Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
2. aprill 2015, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-10-15276
Kohtukoosseis
Paavo Randma, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 4. märtsi 2015 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu F.U kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm, määruskaebus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.
Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
2.2 Loetlenud küll mitmed F.U positiivsest küljest näitavad asjaolud, asus kohus seisukohale, et need ei ole piisavad vabastamaks teda vangistusest ennetähtaegselt rohkem kui kaks aastat enne temale mõistetud karistusaja lõppu. Siinkohal võttis kohus arvesse, et kuigi käesolev on süüdimõistetu esimene kriminaalkaristus, mõisteti see raske kuriteo - röövimise - eest. Kuritegu seisnes võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga, grupi poolt ja sissetungimisega. Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu tungis koos teise isikuga võõra vara hõivamise eesmärgil elumajja, tekitades peale sattunud majaperemehele eluohtlikke vigastusi. Sealjuures võeti majast kaasa erinevaid vallasasju ja sularaha. Röövimine oli toime pandud varem etteplaneeritud tegevusena ja isikud tegutsesid üheskoos otsese tahtlusega. Kannatanu oli 77-aastane. Karistusregistri väljavõttest selgub, et süüdimõistetut on väärteokorras karistatud 9-l korral. Maakohus leidis, et kuigi F.U oli kuriteo toimepanemise ajal alaealine ja tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega, ei ole õige kergekäeliselt vabastada isikut, kes on toime pannud raske, vägivaldse, ette planeeritud kuriteo eaka inimese suhtes. 2.3 Maakohus leidis, et F.U ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohtuotsusest nähtub, et süüdimõistetu pani kuriteo toime, kuna oli majanduslikes raskustes ja otsustas võlgadest vabanemiseks saada majanduslikku kasu kuritegelikul teel. F.U tarvitas eaka kannatanu suhtes vägivalda, mis näitab tema teo erilist küünilisust. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et raske, vägivaldse kuriteo toimepanemine on eriti taunitav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Maakohtul ei tekkinud veendumust, et F.U ei paneks vabaduses toime uusi kuritegusid, mistõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Kuigi F.U eitab suhtlemist kuriteokaaslasega, nähtub vangla esitatud iseloomustusest, et tema tutvusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikuid, mis võib mõjutada süüdimõistetu käitumist vabaduses.
3.3 Määruskaebuse esitaja ei nõustu, et F.U puhul oleks tegemist tema kergekäelise vabastamisega, kuivõrd ta vabaneks tingimisi enne tähtaega, alludes kriminaalhoolduslikele vahenditele, millega on võimalik korrigeerida isiku käitumist ning süüdimõistetu on teadlik asjaolust, et kontrollnõuete rikkumisel peab ta jätkama reaalse vangistuse kandmist. F.U on muutnud oma hoiakuid ja mõtlemist, ta on motiveeritud käituma vabanedes seaduskuulekalt ja täitma kõiki kohaldatavaid lisatingimusi. 3.4 Kaitsja hinnangul on maakohus F.U vabastamisest keeldunud üksnes üldpreventiivsetel kaalutlustel, pannes need prevaleerima eripreventiivsete ees, mis ei ole aga õige. Seda enam, kui kõik muud kinnipeetavat iseloomustavad asjaolud ning ka vangla ja prokuratuur tema ennetähtaegset vabastamist toetavad. Samuti märgitakse kaebuses, et KarS § 76 ei sätesta kohtule kohustust kaaluda isiku vabastamise otsustamisel üldpreventiivseid eesmärke või ühiskonna õiglustunde võimaliku riivamise astet. 3.5 Kaitsja leiab, et karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise puhul on KarS § 76 lg 4 kohaselt hindamise põhiliseks kriteeriumiks isikule omane eripreventsioon. Karistamise eesmärk on hoida ära uute kuritegude toimepanemine. Eripreventsioon jaguneb õiguskirjanduse kohaselt kolmeks: hirmutamine, parandamine ja isoleerimine. Määrusest ei nähtu, millist eesmärki F.U jätkuv vangistuses hoidmine kannab. Ta on olnud vanglas peaaegu viis aastat, käitunud igati seaduskuulekalt ja kinnitab, et teeb seda ka edaspidi. Seega puuduvad alused tema jätkuvaks isoleerimiseks ühiskonnast ja on alus uskuda, et F.U puhul on karistus oma eesmärgid täielikult saavutanud.
tingimus ei ole KarS §-i 76 otsesõnu sisse kirjutatud. Selliseks lähenemiseks annavad aga aluse nii KarS § 76 lg-st 4 tulenev vajadus arvestada kuriteo asjaolusid kui üleüldine karistusõiguslik põhimõte, et raskete kuritegude eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Seega on kohtutel õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse ja isiku süü suuruse motiivil. Sellist keeldumise alust ongi maakohus käesolevas asjas kasutanud. Taoline otsustusviis ei tähenda aga, et maakohus oleks käesoleval juhul jätnud tähelepanuta või hindamata teised KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolud. Nagu juba märgitud, on kohtule tehtud vastavad etteheited alusetud.
Paavo Randma
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.