Kohtulahend

Kinnipeetaval on põhiharidus. Suhtub positiivselt haridusse ja enesetäiendamisse. Soovib arendada ennast IT vallas. Tunneb, et võib selles valdkonnas edu saavutada. Valdab inglise keelt. Garantiikirja tööle võtmise kohta xxx väljastanud juhatuse liige Mxxx Txxx. Kriminaalhooldaja ei saanud kontrollida töökoha andmeid kuna puudusid firma kontaktandmed. K. Talvikul on tasumata võlgasid üle 2500 euro. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamiseks olles ka varasemalt karistatud varavastase kuriteo eest. Pensionärist vanaema on kinnitanud, et peale vabanemist toetab ta K. Talvikut materiaalselt. Kinnipeetava sõnul ei olnud tal probleeme enne vangistust alkoholi kuritarvitamisega, kuid tunnistab, et kõik ebameeldiv elus sai alguse just alkoholist (edasine narkootikumide tarvitamine). Karistatud AS § 71 järgi alaealisena. K. Talviku sõnul ei tarvitanud ta umbes 3 kuud enne vangistust narkootikume. Enne oli amfetamiini tarvitaja ja tunnistab, et oli sõltlane. Kuritegu on toime pandud narkojoobes. On kindel, et inimene peab ise endaga hakkama saama ja elus korrektiivid tegema. Ei soovi, et pidevalt meelde tuletatakse tema narkosõltuvust nooruses, tahab sellest juba vabaneda ja unustada. Ei soovi minna ka sõltuvusravile, kuna võib juhtuda, et seatakse sellised nõuded, mida tema ei saa endast olenematutel põhjustel täita. Kaugelt maalt linna käimine on aeganõudev ja kulukas. Kriminaalkorras karistatud kolm korda, esimene reaalne vanglakaristus. Varem oli karistatud varguse eest ja valeütluse eest, nüüd lisandunud vägivald. Soodustegur narkootikumide tarvitamine. K. Talvik on läbinud vangistuses viibides sotsiaalprogrammi "xxx, kus oli grupis kõige analüüsivõimelisem liige. Eesmärgid on selged ja nende üle mõtlemiseks on olnud varem ja on ka edaspidi palju aega. Läbis ka programmi xxx, milles K. Talvik osales aktiivselt. Mõlemad programmid on andnud positiivse tulemuse. K. Talvik on muutunud vangistuses tasakaalukaks ja mõtlevaks inimeseks. Uue mitte vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 31% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 33%. Viru vangla toetab kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel Kristjan Talvik soovib vabaneda ennetähtaegselt koos elektroonilise järelevalve kohustusega aadressile: xxx, xxx, kus ta omab ka sissekirjutust. Talu kuulub kinnipeetava vanaemale xxxx. Vanaemale kuuluvas majas kõik eluks vajalik on K. Talvikule tagatud. Vanaema TxxxLxxx andis kirjaliku nõusoleku, et K. Talvik võib ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama antud aadressile. Maja vastab elektroonilise valve tingimustele. Kristjan Talviku vanaema on ametlikult pensionär ja ta on nõus kinnipeetavat pärast tema vanglast vabanemist majanduslikult toetama. Karistusregistri andmetest nähtub, et kinnipeetaval on 2 kehtivat kriminaalkaristust, 1 arhiveeritud kriminaalkaristus ja 12 arhiveeritud väärteokaristust. Varasem tingimuslik karistus ei täitnud oma eesmärki, kuna isik pani katseajal toime uue kuriteo. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes käituma seaduskuulekalt. Prokurör Sigrid Nurm kirjalikult esitatud seisukohas avaldas, et ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. Vabaduses oli süüdimõistetul probleemiks narkootikumide tarvitamine. Lisaks ei ole esitatud materjalide pinnalt võimalik väita, et K. Talvikul oleks vabanedes olemas kindel töökoht, kuna kontrollida antud fakti ei õnnestunud. Kuna kuritegu on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil on kindla töökoha puudumine soodusteguriks arvestades isiku vastu suunatud nõudeid. Sellised asjaolud ei soodusta kriminaalhoolduse läbimist ning võib osutuda probleemiks ka edaspidi.

Prokurör leiab, et toimepandud kuritegude asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel, kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. K. Talviku ennetähtaegsel vabastamisel saaks ühiskonna ja kannatanu lähedaste õiglustunne ilmselt kahjustatud. Toimepandud tahtliku kuriteo raskust arvestades ei ole K. Talviku ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Kinnipeetaval on karistust kanda veel üle 3 aasta. Kuna kinnipeetava karistuse lõppaeg on alles 07.01.2018, on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Kristjan Talvik taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et Kristjan Talviku tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Kristjan Talviku isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Kristjan Talvikil distsiplinaarkaristused puuduvad. Kristjan Talvik on vanglas esimest korda. Varem kriminaalkorras karistatud 2 korda (varavastaste kuritegude eest ja valeütluste eest). Viimane karistus mõisteti 1 astme kuriteo eest, mis osutub kuritegude raskusastme dünaamikale ja elada mitte-seaduskuulekalt. Varasemalt Kristjan Talvik oli allutatud käitumiskontrollile, mis ebaõnnestus. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel töökoht (garantiikiri olemas kuid puudub tööandja vastav kinnitus), mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute varavastaste kuritegude toimepanemise riski. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Kristjan Talviku puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem Kristjan Talvikule määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks Kristjan Talvikut uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata.

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval oli elukoht ning lähedaste toetus, kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus osaleda sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.