Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

vahistamine, jätta muutmata

kuni kohtuotsuse

Kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning Võlaõigusseaduse § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista

1-14-9226 S.A-lt välja: - kannatanu xxx (sünd. xxx, elukoht xxx) kasuks kuriteoga tekitatud kahju summas 1081 (üks tuhat kaheksakümmend üks) eurot 77 senti, nimetatud summa tuleb tasuda kannatanu arveldusarvele xxx. Asitõendid: teksapüksid nahast püksirühmaga, aluspüksid, dressipluus kapuutsiga, pikkade varrukatega pluus, botased, 2 nuga, musta värvi spordipüksid, trikotaažist dressipluss kapuutsiga, mis asuvad hoiul kriminaalasja materjalides eraldi pakkides - hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista S.A-lt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 887 (kaheksasada kaheksakümmend seitse) eurot 50 senti, kaitsja Galina Tšelnokova poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 351 (kolmsada viiskümmend üks) eurot, ekspertiiside tegemise eest 2137 (kaks tuhat ükssada kolmkümmend seitse) eurot. Määrata, et S.A on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004,

SWEDBANK

EE502200221014193355,

NORDEA

PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700028213 ning selgitus „S.A , 1-14-9226 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 18. aprillist 2015. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 10 (kümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 07. juulist 2015.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu S.A ́t süüdistatakse selles, et tema lõi 16.05.2014.a kella 23.00 paiku Narvas Xxx maja juures noaga ühe korra Xxx’ele rindkere piirkonda, millega tekitas Xxx ́ele rinnaõõnde ulatuva paremat kopsu vigastava torke-lõikehaava, mille tulemusena arenes äge verekaotus ja Xxx suri 16.05.2014.a kella 23.10 paiku. Teise inimese tapmisega pani S.A toime KarS § 113 järgi kvalifitseeritava kuriteo II Kohtuistung

1-14-9226 Süüdistatav S.A tunnistas kohtuistungil oma süüd ning selgitas kohtus, et pärast vanglakaristuse kandmist elas ta aadressil xxx koos emaga. 16.05.2014 pärast kella 6 õhtul ta kohtus Xxxi, Xxxi ja Xxxiga, et õlut juua. Xxx soetas alkoholi - 2 pudelit 1,5 liitrilist „Gini“ ja 8 pudelit õlut mahuga 0,5 liitrit. Isiklikult jõi ta 1,5 liitrit „Gini“. Seejärel oli ostetud veel 15 pudelit õlut, kas Carlsberg või Tuborg, mahuga 0, 33 liitrit. Nendest jõi tena 3-4 pudelit, oli kerges alkoholijoobes. Kuidas ta läks lahku oma sõpradega, ta ei mäleta. Kuidas tuli oma maja juurde, mis seal toimus – ei mäleta. Mäletab ainult, kuidas tuli politsei koju, kuidas hiljem politseis kirjutas alla mingitele paberitele. Ka varem tal olid mälukaotused. Tal on väga kahju, et osaliselt tema süül suri inimene aga hinges ta ei saa uskuda, et tema seda tegi. Tunnistab end süüdi sellepärast, sest nii ütlevad tunnistajad. Eeluurimisel andis ta ütlusi selle kohta, et enne sündmust ta isiklikult jõi ära kolm liitrit „Gini“ ja 5 poole liitrilist õlut, seejärel jätkasid õlle joomist, jõid õlut Rakvere tänava 36 ja 38 vahel ning seal jõi ta ära veel 3-4 poole liitrilist õlut, aga praegu ta ei usu, et ta jõi ära nii palju alkoholi. Kannatanu Xxx selgitas kohtus, et hukkunu Xxx oli tema vend. Vend elas üksinda. Vennal oli ärrituv iseloom, kuid ta rahunes kiiresti. Venna matustega seotud kulutusi kandis tema emaga koos. Matustega seotud kulud moodustasid 1081,77 eurot. Esitab tsiviilhagi selles summas. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 16.05.2014 õhtul ta jalutas ja seejärel tuli tagasi koju aadressil Xxx, umbes kell 23.00. Nägi, et 4 inimest istusid pingi peal maja ees - 3 meest (üks neist oli Xxxnimeline isik) ja 1 naine, Xxx. Nad jõid alkoholi. Nende isikute vahel toimus konflikt, noormehe ja Xxx vahel. Alguses nad lihtsalt tülitsesid, pärast seda lõi noormees Xxxt vastu nägu ja seejärel hakkas naine karjuma, ta karjus: “Miks sa mind lõid, mul on valus, ma tapan su ära!“. Siis Xxxga tülitsenud noormees tõusis püsti ja läks eemale vasakule. Ülejäänud kaks meesterahvast sel ajal lihtsalt vaatasid. Kui noormees läks nendest eemale, Xxx jooksis noormehe järel, paiskas ta pikali ja hakkas teda peksma, lõi rusikatega vastu pead, noormees lamas maas ja Xxx istus tema peal. Siis need mehed, kes seal veel istusid, tulid nende juurde ja ütlesid, et aitab, tõstsid selle noormehe püsti ja ütlesid talle, et ta läheks ära. Noormees läks viimase trepikoja poole. Ülejäänud inimesed tulid tagasi pingi juurde ja jätkasid alkoholi tarvitamist. 2-3 minutit hiljem tuli S.A juba 2 suurte kööginugadega. Daniil kandis neid teraga allapoole ning liikus Xxx suunas. Võimalik, et Daniil oligi selleks isikuks, kellel oli ennem konflikt Xxxga. Daniil lähenes Xxxle, ütles vist, et tule siia ja ta vist ütles seda ka Xxxle, kes hukkus. Nad kõik lähenesid ühele punktile teise trepikoja juurde, Daniil karjus Xxxle „ma lõikan sul kõri läbi“, Daniil oli agressiivne ja tema arvates ebakaine. Siis Daniil lõi Xxx noaga rindkere piirkonda, Xxx kukkus maha. Daniil seisis paigal, siis läks sündmuskohalt ära ning viskas need noad murule. Xxx ja Daniili vahel vahetult enne seda kui Daniil lõi Xxx noaga mingit konflikti ei olnud, aga Xxx hakkas nii käituma, et tundus, et ta soovis kakelda - Xxx hakkas lähemale minema, Daniili juurde ja Xxxl oli käsi pinges, kuid mingisuguse lööki või liigutust Daniili suunas Xxx ei teinud. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et Xxxega ta töötas koos umbes 2 aastat. Xxx oli rahumeelne inimene ka siis, kui ta oli alkoholijoobes. 16.05.2014 õhtul viivis ta Xxx maja juure, koos Xxxe, Xxxi ja Xxx Xxx. Nad jõid neljakesi alkoholi. Terve ajavahemiku 22.00-24.00 Xxx maja juures ta ei viibinud, käis vahepeal selle maja juurest ära aadressil Xxx ema juurde. Xxx maja juurest ta oli umbes pool tundi aega. Kui ta tuli tagasi aadressilt Xxx Xxx maja juurde seal viibisid Xxx ja Xxx. Xxx lamas maas, teise trepikojas juures, kui lugeda Xxx juurest. Xxx ütles, et Xxxt lõi noaga S.A . Kohal oli S.A ka.

1-14-9226 Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et ta on süüdistatava ema. 16.05.2014 õhtul ta istus lapselapsega kodus, tütre mees tuli kell 8 ja ta läks koju, aadressile Xxx-70. Poeg Daniil elab temaga koos. Daniil helistas talle „domofoni“ kella, see oli kell 11, tegi pojale ukse lahti, Daniil tuli üles, tal on hall jope seljas aga mäletab, et lahkudes oli pojal must jope seljas. Poeg oli tarvitanud alkoholi, sai hääle järgi aru. Mõne lühikese aja pärast, uks jäi kinni, ta arvasingi, et poeg tuli koju. Ta ei kuulnud samme, arvas, et järsku läks poeg wc-sse või kööki. Kuid mingeid samme ta ei kuulnud, läks vaatama, ei olnud Daniili toas, wc-s ega ka köögis. Läks siis trepikotta vaatama, oli väga pime ja midagi ei olnud näha. Oli suvi, oli soe, aken oli lahti ja sel ajal ta kuulis mingisugust müra, hüüdeid, läks üles, helistas oma sõbrannale Xxxle ja ütles talle, et Daniil tuli koju ja läks jälle ära. Läksid Daniili otsima õue, tänavale. Nägi, et kolmanda trepikoja juures vedeleb Daniili must jope. Sel ajal nägi, et Xxx toob tema juurde Daniili. Daniil ei tundnud teda ära, Daniil vaatas temast mööda, kuhugi ette. Tal oli selline tunne, et Daniil on süüdimatu. Õuel pingi juures seisis naisterahvas, see naisterahvas karjus ja ta lähenes ning küsis, mis juhtus. Naisterahvas ütles, et „lõigati“ ja väljendas end ebatsensuurselt. Karjus, et politsei ei sõida. Viisime Daniili koju, ta läks magama. Siis tuli nende korterisse politsei ja Daniil oli kinnipeetud. Tema korteri koridoris seisis sel päeval karp vanade nugadega, ta korjas suvilasse kokku vanu nuge, suuri ja väikeseid. Tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtus, et ta kohtus Xxxega, tapmise ajaks ta oli Xxxega tuttav 3 aastat. Süüdistatavat ta ei mäleta, kuid ta on sarnane selle inimese, kes tappis Xxxe ära. 16.05.2014 õhtul Xxx tuli tema juurde ligi kell 5 õhtul, istusid arvutis, vestlesid, pärast helistas Xxxele tema sõber Xxx, Xxx ütles talle, et lähme 20-minutiks välja. Läksid õue ja sõbrad kutsusid ta Xxx maja juurde. Seal oli kaks sõpra, Xxx ja Xxx. Xxxil oli pudel puskarit kaasas. Mehed kolmekesi hakkasid jooma. Ta jõi kokteili. Mehed istusid kolmekesi pingi peal, tema seisis aga kõrval, vaatas paremale, nägi inimest, nägi, et see inimene võttis noad välja ja hakkas nendega vehkima ja pani need tagasi. Ta ütles Xxxle, et läheneb mingisugune noormees ja vehib nugadega, Xxx ütles talle, et mine eemale. Keeras pea ja nägi, et Xxx räägib selle inimesega. Xxx ja Xxx istusid pingi peal. Kui ta pööras teist korda pead, siis Xxx ja see noormees alustasid kaklemist. Ainuke, mida ta kuulis oli sõna „sigaretid“. Ütles, et noormees, lahkuge palun, neid sigarette pole. Siis noormees lõi teda kulmu piirkonda. Ta hakkas seda noormeest sõimama ja küsis, mille eest sa mind lõid? Noormees solvas teda ja teist korda lõi teda vastu kätt ja seejärel kukkus näoga maapinnale. Siis kui noormees kukkus maha, siis ta tuli noormehe juurde, kükitas ja lõi noormeest vastu kukalt paar korda. Xxx aitas noormehel püsti tõusta, siis ütles talle, et mine siit ära, kuid ta ei läinud. Noormees tungis Xxxega kaklema ja siis nad hakkasid teistkordselt kaklema. Kui nad kaklesid, siis Xxx kukkus, siis tõusis püsti ja kaklus jätkus. Ta hakkas karjuma, et jäta kaklus. Xxx jättis kaklemise, eemaldus noormehest. Kui X Xxx liikus selle noormehe juurest ära, siis jäi noormees seisma. Noad noormehel olid vöövahe pükstes ning peale seda võttis noormees need noad välja. Xxx ei provotseerinud seda noormeest. Noormees lähenes Xxxele ja ühe noaga lõi teda üleval alla, paremalt vasakule. Ajavahemik selle vahel kui Xxx astus selle noormehe juurest eemale ning sel ajal kui noormees lõi noaga Xxxt oli 3 minutit võib-olla. Noormees oli mõned sekundid koha peal ja siis eemaldus aga ta ei tea, kuhu. Tal oli hüsteeria mõned sekundid ja ta ei mäleta täpselt midagi. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et 16.05.2014 õhtul ta oli tööl politseipatrullis. Raadiosaatja kaudu kuulis, et toimub kaklus Rakvere tänaval majade vahel. Lisainfo oli selline, et üks noormees vehib noaga. Nad jõudsid kohale kiirabiga samal ajal. Seal oli palju inimesi, kiirabi oli, alkoholijoobes isikud olid, kes vist osalesid selles tülis ja ka teised tunnistajad, möödakäijad. Üks isik lamas maas, oli palju verd ja oli nuga, kiirabitöötajad teostasid abi. Kiirabitöötaja ütles, et isikul on noahaav ja isik paigutati kiirabiautosse ja 10 minutit hiljem ütles kiirabitöötaja, et isik on surnud. Neile öeldi, et üks noormees, kel oli halli värvi kampsun seljas, pani jooksu ja rohal viibinud Xxxi sõnade kohaselt oli selle noormehe nimi S.A, et S.A elab samas majas. See sama Xxx

1-14-9226 ütles, et S.A hakkas tülitsema, oli mingi kaklus, pärast ähvardas veel, et lööb noaga, mõne hetke pärast läks koju ja siis tuli tagasi noaga. Siis lõi noaga Xxxt. Xxx ütles, et tunneb teda hästi, et õppis temaga ühes koolis ja nagu ta sain aru, siis Xxx ise viibis seal ja nägi pealt. Trepikoja juures seisid kaks naisterahvast ja üks naisterahvas ütles, et te vist tulete tema poja juurde ja ütles, et ta poeg tuli koju 10 minutit tagasi ja läks kohe magama. Nad läksid sinna korterisse sisse. Naisterahvas lasi neid sisse, noormees magas voodi peal, oli tugevas alkoholijoobes - oli tugev alkoholilõhn, reaktsioonihäired. Kui S.A äratada püüti, ta reageeris rahulikult, tõusis püsti. S.A küsis, mis juhtus ja, kas teine meesterahvas on elus. Aga siis hakkas S.A agressiivselt käituma, ei tahtnud nendega koos minna, proovis põgeneda ja sellepärast ei olnud aega, et S.A küsitleda. Tunnistaja Xxx selgitas kohtus, et Xxxega ta oli tuttav umbes aasta, omavahelised suhted olid sõbralikud. 16.05.2014 õhtul tema, Xxx Xxx, Xxx ja Xxx istusid Xxx pingi peal, jõid neljakesi viina, joodud oli palju. Siis kui S.A ja Xxxe vahel juhtus konflikt, siis Vaznovi kohal ei olnud, Xxx läks ema juurde koju suitsude järgi. Nad istusid kolmekesi ja kui Vaznov läks suitsude järgi, siis ilmus S.A välja. Kuidas S.A neile lähenes, seda ta ei mäleta. Konflikti ta üldse ei mäleta, oli purjus. S.A jõi nendega natuke, tegi suitsu. Mäletab, et Xxx lõi Daniili ja Daniil lahkus. 15-20 hiljem istusid kolmekesi pingi peal, jätkasid joomist, oli juba pime, nägid, et naaseb Daniil, Xxx läks tema juurde, ta ütlesin Xxxle, et ei ole vaja, et, milleks. Kui Xxx läks S.A juurde, jäid Xxxga kahekesi istuma. Milline oli S.A tegevus peale seda kui Xxx tema suunas liikus - ta ei näinud, ta mäletab seda, et Xxx hüüdis, et Edik, kutsu kiirabi kohale. Ta läks Xxx juurde, Xxx lamas juba murul, tõstis pead veidi üles ja Xxxl jooksis suust verd. Xxx ütles, et teda pussitati. Tunnistaja Xxx Xxx selgitas kohtule, et 16.05.2014 õhtul ta koos mehega tuli koju Xxx natuke pärast kella 23.00. Maja juures on olemas pingid ja mingi seltskond seal oli, neli inimest. Pingid asuvad lasteväljaku juures. Neil on väike Hiina harjaskoer, mees võttis kiiresti koera ja läks õue. Neil oli aken natuke avatud, ta läks akna juurde ja vaatas, mis suunas abikaasa läks. Abikaasa läks trepikojast paremale poole. Sellel momendil tema nägi, et seisavad kaks noormeest, nende maja elanik S.A lamab maas, S.A keha peal istub naine ja ütleb koguaeg, et „võta, võta selle eest, et mind vastu silma lõid“ ning lõi S.A koguaeg rusikaga vastu pead, vist 4-5 korda. Seejärel tõusis naine püsti, siis lõi lamavat S.A jalgadega vähemalt 3 korda täpselt. S.A tõstis käed ja üritas kätega pead kaitsta. Need kaks meest, kes ei osalenud S.A löömises, nemad tema arvates olid rahul sellega, et S.A löödi. See mees, kes oli pikemat kasvu, see tõstis S.A turjast püsti. Seejärel läks S.A pingist paremale poole, 3-nda trepikoja juurde. S.A oli seljas tume jope, all oli mingi hele pluus, S.A võttis selle jope seljast ja viskas seda ning see kukkus teele ning S.A ütles, et võtke siis minu jope. Seejärel läks S.A 4ndasse trepikotta. Naine oli küll joobeseisundis, meeste kohta ta ei saa midagi öelda. Enam ta ei jälginud väljas toimuvaid sündmusi. Tunnistaja Xxx selgitas kohtule, et 16.05.2015 õhtul, umbes kell 23.00 helistas talle Xxx, kes ütles, et tema poeg Daniil tuli kiiresti koju ja sama kiiresti läks välja ja ta oli väga mures ja ta pakkus Xxxle, et lähme koos ja hakkame teda otsima. Nad läksid Daniili otsima ja kui ta tuli alla, siis kuulis, et mingi naine karjus, et mina olen süüdi, mina olen süüdi selles ja ta läks edasi. Tuli välja tänavale, teda peatasid kaks meesterahvast, nende seas oli Xxx, kes hakkas talle rääkima, et tapeti ära. Ta nägi õues S.A , kes jooksis lasteväljakul, vehkis kätega seal muruplatsil. Ta tuli Daniili juurde, Daniil ei tundnud teda ära, ta hakkas Daniili tassima ja ütles talle, et Daniil, lähme koju, emal on halb olla. Daniili pilk oli täiesti tühi, ta oli nagu hägune ja ta ei ole Daniili kunagi sellises seisundis näinud. Xxx nende juurde aga Daniil ei tundnud ema ära.

1-14-9226 Siis tuli juurde mingi noor naine, hiljem sain teada, et see on Xxx Xxxa. Xxxa aitas Xxxl Daniil koju viia. Daniil ei tundnud ei ema ega Xxx Xxxat ära ning püüdis lahti saada. Siis nad läksid neljandasse trepikotta, aga tema jäi tänavale enda trepikoja juurde ja ootas politseid. Tema juurde tulid politseinikud ja küsisid, kuidas kirjutada õigesti S.A, ta andis neile sellist teavet ja politseinikud ütlesid talle, et lõigati inimest ja kiirabi oli juba kohal ja viivad haiglasse aga haav on väga tõsine. Siis ta läks korterisse koos politseinikega. Daniil magas, politseinikud tõstsid ta üles, panid käed raudu ja läksid temaga välja. Daniil ei saanud üldse aru, mida tema käest tahetakse. Tunnistaja Xxx Xxxa selgitas kohtule, et ta tunneb S.A lapsepõlvest alates. 16.05 öisel ajal umbes 23.00 ta oli kodus. Läks välja rõdule selleks, et suitsetada. Kuulisin naise karjumist. Jooksis hääle peale, ühiselamu Rakvere 91 poole. Naine karjus - „Ära mine minu juurest ära, ära jäta mind!“. Karjumine Xxx juurest. Möödudes esimesest trepikojast, kui vaadata ühiselamu poolt, nägi Daniili, Daniil liikus talle vastu ja läks temast mööda. Ta läks edasi, et vaadata, mis seal toimub. Nägi, et naine karjub, et ära mine, ära jäta mind. Naine oli mehe kõrval, kes lamas auto juures ja oli verine. Kohal oli ka tema tuttav Xxx. Pärast tuli välja Daniili ema ja palus Daniil koju viia. Ta tuli Daniili juurde, võttis Daniililt käest kinni, Daniil osutas vastupanu, sest Daniil ei tundnud ei teda ega ka ema ära ja küsis koguaeg, kuhu sa mind viid. Tassis Daniili ikka koju. Seejärel läks ta alla, seal oli juba politsei kohale tulnud. Tunnistaja Xxx selgitas kohtule, et S.A ta tunneb juba 20 aastat. 16.05.2014 ta kohtus S.A-ga, otsustasid lihtsalt õlut juua. Nendega koos olid veel kaks meesterahvast. Võtsid kaks 1,5 liitrilist gini ja 8 õlut ja siis veel 15 pudelit Tuborgi õlut. Jõid kõik lõpuni ja siis otsustasid linna minna ning seal läksid laiali. Alkoholijoove S.A oli alla keskmise. Sellest, mis juhtus pärast seda kui ta Daniiliga laiali läks, sai ta teada õe käest. Kohus uuris kohtuistungil järgmised kirjalikud tõendid: Kohtutoimiku lk 8-15 - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mis kirjeldab Narvas aadressil Xxx asuva maja ümbruse olustikku ning asitõendite ja verejälgede asukohta vahetult peale kuriteo toimepanemist. Muuhulgas, antud protokollist nähtub, et sündmuskohalt on äravõetud kaks kööginuga. Kohtutoimiku lk 16-19 - sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga, mis kirjeldab Narvas aadressil Xxx-70 asuva korteri olustikku ning asitõendi asukohta vahetult peale kuriteo toimepanemist. Muuhulgas, antud protokollist nähtub, et sündmuskohalt on äravõetud jope ja aineproov. Kohtutoimiku lk 20 - joobeseisundis isiku kainenemisele toimetamise protokoll, kust nähtub, et süüdistatav oli toimetatud kainenemisele vahetult peale kuriteo toimepanemist. Kohtutoimiku lk 22-32 - surnu ekspertiisiakt nr 14E-IDS0017/134, millest muuhulgas nähtub, et Xxxe surma põhjuseks on rindkerel rinnaõõnde ulatuva paremat kopsu vigastava torkelõikehaav, mille tulemusena arenes äge verekaotus. Etanooli kontsentratsioon veres vastab elaval isikul raskele alkohoolsele joobele. Kohtutoimiku lk 33-35 - ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis nr 51, kust nähtub, et ekspertiis on teostatud 28.07.2014, SA Ahtme Haigla psühhiaatri ekspertarsti Georgi Belotserkovski poolt, uuritava S.A suhtes vastavalt ekspertiisimäärusele. Ekspertiisiaktis on nimetatud neli küsimust, on märgitud, et tehtud ekspertiisi läbiviimisel on kasutatud kriminaalasja nr 14240101891 materjale ja S.A tervisekaarti ning isiklikke vaatlusandmeid. On teada, et S.A sündis Narvas nooremana kahest lapsest, vaimuhaiguseid suguvõsas ei

1-14-9226 esine, kasvas ja arenes ilma iseärasusteta. Tõsiselt haige ei olnud. Kooli läks 7-aastaselt, lõpetas 9 klassi, 4-5. klassini lõppis hästi, ilma kolmedeta. Pärast õppis halvasti, puudus tihti tundidest, jalutas sõpradega, hakkas suitsetama. Läks õppima kutsekooli keevitajaks, kuid kutsekool jäi lõpetamata. 2004. aastal mõisteti süüdi röövimise eest ja karistati vangistusega, 2005. aastal lasti vanglast välja. Õppis jälle kutsekoolis, kuid ei lõpetanud. Elas Narvas ema juures, ei töötanud. Veel oli süüdi mõistetud ja karistatud vangistusega 2006. aasta, 2011. aasta ja 2012. aasta. 14-aastaselt hakkas tarvitama erinevaid narkootikume (tabletid, süstitavad jne). Oli jälgimisel psühhiaatril, sai metadoonravi. Ise ütleb, et alates 2012. a. uimasteid ei tarvita. Seltskonnas tarvitab kerget alkoholi, enamasti õlut. Tema sõnul joomahoogusid ei esinenud. Vastavalt kriminaalasja nr. 14240101891 materjalidele alustati menetlust 17.05.2014 KarS § 113 tunnustel selles, et Xxx avaldas, et 16.05.2014 kella 23:00 paiku, tänaval maja juures aadressil Narva, Xxx, S.A tekitas Xxxele noahaava, mille tagajärjel ta hiljem suri haiglas. S.A ütluste kohaselt jõi ta sellel õhtul 1,5 liitrit 5% alkoholisisaldusega džinni ja 2,5 liitrit õlut. Ümberarvestatuna absoluutalkoholi vastab selline kogus 0,5 liitrile viina. Tal tekkis seltskonnaga konflikt, teda peksti ning ta jooksis ära. Pärast tuli tagasi noaga ja tekitas noahaava R. Xxxele, mille tagajärjel ta suri. Uuritav ise ütleb, et ei mäleta midagi, juhtunust ta kellegagi ei rääkinud. Uuritava ema ütluste kohaselt nägi ta poega tänaval ja tõi ta vastu tema tahtmist koju. Kodus võttis poeg riidest lahti ja läks magama. Ema nägi, et tal ei ole kaelas ristiga ketti. Tema küsimusele, kus kett on, ta vastas „pärast“. Vaatlusel 28.07.2014 Viru Vanglas on S.A korralikult riides. Kaebab peavalu vasakult poolt ja kaelavalu. Tahab, et talle tehtaks kompuutertomograafiat. Silmaavad ja pupillid on ühtlased, valgusele reaktsioon normis, anisokooriat ei ole. Silmamunade liigutused normis, nüstagmi ei ole. Keel on keskjoonel. Liigutused jäsemetes normis. Psüühiline seisund: igakülgselt orienteeritud, kontaktialdis, emotsionaalselt adekvaatne, mõtlemine loogiline ja õige. Luulu ja hallutsinatsioone ei sedasta. Intellekt vastab eale, elukogemusele ja suhtlusringkonnale. Ema sõnul ei mäleta inkrimineeritavad tegu, kuid on nõus eeluurimise käigus teada saadud andmetega. Saab aru teo karistatavusest ja kriminaalvastutuse määrast. Võttes alusel eeltoodu, jõuab ekspert järeldusele, S.A on polünarkomaania. Alates 2012. a kuni käesoleva ajani narkootikume ei tarvita, andmed retsediivide kohta puuduvad. Inkrimineeritavat tegu pani toime tavalises alkohoolses joobes. On süüdiv. Võib osaleda kõigis menetlustoimingutes, astuda kohtu ette ja kanda kriminaalvastutust. Õigus kaitsjale üldistel alustel. Vastused eksperdile esitatud küsimustele:

1-14-9226 Kohtutoimiku lk 96-111 - S.A terviseseisundi kirjeldavad meditsiinilised dokumendid. Kohtutoimiku lk 112-113 - 31.03.2015 süüdimõistev ning 08.04.2015 jõustunud kohtuotsus, mis on tehtud Xxx Xxx suhtes, kust nähtub, et E.Xxx oli mõistetud süüdi KarS § 121 järgi S.A-le kehavigastuste tekitamise eest. Kohus jätab indikaatorvahendi kasutamise protokoll (kohtutoimiku lk 21) tõendite hulgast välja, kuna protokoll ei vasta KrMS-i nõuetele - koostamise kuupäev puudub, koostamise koht puudub samuti, puuduvad kontrollija ametinimetus, ees- ja perekonnanimi, kontrollitava isiku andmed puuduvad, puudub kontrollile allutatud isiku allkiri või selgitus, miks isik ei saanud või ei tahtnud allkirja anda. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas

1-14-9226 toimepanemise ajal süüdivas seisundis, sest ülalnimetatud ekspertiisiaktist nähtub, et S.A ei olnud kuriteo toimepanemise momendil vaimuhaigust, hetkelist rasket psüühilist häiret ja ta võis oma tegusid kontrollida ja neid suunata.

1-14-9226 Subjektiivsest küljest eeldab KarS §113 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus on seisukohal, et S.A pani tapmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus on seisukohal, et S.A, lüües kannatanut noaga piirkonda, kus asuvad elutähtsad organid - rindkere piirkonda - pidas võimalikuks surma tekitamise ja möönas seda. Siinkohal tugineb kohus ka Riigikohtu seisukohale, et on üldtuntud tõsiasi, et igasuguse lõikamiseks, torkamiseks või raiumiseks valmistatud esemega inimkeha elutähtsasse, eriti pea ja rindkere piirkonda kehavigastuse tekitamine võib kaasa tuua rünnatava surma. Seega lüües kannatanut sellise esemega ning jõuga, mis on küllaldane keha pehmete kudede läbimiseks ning siseorganiteni ulatumiseks, möönab süüdlane igasuguse tagajärje, sh. ka surma saabumist (vt RKKKo otsus 3-1-1-85-96). Seega esinevad süüdistatava käitumises temale inkrimineeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. IV Kohtu seisukoht karistuse osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatav pani toime raske tahtliku esimese astme kuriteo. Tapmise motiiviks oli olmetüli alkoholi tarbinud isikute vahel. Süüdistatava S.A karistust kergendavaks asjaoluks KarS §57 mõttes on oma süü puhtsüdamlik ülestunnistus ja kahetsus, tema karistust raskendavaid asjaolusid pole kohus tuvastanud. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka süüdistatava süü astet kuriteo toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et S.A süü aste pole suur, kuna ta pani kuriteo toime kaudse tahtlusega, ilmneb karistust kergendav asjaolu ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Riigikohtu praktikas on korduvalt rõhutatud (lahendid 3-1-1-40-04, 3-1-1-99-06, 3-1-1-91-07, 3-11-10-09), et karistamisel tuleb lähtuda küll peamiselt isiku süüst, ent ei saa arvestamata jätta ka süüdlase isikut, seda eelkõige eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks. Seoses sellega kohus ei saa jätta tähelepanuta ka seda, et S.A näol on tegemist füüsiliselt haige inimesega. Sellele asjaolule viitavad kaitsja poolt esitatud meditsiinilised dokumendid (kohtutoimiku lk 96-111). Ülaltoodu alusel peab kohus põhjendatuks - arvestades süüdistatava puhul karistuse eesmärkide saavutamist, süü astet ning süüdistatava terviseseisundit - mõista S.A-le vangistus alla KarS §113 sanktsiooni keskmist määra. V Tsiviilhagi KrMS § 310 lg 1 kohaselt, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kannatanu Xxx (hukkunu õde) on esitanud kohtule tsiviilhagi nõudes kahju summas 1081 eurot 77 senti hüvitamist, mis tal tekkis seoses venna matustega. Need kulud on tõendatud kannatanu poolt esitatud kviitungitega (kohtutoimiku lk 2-7).

1-14-9226 Süüdistatav hagile vastu ei vaielnud, nõustudes tsiviilhagiga. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Eeltoodust tulenevalt tuleb kannatanu tsiviilhagi rahuldada ning mõista S.A-lt välja kannatanu Xxx kasuks 1081 eurot 77 senti. VI Trükivigade parandamine Kontrollides selle kohtuotsuse resolutiivosa leiab kohus, et antud dokumendis on ekslikult märgitud kannatanu Xxx kasuks väljamõistmisele kuuluv summa. Resolutiivosas on märgitud summa 1087 eurot 77 senti, kuid tegelikult peab olema 1081 eurot 77 senti ning samuti on valesti märgitud resolutiivosa avaldamise päevaks 17.04.2014, kuid tegelikult oli resolutiivosa teatavaks tehtud 17.04.2015. Lähtudes ülalmainitust, trükivigade parandamise korras, loeb kohus õigeks Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.04.2015.a kohtuotsuse resolutiivosas kannatanu Xxx kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 1081 eurot 77 senti ning kohtuotsuse resolutiivosa teatavaks tegemise päevaks 17.04.2015. Otsuse tegemisel juhindub kohus KrMS §-dest 306, 309 lg 3, 310, 311-313, 315.

Innokenti Menšikov Eesistuja kohtunik

Viktor Ert Rahvakohtunik

Svetlana Sepp Rahvakohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.