Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
11.12.2013, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-04-148
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid A.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
A.S , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 04.09.2008 ja lõpp 29.06.2016
Kohtuasja läbivaatamise aeg
21.11.2013, videokohtuistungil
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta A.S vabastamata.
vangistusest
tingimisi
enne
tähtaega
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 29.10.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
A.S on Viru Maakohtu 04.09.2008 kohtuotsusega süüdi tunnistatud KrK §101 p 1 ja § 144 lg 1 järgi ning karistatud KarS § 64 lg 1 kohaldamisega 8 aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna riski analüüsi tulemusena on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 11% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 23%. Isikut iseloomustab keskmisest kõrgem impulsiivsus. Provokatiivses olukorras võib käituda agressiivselt. Ka kinnipeetava poolt toimepandud kuritegu viitab agressiivsele käitumisele. Tunnistab probleeme, kuid ei hinda neid objektiivselt. Kinnipeetav tunnistab, et tal on tõsine probleem alkoholi liigtarvitamisega. Kohtuistung Kinnipeetav taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav leidis, et 16 aastat tagasi oli ta hoopis teine inimene. Oli siis noor ja suhtles kahtlaste isikutega. Kinnipeetav avaldas, et peab lugu kohtu ja prokuröri arvamusest, kuid vaidles vastu prokuröri seisukohale, kuna ta leiab, et suudab vabaduses normaalset ja seaduskuulekat elu elada. Kinnipeetav avaldas, et ta soovib tõestada, et on ühiskonnas normaalne inimene. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toeta. Kuna A.S kannab karistust tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel ja võõra vara tahtliku hävitamise eest tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmise toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Peab rõhutama, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku toimepandud kuriteo asjaolusid. Prokurör leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole A.S-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus on seisukohal, et kuigi Viru Vangla poolt 21.09.2013 koostatud iseloomustuses on arvamus nõustuda kinnipeetava enne tähtaega vangistusest vabastamisega, nõustub kohus siiski prokuröriga ning leiab, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. A.S-i varasem elukäik ning toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kuuel korral (neist kolm korda esimese astme kuritegude toimepanemise eest) kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks.
Viru Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav on üldohtlik avalikkusele. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kohus nõustub prokuröriga ning leiab, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteo raskust hinnates ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Vangistuses on kinnipeetavale määratud viis distsiplinaarkaristust, neist kehtiv on üks. Kuigi ülejäänud distsiplinaarkaristused on käesolevaks ajaks kustunud ja neid arvestada ei saa, on sage distsiplinaarrikkumiste toimepanemine siiski teda kaudselt iseloomustavaks asjaoluks, mis näitab negatiivset suhtumist õiguskorda. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3 -1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Kohus leiab, et toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo - tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel - tehiolud (haavatud kannatanu rusikate ja jalgadega peksmine) ning võõra vara tahtlik hävitamine (võõra vara hõivamine vahetult pärast kannatanu surma saabumist, sõiduauto süütamine tapmise varjamise eesmärgil ) on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses (mh kindla elukoha ja garanteeritud töökoha olemasolu). Kohus leiab, et isiku ennetähtaegne vabastamine on mittepõhjendatud arvestades ka ühiskonna ootusi. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes A.S-ile mõistetud karistusega – 7 aasta 9 kuud 26 päeva vangistust – ning tema käesoleval hetkel tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanute õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2014 kohtumääruse
Juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 11. detsembri 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu A.S-i kaitsja Artur Pärnoja määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 11. veebruaril 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne nooremreferent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.