Viru Maakohus
Määruse aeg ja koht
16.03.2015, Rakvere kohtumajas
Kohtuasja number
1-04-148
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungi sekretär
Raili Raja
Prokurör
Enn Pustak
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid O.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
O.V , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx. Karistuse kandmise algus 04.09.2008 ja lõpp 29.06.2016.
Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.03.2015, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.
Jätta O.V vabastamata.
vangistusest
tingimisi
enne
tähtaega
Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, O.V-le ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 09.02.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
O.V on süüdi mõistetud Viru Maakohtu 04.09.2008 otsusega KrK § 101 p 1 ja KrK § 144 p 1 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 13 aastat vangistust. Tartu Ringkonnakohtu 27.01.2009 otsusega vähendati karistust ning mõisteti O.V-le KrK § 101 p 1 ja KrK § 144 p 1 järgi liitkaristuseks 8 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud ae g. Karistuse kandmise alguseks loeti 04.09.2008. Vangla poolt esitatud materjalidest nähtub, et isik on kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral ning reaalset vangistust kannab esimest korda. Kuritegude laad on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Vangistuse jooksul ei ole kinnipeetav oma käitumisega näidanud soovi alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Viru Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung O.V taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetava sõnul on ta vanglas ise palju teinud, et vabaneda saaks. Vabaduses on isikul kohustusi, mida ta peab täitma. Isiku sõnul viibib ta praegu avavanglas ning seal ei ole tal rikkumisi olnud. Isik käib kodus ja suhtleb sugulastega. Vabaduses hakkab kinnipeetav töötama perefirmas. Samuti soovib isik luua pere. Isik teatas, et on vanglas läbinud programmid ning teinud eesti keele eksami. Prokurör O.V vabastamist ei toetanud. Isiku varasem elukäik ning toimepandud kuritegude tehiolud ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on varem kahel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuritegude asjaolusid ja raskust ega anna alust süüdimõistetu ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Peab rõhutama, et isik kannab karistust tahtliku I astme kuriteo – tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel eest. Kuriteo asjaoludest tulenevalt süüdimõistetu tahtlus oli suunatud raskeima isikuvastase kuriteo toimepanemisele. On selge, et tapmine I astme kuriteona on äärmiselt raske kuritegu, kuna selle toimepanemisega on põhjustatud inimese surm. Just kuriteo raskust ja selle toimepanemise asjaolusid arvestades ei pea prokuratuur põhjendatuks eelnimetatud kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. Ennetähtaegse vabastamise otsustamisel ei saa jätta kõrvale toimepandud kuriteo raskus ning isiku varasem ükskõikne suhtumine teiste inimeste elusse, kaaskodanike turvatundesse. Isiku vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoiduda uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks üh iskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna ja kannatanute lähedaste õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et tapmise (mõrva) toimepanemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo vägivaldsusest ning selle tagajärgede pöördumatusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Tapmisele õigustust ei ole. Raske vägivaldse kuriteo tagajärjel suri inimene. Vangistuses on kinnipeetavale määratud üks distsiplinaarkaristus. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende
tervise, elu ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Isik on ohtlik avalikkusele ja risk ühiskonnas on olemas. Ohtlikkus seisneb vägivalla kasutamises, materiaalse kahju tekitamises. Oht on suurem, kui isik on tarvitanud alkoholi, on tekkinud majanduslikud raskused. Mittevägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 11%, vägivaldse korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 23 %. Vangla materjalidest nähtub, et K -Raha andmetel on isikul tasumata võlanõudeid 1 439,18 eurot ning vabanemisfondis 728,30 eurot. Isikul on vabaduses garanteeritud töökoht ning isa on valmis teda materiaalselt toetama. Samas on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid. Kohus leiab, et kuigi isikul on vabanedes töökoht ja isa on valmis teda toetama, võib ta siiski sattuda majanduslikult keerulisse olukorda, mis võib viia uute kuritegude toimepanemiseni. Isiku tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikud, kellega kinnipeetav suhtleb. Isiku käitumine on impulsiivne. Isik võib provokatiivsetes olukordades käituda agressiivselt. Kuigi isik tunnistab oma probleeme, ei hinda ta neid objektiivselt. Kohus leiab, et kui isik jätkab suhtlemist kriminaalse taustaga isikutega, võib ta sattuda taas kuritegelikule teele. Samuti on isikul probleemid alkoholi liigtarvitamisega ning isik tunnistab ka ise seda. Kuritegu on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarvitamise tagajärjel purunesid ka isiku peresuhted. Isik usub, et suudab vabanedes järgida karsket eluviisi. Kohtul seejuures aga puudub veendumus, et isik suudab vabaduses täielikult loobuda alkoholi tarvitamisest ega pane seetõttu toime uut kuritegu. Alkoholi tarvitamist tuleb antud isiku puhul pidada suureks uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohtu hinnangul on isiku poolt toime pandud kuritegu sedavõrd raske, et isiku vabastamine ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud enne talle määratud karistusaja lõppu on ennatlik. Isikul on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et isiku suutmatusest alluda vanglas kehtestatud distsipliininõuetele võib järeldada, et isik võib rikkuda talle tingimisi enne tähtaega vabastamise puhul määratavaid kontrollnõudeid, mistõttu oleks kinnipeetava vabastamine enne tähtaega ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab ennetähtaegse vabastamisega kaasneva katseaja ning temale pandavad kohustused täita nõuetekohaselt. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 06.04.2015 kohtumääruse
Kohtumäärus jõustus 24. aprillil 2015. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.