Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

I Kuriteo asjaolud: F.E tungis 05.04.2014 kella 13.30 paiku xxxx kallale AT ning lõi teda korduvalt rusikaga näkku ja pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti tungis F.E 05.04.2014 kella 14.00 paiku xxxx maja nr xxxx korteris nr xxxx kallale K S, lüües teda rusikaga näkku ja pähe ning jalaga korduvalt näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi.

27.09.2014 kella 18.50 ajal juhtis F.E alkoholijoobes olles xxxx mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,92 mg/l kohta. II Süüdistuste sisu: F.E ’i süüdistatakse selles, et tema 05.04.2014 kella 13.30 paiku tungis xxxx kallale A T ning lõi teda korduvalt rusikaga näkku ja pähe, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti süüdistatakse F.E ’i selles, et tema 05.04.2014 kella 14.00 paiku tungis xxxx maja nr xxxx korteris nr xxxx kallale K S, lõi talle rusikaga näkku ja pähe ning jalaga korduvalt näkku, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi – pindmine peavigastus, silmalau ja silmaümbruse kontusioon, pindmine kõhu, selja alaosa ja vaagnavigastus, selja alaosa ja vaagna kontusioon. Seega F.E , lüües teist inimest, millega tekitas valu ja tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on antud teod kvalifitseeritavad KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (nii faktiline kui juriidiline korduvus). F.E-d süüdistatakse veel selles, et tema alkoholijoobes olles juhtis 27.09.2014 kella 18.50 ajal xxxx mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,92 mg/l kohta. Seega F.E , juhtides sõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek: Prokurör palus tunnistada F.E süüdi KarS § 121 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, s.o summas 320 eurot. Samuti palus prokurör tunnistada F.E süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, s.o summas 800 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, palus prokurör mõista F.E ’i liitkaristuseks rahaline karistus 800 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel palus prokurör arvata eelvangistuses viibitud aeg 05.04.2014-07.04.2014, s.o. 3 päeva ehk 9 päevamäära, mis moodustab 28.80 eurot, karistusaja hulka ning lõplikuks karistuseks mõista 771.20 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel palus prokurör mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates aprillist 2014 igakuiselt vähemalt 77.12 eurot lõpptähtajaga 31. jaanuar 2016. Lisaks palus prokurör KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta F.E-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks. IV Kohtu põhjendused: KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi.

KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt F.E ’i süüdistustes saabusid kohtusse 11.03.2015. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale ja tema kaitsjale edastatud 10.03.2015. Süüdistatav ega tema kaitsja kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemised süüdistatava poolt on tõendamist leidnud K S löömise episoodis järgmiste tõenditega: kannatanu K S ütlused, patsiendikaart nr R262279, isikusamasuse tuvastamise protokoll, isiku läbivaatuse protokoll, tunnistajate V M, M P, V O, D Š ja R R ütlused ning kahtlustatava F.E’i ütlused; A T peksmise episoodis järgmiste tõenditega: kannatanu A T ütlused, tunnistajate R R ja D Š ütlused ning kahtlustatava F.E ’i ütlused; alkoholijoobes juhtimise episoodis järgmiste tõenditega: indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollid, mõõtevahendi taatlustunnistus, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, tunnistaja J N ütlused ja kahtlustatava F.E’i ütlused. Tegemist on teise astme kuritegudega. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus F.E ’i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritavad kuriteod. KarS § 121 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 424 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 44 lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Kohus võib päevamäära suurust vähendada erandlike asjaolude tõttu või suurendada süüdlase elatustasemest lähtudes. Arvestatud päevamäära suurus ei või olla väiksem kui miinimumpäevamäär. KarS § 5 lg 1 kohaselt karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Tegude toimepanemise ajal kehtinud karistusseadustiku § 44 lg 2 kohaselt oli miinimumpäevamäära suuruseks 3,20 eurot. Kohus märgib, et prokurör on teinud ettepaneku karistada F.E ’i KarS § 121 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 3,20 eurot. Seega tuleb F.E-le mõista rahaline karistus summas 320 eurot (3,20 eurot x 100 pm). Samuti on prokurör teinud ettepaneku karistada F.E ’i KarS § 424 järgi rahalise karistusega 250 päevamäära ulatuses, arvestades päevamääraks 3,20 eurot. Seega tuleb F.E-le KarS § 424 järgi mõista rahaline karistus summas 800 eurot (3,20 eurot x 250 pm). KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, tuleb F.E ’i liitkaristuseks mõista rahaline karistus 250 päevamäära ulatuses, s.o summas 800 eurot.

KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistus viibitud aeg arvatakse karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev või rahalise karistuse kolm päevamäära. Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et F.E oli kahtlustatavana kinnipeetud 05.04.2014 kuni 07.04.2014, s.o 3 päeva, mis vastab rahalise karistuse üheksale päevamäärale. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb karistuse hulka arvata eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva, s.o 9 päevamäära ning lõplikuks karistuseks mõista rahaline karistus 241 päevamäära ulatuses, s.o summas 771,20 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise või kandmise ositi. Korraga ärakantava vangistuse või aresti kestuse või rahalise karistuse osade suurused määrab kohus. Järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva. Ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel tuleb süüdimõistetule võimaldada tasuda rahaline karistus ositi 10 kuu jooksul. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. KarS § 50 lg 1 p 1 kohaselt mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest võib lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kuriteo korral kuni kolmeks aastaks kohtu poolt. Liiklusseaduse § 127 kohaselt, kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on F.E ’i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega. V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 585 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 72 eurot. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Kohtunik

/digitaalselt allkirjastatud/

Tiit Kullerkupp

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.