Liiklussüüteod

KarS § 66 lg 1 alusel võimaldada menetluskulu summas 633,00 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates maikuust 2015 igakuiselt vähemalt 52,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 30.04.2016. Menetluskulu osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300, Danske bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700029050 ning selgitus: „ nimi, 1-15-2312, menetluskulu osamakse.“ Kui rahalised kohustused ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud

B.I juhtis alkoholijoobes olles ja omamata juhtimisõigust, 31.01.2015 kella 02.49 paiku xxxx tänaval mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,81 mg/l kohta. II Süüdistuse sisu

B.I-d süüdistatakse selles, et tema juhtis alkoholijoobes olles 31.01.2015 kella 02.49 paiku xxxx tänaval mootorsõidukit Audi 80 registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,81 mg/l kohta. Seega B.I , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb B.I süüdi tunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 424 järgi rahalise karistusega 120 päevamäära ulatuses, mis moodustab rahalise karistuse summas 1200 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 31.01.-01.02.2015, s.o 2 päeva, millele vastab rahalise karistuse 6 päevamäära, s.o 60 eurot. Lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks

mõista rahaline karistus 114 päevamäära, s.o 1140 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel võimaldada tasuda rahaline karistus ositi, tasudes alates maist 2015 igakuiselt vähemalt 95,00 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 30.04.2016. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt teeb kohtunik kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses KrMS § 254 järgi. Vastavalt KrMS § 254 lg 1, kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt Aivo Kargulevi süüdistuses saabus kohtusse 23.03.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud samal päeval. Süüdistatava kaitsja esitas kohtule tulenevalt KrMS § 180 lg 3 taotluse ka Menetluskulude määramisel võimaldada nende tasumine ositi aasta jooksul. Arvestades süüdistatava sissetulekut ja rahalise karistuse osamakseid on menetluskulude korraga tasumine B.I-le üle jõu käiv. Kohtu hinnangul on kaitsja sellekohane taotlus põhjendatud. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määramise kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus B.I käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 näeb isiku karistamise alusena ette isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava B.I karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leiab, et süüdistatav B.I puhul on karistuse eesmärk saavutatav rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, s.o 585,00 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 1 alusel, võttes arvesse süüdistatava varalist seisundit ning resotsialiseerumise väljavaateid ning asjaolu, et prokurör on esitanud taotluse mõista B.I rahalise karistuse kandmine ositi, võimaldab kohus ka menetluskulud käesolevas kohtuasjas tasuda ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.