Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine, kirjalik menetlus
1/7
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja I.A (isikukood XXX) pankrot 09.01.2025 kell 14.00.
2.Nimetada I.A pankrotihalduriks R.D.
3.Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 03.02.2025 kell 13.00. Koosolek toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal/virtuaalruum 4020).
4.Kohustada I.A andma võlgniku vanne 03.02.2025 kell 13.00 enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.
5.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus.
6.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
7.Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
8.Algatada I.A kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.
13.Mõista I.A-lt usaldusisiku R.D kasuks välja usaldusisiku tasu summas 960 eurot. Väljamaksed teostada büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on R.D Õigusbüroo OÜ, arveldusarve XXX AS-is LHV Pank. Edasikaebamise kord Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.I.A (avaldaja, võlgnik) esitas 26.11.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (dtl 1477). Avaldaja taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on makseraskuste tekkimise põhjuseks raskused avaldaja võetud laenude tagasi maksmisel. Avaldaja võttis laene tuttava palvel, kes 2/7
esialgu tasus laenumakseid ise. Kui tuttav lõpetas laenude katteks maksete tegemise, ei olnud avaldaja sissetulek piisav selleks, et ise kõiki kohustusi täita. Avaldaja andis laenatud raha tuttavale üle tuttavaga sõlmitud suuliste laenulepingute alusel, ligikaudu 27 000 euro ulatuses. Avaldaja hindab oma igakuiseks sissetulekuks 1400 eurot ning oma igakuisteks väljaminekuteks keskmiselt 970 eurot. Avaldaja hindab oma kohustuste suuruseks 17 839,85 eurot. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale kaks arvelduskontot jäägiga -2,30 eurot ja 982,54 eurot. Muu oluline vara avaldajal puudub.
2.Kohus võttis 02.12.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks R.D (dtl 494-497).
3.Usaldusisik esitas 23.12.2024 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja koos lisadega ning usaldusisiku taotlusega tasu määramiseks (dtl 506-979). Lähtuvalt 31.12.2024 kohtunõudest (dtl 980-982) esitas usaldusisik 08.01.2025 kohtule täiendatud vara- ja võlanimekirja koos lisadega (dtl 983-1178). Võlgniku vara- ja võlanimekirjast nähtub alljärgnev.
3.1.Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu, mille suurus varieerub ning mis viimase 11 kuu arvestuses oli keskmiselt 1400,43 eurot kuus.
3.2.Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on suurusjärgus 970 eurot kuus.
3.3.Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad kokku 17 839,85 eurot, kõigi nõuete kohta on algatatud kohtu- või täitemenetlused.
3.4.Võlgnik on erinevatel kuupäevadel andnud G OÜ-le (registrikood xxx), A P’ile (isikukood xxx) ja T S OÜ-le (registrikood xxx) laenusid vastavalt kokku umbes 15 000 eurot, 10 000 eurot ja 2000 eurot ehk kokku summas ca 27 000 eurot.
3.5.Võlgnikul on kaks arvelduskontot, millest ühe jääk on 0,00 eurot ning teise jääk oli 11.11.2024 seisuga 982,54 eurot. Võlgnik kasutab igapäevasteks arveldusteks ka oma ema arvelduskontot.
3.6.Muu vara võlgnikul puudub.
3.7.Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes. Võlgnikul puudub kinnisvara, registrivara ja teadaolevalt üldse igasugune vara, mille saaks võlgade tasumiseks realiseerida. Võlgniku poolt kolmandatele isikutele antud laenude tagasisaamine on ebatõenäoline, sest laenu saanud füüsilise isiku suhtes toimub 44 täitemenetlust ning täitemenetlused toimuvad ka laenu saanud äriühingute suhtes. Lisaks on võlgnikult laenu saanud füüsiline isik võtnud mitmeid laenusid ilma dokumente (k.a. laenulepingud) vormistamata ning nende arv on teadmata. Võlgniku eeldatavad kohustused on aga kokku 17 839,85 eurot. Seetõttu on võlgnik usaldusisiku hinnangul likviidsustesti kohaselt püsivalt maksejõuetu. 3.8. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnik laenas 2021. ja 2022. aastal endisele töökaaslasele Tallinna K kokku umbes 27 000.00 eurot, võttes selleks laenusid erinevatest kiirlaenufirmadest. Osa rahast maksis nimetatud isik tagasi, kuid seejärel tagasimaksed lõppesid seoses tema enda suurenevate rahaliste probleemidega. Täitemenetlused algatati nimetatud isiku suhtes juba 2018. aastast, hetkel on nimetatud isiku osas pooleli 44 erinevat täitemenetlust. Olles ise suurtes rahalistes raskustes, ei olnud ta enam suuteline võlgnikule tagasimakseid teostama. Seetõttu võlgniku võlad kiirlaenufirmadele pidevalt kasvasid seoses viiviste ja intressidega. Võlgniku meditsiiniõe sissetulekust ei piisanud laenude tasumiseks. 3/7
3.9.Usaldusisiku hinnangul esinevad kõik alused võlgniku pankroti väljakuulutamiseks ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastavalt PankrS §-le 31 ja FIMS §-le 45. Usaldusisik ei ole esile toonud asjaolusid, mille tõttu tuleks FIMS § 45 lg 3 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata jätta.
4.Kohus andis 02.12.2024 määruses võlgnikule võimaluse esitada kirjalik seisukoht varanimekirja, võlanimekirja ja usaldusisiku hinnangute suhtes hiljemalt 30.12.2024. Võlgnik vastavat õigust ei kasutanud.
5.Kohus leiab, et võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.
6.Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses (FIMS) ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).
7.Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). 8. Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Võlgniku vara- ja võlanimekirjast (dtl 986-993) nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu, mille suurus on keskmiselt 1400,43 eurot kuus ning võlgniku igakuised jooksvad kulutused on suurusjärgus 970 eurot kuus. Teadaolevaid kohustusi on võlgnikul vähemalt 17 839,85 euro ulatuses. Realiseeritav vara võlgnikul puudub. Koos maksejõuetusavaldusega esitatud SEB Pank AS kontoväljavõttest perioodi 01.01.2024-11.11.2024 kohta (dtl 467469) ja Revolut Bank UAB kontoväljavõttest perioodi 08.01.2023-11.11.2024 kohta (dtl 1886) nähtub, et võlgnikul on viimasel aastal valdavalt kogu tema arvele laekunud raha kuu lõpuks ära kulunud. Usaldusisiku kogutud andmetest (dtl 784) nähtuvalt on kõigi teadaolevate nõuete kohta tehtud maksekäsud ja need on sundtäitmisel. Kohus peab põhjendatuks usaldusisiku arvamust, et võlgniku poolt kolmandatele isikutele antud laenude suurusjärgus 27 000 eurot tagasisaamine on vähetõenäoline (dtl 994). Usaldusisiku kogutud andmetest (dtl 725-742) nähtuvalt on laenu saanud füüsilise isiku A P’i (isikukood xxx) suhtes käimas 44 täitemenetlust ning täitemenetlused toimuvad ka laenu saanud juriidiliste isikute G OÜ (registrikood xxx) ja T OÜ (registrikood xxx) suhtes, kelle ainuosanik on A P. Mõlema äriühingu osad on koormatud keelumärgetega. Äriregistri andmetest nähtuvalt ei ole kumbki äriühing esitanud 2021-2024. aasta majandusaasta aruandeid ning T OÜl on maksuvõlg alates 12.12.2022, mille suurus seisuga 08.01.2025 on 4513,52 eurot. Eeltoodud asjaoludest johtuvalt nõustub kohus usaldusisiku hinnanguga (dtl 994-996), et võlgnik on likviidsustesti kohaselt maksejõuetu ning esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.
10.Kuna võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti. 4/7
11.Usaldusisik R.D andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks R.D (PankrS § 31 lg 6).
12.Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).
13.Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8). Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine
14.Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb rahuldada.
15.Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega (FIMS § 45 lg 1).
16.Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud alustel.
17.Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Usaldusisik ei ole välja toonud ning kohtule ei ole teada, et käesoleval juhul esineks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohus algatab seetõttu ka võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.
18.Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).
19.Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva pankrotimenetluse lõppemisel.
20.Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 1).
21.Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg 4, PankrS § 33 lg 1). Menetluskulud
22.Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku tasu, tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).
5/7
23.Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
24.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).
25.Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 960 eurot, käibemaksu ei lisandu. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt kulus tal oma ülesannete täitmiseks 8 tundi. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 120 eurot jääb alla hüvitatava tunnitasu ülemmäära ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
26.Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 960 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.
27.Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on R.D Õigusbüroo OÜ, arveldusarve XXX AS-is LHV Pank (FIMS § 54 lg 9).
KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE
28.Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.
29.Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2): • • • •
tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
6/7
30.Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt, millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Koik kohtunik
7/7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.