaitsealune väärib riigipoolset usaldust. Kaitsja seesugune arvamus on rajatud KarS §-st 76 lähtuvale arusaamale, mille kohaselt ei nähtu selle paragrahvi sõnastusest, et vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks seotud riigipoolse usalduse olemasoluga süüdimõistetu suhtes. PS § 13 esimese lause kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Kaitsja arusaama kohaselt peab igaühe riigipoolne kaitse olema tõhus, mis antud kontekstis tähendab seda, et esiteks peab narkosõltlastele olema tagatud reaalne võimalus saada abi õppida hoidma kontrolli all narkosõltuvust, ning teiseks oleks õiglane, kui riik saaks kas või minimaalsel tasemel vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ühiskonnas (vt PS § 23). Nii kaua aga, kui inimene on oma probleemidega üksi, ei ole seaduslik ega õiglane heita temale ette riigipoolset usalduskaotust.
4.3.Kaitsja leiab, et antud juhul esineb asjaolusid, mis annavad võimaluse järeldustele selle kohta, et kaitsealune suudab edaspidi hoiduda kuritegude toimepanemisest. Vangla iseloomustuses on täheldatud, et kaitsealusel on realistlikud tulevikueesmärgid ning esineb motivatsioon kuritegelikest hoiakutest loobuda. Oluliseks tuleb pidada kriminaalhoolduse arvamust, mille kohaselt „pidev ja intensiivne kriminaalhoolduse jälgimine elektroonilise valve seadme abil vähemalt poole aasta jooksul arendaks kinnipeetavas distsipliinitunnet ja ta saaks oma elukorralduseks nõu ja abi ka kriminaalhooldusosakonna spetsialistidelt“.
4.4.Kaitsja arvates on maakohtu uurimine olnud ühekülgne, sest maakohus jättis ülalmärgitud asjaolud täielikult arvestamata. Seetõttu ei saa pidada maakohtu määrust KrMS § 145 lg 3 p 1 tähenduses põhjendatuks. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus, andnud menetlusosalistele võimaluse seisukohti esitada ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et määruskaebustes nimetatud asjaolud väärivad tähelepanu ja sellest tulenevalt maakohtu määrus tuleb tühistada ja A. Štšepetovi kaitsja ja prokuröri määruskaebused rahuldada.
6.KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole määruse tegemisel võtnud piisavalt arvesse süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ning võimalusi vabaduses. Selle asemel on maakohus liigselt keskendunud A. Štšepetovi varasemale elukäigule. Ringkonnakohus möönab, et kriminaalse mineviku arvestamine on kinnipeetava tingimisi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel samuti oluline, kuid see ei tohi võtta kinnipeetavalt kategooriliselt üldse võimalust oma õiguskuuleka käitumisega ning enesearendamisega näidata, et ta on vajalikud järeldused teinud ning kantud karistusaeg on oma eesmärgi täitnud.
7.1.Ringkonnakohus vastupidiselt maakohtule leiab, et võttes arvesse A. Štšepetovi isikuomadusi, käitumist vangistuses ning võimalusi vabanemisel, kaaluvad need üles tema poolt toimepandud kuriteo asjaolud. Tartu Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Štšepetov on käitunud vangistuse jooksul seadusekuulekalt, tal puuduvad distsiplinaarrikkumised ja karistused. Ringkonnakohus märgib, et distsiplinaarkaristuste puudumine on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise üks olulisemaid eeldusi ja nimetatud eeldus on A. Štšepetovi puhul seega täidetud. Kinnipeetava iseloomustusest ja määruskaebustest lähtuvalt on kinnipeetaval olemas kindel elukoht XXX s, kus elavad praegu tema vanemad ning on olemas ka garanteeritud töökoht isa juures OÜ-s XXX lukksepana. A. Štšepetovil on olemas nii vanemate materiaalne kui ka sotsiaalne toetus. A. Štšepetovil on tuleviku osas realistlikud eesmärgid: kinnipeetav soovib töötada omandatud erialal ning elada koos naise ja lapsega rahulikku pereelu. Nii vangla, prokurör kui ka kriminaalhooldusametnik toetavad kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega.
7.2.Ringkonnakohus möönab, et A. Štšepetovi puhul esineb jätkuvalt ka riske uue kuriteo toimepanemiseks, kuid leiab, et isiku vabastamine elektroonilise valve kohaldamise ja täiendavate kontrollnõuete kehtestamisega võimaldab neid vähendada. Kuigi A. Štšepetov on ka varem viibinud kriminaalhooldusel, mis ei möödunud edukalt, peab kolleegium siinkohal vajalikuks arvesse võtta siiski asjaolu, et A. Štšepetov oma käitumisega vangistuses on ringkonnakohtu hinnangul teeninud ära veel ühe võimaluse näidata, et ta on oma suhtumist kriminaalhooldusesse muutnud ning on suuteline kontrollnõudeid järgima koos elektroonilise valve kohaldamisega. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et oluline on kriminaalhooldusametniku arvamus, mille kohaselt pidev ja intensiivne kriminaalhoolduse jälgimine elektroonilise valve seadme abil vähemalt poole aasta jooksul arendaks kinnipeetavas jätkuvalt distsipliinitunnet ja ta saaks oma elukorralduseks nõu ja abi ka kriminaalhooldusosakonna spetsialistidelt. Neil asjaoludel leiab ringkonnakohus, et A. Štšepetovi puhul on vangistus kui karistus käesoleval ajal oma eesmärgi täitnud. Samuti arvestab kohus viimase kohtuotsusega (30.08.2012) A. Štšepetovile süüks arvatud kuritegude iseloomu.
8.Kriminaalhooldusametniku, Tartu Vangla ja prokuröri ettepanekutest lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et lisaks KarS § 75 lg-s 1 loetletud kontrollnõuetele tuleb KarS § 75 lg 2 p 2, p 4, p 7, p 9 alusel panna A. Štšepetovile kohustused mitte tarvitada narkootikume, otsida endale töökoht kahe nädala jooksul pärast vangistusest vabanemist või registreerida ennast töötuna tööturuametis, mitte suhelda teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega ja alluda elektroonilisele valvele. Kontrollnõuete ja kohustuste eiramisel tuleb A. Štšepetovil jätkata kandmata vangistust.
8.1 Ringkonnakohtu arvates ei ole väheoluline, et käesoleval juhul on maakohtu määrusele lisaks kaitsjale esitanud määruskaebuse ka prokurör. Vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 kannab prokurör kriminaalmenetluses riikliku süüdistuse funktsiooni ja kui prokurör järjepidevalt ja vastavaid motiive esitades leiab, et põhjendatud on süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine, siis ei näe kohus samuti käesoleval juhul mõistlikku põhjendust A. Štšepetovi vangistusest vabastamisele vastu seista.
9.Asja materjalide kohaselt on A. Štšepetovi karistusaja lõpp 22.04.2016. Kuna alates 01.09.2011 on ringkonnakohtu määrused edasikaevatavad, siis tuleb A. Štšepetov vabastada alles käesoleva määruse jõustumisel juhul, kui see jääb muutmata. Sellest lähtudes tuleb tal kandmata jäänud karistuse täpne suurus arvestada vabanemise seisuga. KarS § 76 lg 4 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui üks aasta. Ringkonnakohus määrab A. Štšepetovile katseaja ärakandmata karistusaja ulatuses, mis algab käesoleva määruse jõustumisest.
10.A. Štšepetovi kaitsja vandeadvokaadi vanemabi V. Murde esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal määruskaebuse koostamiseks 2,50 h, mille eest taotleb ta kaitsjatasu 120,00 (sh käibemaks 20 eurot). Ringkonnakohus rahuldab kaitsja taotluse osaliselt. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjatasu suurus esitatud mahus ei ole põhjendatud, kuna määruskaebus kordab peamiselt maakohtu seisukohti ja rahuldab taotluse osaliselt, mõistes menetluskulud välja 1,50 h ulatuses, see on 96 eurot (sh käibemaks 16 eurot). KrMS § 185 lg 1 alusel jäävad menetluskulud riigi kanda.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.