Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 16. märtsi 2015 määrus süüdimõistetu Konstantin Kudrjavtsevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Süüdimõistetu Konstantin Kudrjavtsev, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Viru Maakohtu 16. märtsi 2015 määrus jätta muutmata.
2.Süüdimõistetu Konstantin Kudrjavtsevi määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 04.09.2008 kohtuotsusega mõisteti Konstantin Kudrjavtsev süüdi KrK § 101 p 1 järgi ja karistati 13 aastase vangistusega. Sama kohtuotsusega mõisteti K. Kudrjavtsev süüdi KrK § 144 lg 1 järgi ja karistati 3 aastase vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja määrati K. Kudrjavtsevile liitkaristuseks 13 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K. Kudrjavtsevi vahistamine KrMS § 217 korras alates 10.08.1999 kuni 12.08.1999, s.o 3 päeva, ja alates 03.08.2001 kuni 03.10.2001, s.o 2 kuud 1 päev. Lõplikuks karistuseks mõisteti 12 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust. Karistusaega arvestati alates 04.09.2008.a. Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2009 otsusega tühistati Viru Maakohtu otsus mõistetud karistuste osas ja tühistatud osas tehti uus otsus, millega mõisteti K. Kudrjavtsevile KrK § 101 p 1 järgi karistuseks 8 aastat vangistust ja KrK § 144 lg 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti K. Kudrjavtsevile liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka K. Kudrjavtsevi eelvangistuses viibitud ajad, s.o kokku 2 kuud 4 päeva, ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 7 aastat 9 kuud 26 päeva vangistust, mille kandmise alguseks loeti 04.09.2008.
Riigikohus K. Kudrjavtsevi kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud ja ringkonnakohtu lahend jõustus 22.04.2009.
1.1.16.01.2015 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule KrMS § 431 lg 3 alusel K. Kudrjavtsevi andmed karistuse vähendamise või karistusest vabastamise otsustamiseks.
1.2.Viru Maakohtu 11.02.2015 määrusega jäeti Viru Maakohtu, Narva kohtumaja 04.09.2008 kohtuotsusega nr 1-04-148 K. Kudrjavtsevile mõistetud karistus muutmata. Kohtumäärus jõustus 24.02.2015.
1.3.K. Kudrjavtsevi karistusaja algus on 04.09.2008 ja karistusaja lõpp 29.06.2016. Maakohtu määrus
2.Viru Maakohtu 16.03.2015 määrusega jäeti K. Kudrjavtsev vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
2.1.Maakohus tõi välja, et süüdimõistetu on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnale on olemas. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises, materiaalse kahju tekitamises. Oht on suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi, on tekkinud majanduslikud raskused. Mittevägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 11%, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23%. Vangla materjalidest nähtub, et K-Raha andmetel on isikul tasumata võlanõudeid 1 439,18 eurot ning vabanemisfondis 728,30 eurot. Isikul on vabaduses garanteeritud töökoht ning isa on valmis teda materiaalselt toetama. Samas on süüdimõistetu toime pannud varavastaseid kuritegusid. Maakohus leidis, et kuigi isikul on vabanedes töökoht ja isa on valmis teda toetama, võib ta siiski sattuda majanduslikult keerulisse olukorda, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni.
2.2.Maakohus märgib, et süüdimõistetu tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega kinnipeetav suhtleb. Isiku käitumine on impulsiivne. Isik võib provokatiivsetes olukordades käituda agressiivselt. Kuigi isik tunnistab oma probleeme, ei hinda ta neid objektiivselt. Maakohus leidis, et kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, võib ta sattuda taas kuritegelikule teele.
2.3.Samuti on isikul probleemid alkoholi liigtarvitamisega ning isik tunnistab ka ise seda. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise tagajärjel purunesid ka isiku peresuhted. K. Kudrjavtsev usub, et suudab vabanedes järgida karsket eluviisi. Maakohtul seejuures aga puudub veendumus, et isik suudab vabaduses täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest ega pane seetõttu toime uut kuritegu. Alkoholi tarvitamist tuleb antud isiku puhul pidada suureks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Maakohtu hinnangul on isiku poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et isiku vabastamine ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud enne talle määratud karistusaja lõppu on ennatlik.
2.4.K. Kudrjavtsevil on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Maakohus leidis, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine ennatlik. Maakohtul puudus veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Määruskaebus
3.Viru Maakohtu 16.03.2015 määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu K. Kudrjavtsev, kes palub tühistada maakohtu määrus, kuna see on ebaõiglane ja ekslik. Määruskaebuse seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad.
3.1.Viru Maakohus ei ole võtnud arvesse kõiki süüdistava elus ja käitumises toimunud muudatusi ning ei ole põhjendanud, kuidas tema käitumine vabaduses näitas, et ta ei ole võimeline hoiduma uute rikkumiste ja kuritegude toimepanemisest. Samuti on jäetud põhjendamata, miks ei suuda K. Kudrjavtsev alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele ja miks ei ole kriminaalhooldus osutanud talle piisavat mõju. Kaebuse esitaja viibis uurimistoimingute ja kohtumenetluse keskel vabaduses, mis näitab, et ta suudab alluda ühiskonnas kehtestatud reeglitele ja kriminaalhooldus avaldaks talle piisavalt mõju ühiskonda resotsialiseerumiseks, mis jäeti kohtuistungil arvestamata. Süüdimõistetu toob positiivsena välja, et ta on täitnud kõik individuaalse täitmiskava eesmärgid, läbinud kõik sotsiaalprogrammid, omandanud vangistuses keevitaja eriala, omandanud eesti keele B1, B2, C1 tasemed. Maakohtu väide nagu tal oleks vangistuses distsipliininõuete rikkumine, on ekslik, kuna tegemist ei olnud raske rikkumisega ja karistuseks oli noomitus. Süüdimõistetu on paigutatud avavangla osakonda, ta on osalenud aktiivselt erinevates tegevustes ning pagariäris.
3.2.K. Kudrjavtsev toob välja, et ta on vangistuses astunud samme, et tegeleda nende probleemidega, mis teda kuritegelikule teele viisid. Kuna ennetähtaegne vabastamine on erandlik, siis just sellised asjaolud nagu probleemide tunnistamine ja vangistuses abi otsimine, on need, mis näitavad isiku tõelist soovi ennast muuta ja edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kuna järgmine võimalus taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamist tekib alles 2016. aasta alguses, mil karistusest jääb kanda ilmselt vähem kui 2 kuud, siis on praegune võimalus ainus, et vabaneda vangistuses varem. Süüdimõistetu leiab, et kriminaalhooldus aitab teda ühiskonda resotsialiseeruda ja alustada õiguskuulekat elu.
3.3.Kaebuse esitaja toob veel välja, et, tal on vabanedes kindel elukoht, toetav perekond ja garanteeritud töökoht. Tulenevalt eelnevast leiab K. Kudrjavtsev, et maakohtu määruses puuduvad põhjendused, miks maakohus asus seisukohale, et ärakantud karistusaeg ei ole piisav ning kuidas võib pikem karistusaeg paremini mõjuda. Kaebuse esitaja leiab, et võrreldes teo toimepanemise aja seisuga on ta hoopis teine inimene ning ühiskond on tunduvalt 10 aasta jooksul muutunud. Enne vangistust elas ta õiguskuulekalt, omas perekonda ning kaitseajal täitis kõiki kontrollnõudeid. Lisaks on K. Kudrjavtsev veendunud, et ühiskonna silmis on temale mõistetud karistus oma eesmärgid saavutanud. Ta on noor inimene, vangistuses viibib esimest korda ning on oma süüst täielikult aru saanud, kahetseb ja on sellest õppinud. K. Kudrjavtsev lisas määruskaebusele avavangla osakonda paigutamise käskkirja, lühiajalisele väljasõidule lubamise käskkirja ja K-Raha väljavõtte seisuga 21.03.2015. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
4.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et K. Kudrjavtsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat.
5.Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu K. Kudrjavtsevi määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja K. Kudrjavtsevi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta K. Kudrjavtsev enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud ning põhjalikult analüüsitud.
6.Ringkonnakohus peab positiivseks asjaolu, et K. Kudrjavtsevil on vabanedes kindel elukoht, garanteeritud töökoht, toetav perekond, vabanemisfondis kogunenud raha ning et süüdimõistetu on täitnud vangistuse jooksul individuaalse täitmiskava, omandanud riigikeele ja keevitaja eriala. Samas tuleb KarS § 76 lg 4 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis,
mistõttu ringkonnakohus leiab, et K. Kudrjavtsevi vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajahetkel põhjendatud ja nõustub maakohtuga, et K. Kudrjavtsevi vabastamine tingimisi enne tähtaega on ennatlik.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine piisavalt asjaolusid, mis veenaksid kohut selles, et käesoleval ajal suudaks K. Kudrjavtsev vabaduses käituda õiguskuulekalt. K. Kudrjavtsevit on kriminaalkorras karistatud kahel korral ja ta kannab reaalset vangistust esimest korda. Vaatamata sellele on kuritegude dünaamika muutunud raskemaks ja käesoleval hetkel kannab K. Kudrjavtsev karistus raske eluvastase kuriteo toimepanemise eest. Arvestades, et K. Kudrjavtsevi kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks ning süüdistatava käitumine on impulsiivne, siis siinkohal nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Seetõttu puudub ka veendumus, et nimetatud riske oleks võimalik maandada kriminaalhooldusega. Ringkonnakohus märgib, et isiku õiguspärane käitumine vangistuses on üheks tingimisi enne tähtaega vabastamise eelduseks. K. Kudrjavtsevit on distsiplinaarkorras karistatud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima lisaks distsiplinaarrikkumiste toimepanemisele ka uute kuritegude toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi. Süüdimõistetu on toonud välja, et distsiplinaarkaristus oli talle määratud distsiplinaarrikkumise eest, mis ei olnud olemuslikult raskete hulka kuuluv ja kohaldatud karistus oli noomitus. Ta valdas kambris keelatud eset – isetehtud märkmikku. Kohtukolleegium leiab, et K. Kudrjavtsevi väljatoodud põhjendused on ennastõigustavad ning viitavad sellele, et isik ei ole aru saanud kehtestatud reeglitest ning ei oska oma käitumist õigusnormidega kooskõlla viia. Tuues välja ennastõigustavaid asjaolusid, ei ole ringkonnakohus veendunud, et süüdimõistetu oleks teinud mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused, et karistus oleks oma eesmärgi täitnud.
8.Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. K. Kudrjavtsevi puhul ei esine selliseid veenvaid asjaolusid kogumis, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist. Isiku tingimisi enne tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 4 alusel eelkõige kogutud materjali hindamine kohtuniku siseveendumusest lähtuvalt ning iga isiku suhtes individuaalne. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et lisaks karistuse individuaalsele õigustusele tuleb silmas pidada selle sotsiaalpoliitilist eesmärki, mis lähtub asjaolust, et riik peab vastutama selle eest, et rahuldada ühiskonna arusaamu õiglusest. Vastupidiselt süüdimõistetule asub ringkonnakohus seisukohale, et käesoleval juhul riivaks K. Kudrjavtsevi ennetähtaegne vabastamine oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Süüdimõistetu on toime pannud raske eluvastase kuriteo ning tingimisi enne tähtaega vabastamine ei rahuldaks ühiskonna arusaamu õiglusest.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 16. märtsi 2015 määrus muutmata ja K. Kudrjavtsev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
Tiit Lõhmus
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.