Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.03.2015, Rakvere kohtumaja, kirjalikus menetluses
Kriminaalasja number
1-15-1711 (14240100018)
Kohtunik
Heli Väinaste
Kriminaalasi
K.K’i süüdistuses KarS § 121 järgi käskmenetluses
Süüdistatav
Kaitsja
K.K, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökoht xxxx, kriminaal- ja väärteokorras karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud 13.02.2015, v.-adv. Margus Viira
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada K.K KarS § 121 (alates 01.01.2015 kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3) järgi ja karistada teda rahalise karistusega 60 (kuuskümmend) miinimumpäevamäära, s.o summas 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata rahalise karistuse tasumine ositi 10 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2015 igakuiselt vähemalt 19,20 eurot, lõpetades rahalise karistuse tasumise hiljemalt 31.01.2016. Rahalise karistuse osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele
märkida viitenumber 99915400003761 ja selgitus: „K.K , 1-15-1711, rahalise karistuse osamakse.“ Kui rahalise karistuse osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld K.K jõustumisel.
suhtes tühistada kohtuotsuse
Välja mõista K.K-lt 5 (viis) eurot U N (arvelduskonto nr xxxx SEB Pangas) kasuks tsiviilhagi katteks. KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alus el välja mõista K.K-lt menetluskuluna sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista K.K-lt menetluskuluna kaitsjatasu 48 (nelikümmend kaheksa) eurot riigituludesse v.-adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest. KrMS § 180 lg 3 ja KarS § 66 lg 3 alusel võimaldada K.K tasuda kriminaalmenetluse kulud kokku summas 633 eurot ositi 12 kuu jooksul, tasudes alates aprillist 2015 igakuiselt vähemalt 52,75 eurot, lõpetades menetluskulude tasumise hiljemalt 31.03.2016. Menetluskulude osamaksed tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700023713 ning selgitus: „K.K , 1-15-1711, menetluskulude osamakse.“ Kui menetluskulude osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud K.K tungis 02.01.2014 kella 13.00 paiku xxxx kallale U N ja lõi talle ühe korra rusikaga näkku ning ühe korra jalaga vastu jalga, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse – marrastuse otsmikul. II Süüdistuse sisu K.K süüdistatakse selles, et tema tungis 02.01.2014 kella 13.00 paiku xxxx omavaheliste suhete pinnal tekkinud tülis kallale U N ja lõi talle ühe korra rusikaga näkku
ning ühe korra jalaga vastu jalga, tekitades kannatanule valu ja tervisekahjustuse – marrastuse otsmikul. Seega K.K , pekstes teist inimest, millega tekitas tervisekahjustuse, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Alates 01.01.2015 on antud tegu kvalifitseeritav KarS § 121 lg 2 p 3 järgi (faktiline retsidiiv, st 2 lööki). III Prokuröri ettepanek Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb K.K süüditunnistamist käskmenetluses ja tema karistamist KarS § 121 järgi rahalise karistusega 60 päevamäära ulatuses, s.o 192 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates aprillist 2015 igakuiselt vähemalt 19,20 eurot lõpptähtajaga 31. jaanuar 2016. IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt K.K süüdistuses saabusid kohtusse 05.03.2015. Süüdistusakt on süüdistatavale ja kaitsjale edastatud 04.03.2015. Kaitsja v.-adv. Margus Viira esitas 04.03.2015 kohtule taotluse, mille kohaselt taotleb ta, juhindudes KrMS § 180 lõikest 3, käskmenetluses K.K-le menetluskulude hüvitamise võimaldamist ositi ühe aasta jooksul. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. Kohus K.K käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime temale inkrimineeritava kuriteo. KarS § 121, mis kehtis kuni 01.01.2015, nägi karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 121 lg 2 p 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava K.K karistust kergendavad süü osaline tunnistamine ja puhtsüdamlik kahetsus , KarS §-s 58 sätestatud karistust raskendavad asjaolud puuduvad.
Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava K.K puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega. V Kohtu seisukoht tsiviilhagi osas Kannatanu U N on esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 5 eurot. Ta soovib AS Rakvere Haigla EMO-s 02.01.2014 tasutud visiiditasu 5 eurot hüvitamist. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama § lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. VÕS § 130 lg 1 sätestab, et isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud. VÕS § 1045 lg 1 p 2 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohus peab eeltoodule tuginedes kannatanu U N tsiviilhagi varalise kahju nõudes kokku summas 5 eurot põhjendatuks ja leiab, et see kuulub süüdistatavalt K.K-lt välja mõistmisele. VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 585 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu kohtueelses menetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.