Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital 11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves
vastu võlgnevuse
(registrikood
Kostja: V.L. (isikukood XXX)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
Välja mõista V.L. lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks 5501,51 eurot.
Välja mõista V.L. lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras 4618,07 eurolt alates 10.01.2025 kuni võlgnevuse tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui 3734,63 eurot.
Jätta menetluskulud 60% ulatuses kostja ning 40% ulatuses hageja kanda.
Välja mõista V.L. lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitis 522 eurot. V.L. peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud
2-23-7939 seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Tagaseljaotsuse tegemise alused
1.Kostja on saanud hagimaterjalid ning menetlusse võtmise määruse kätte KÄPO-s 16.06.2023. Hagiavaldusele tuli vastus esitada 21 päeva jooksul. Kostja hagile ei vastanud. Kostjat hoiatati menetlusse võtmise määruses, et vastamata jätmisel võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Kohus arutas asja 15.09.2023 eelistungil. Kostja sinna ei ilmunud ega reageerinud e-kirjaga saadetud kutsele. Kutse sellele istungile toimetati kostjale kätte KÄPO-s mitu kuud pärast istungi toimumist. Kostja ei ole ka seejärel seisukohti esitanud.
3.Kuigi 30.08.2024 istungile pooled ei ilmunud, ei pidanud kohus õigeks jätta hagi läbivaatamata. Kostjale ei olnud võimalik istungi toimumise ajaks kutset kätte toimetada, kuid hageja esindajale saadeti see e-posti teel, mis võimaldas lugeda kutse kättetoimetatuks. Hageja teatas alles hiljem esindaja vahetumisest.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus teha hagi rahuldava otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kuid otsust põhjendatakse hagi rahuldamata jätmise osas.
ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED
5.Hageja nõue tuleneb Fresh Finance OÜ ja kostja vahel 07.09.2021 sõlmitud laenulepingust nr 12399, mille alusel sai kostja laenu 5269,78 eurot (sh lepingutasu). Fresh Finance OÜ loovutas nõude hagejale.
2 (4)
2-23-7939
6.Hagis nõuti 7728,24 eurot, sh põhivõlg 5157,22 eurot, intressid 728,38 eurot, haldustasu 12,5 eurot, sissenõudekulusid 35 eurot ja viivist 1795,14 eurot ning viivist 33% aastas põhivõlalt alates 01.06.2023, kuid viivist kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses.
7.Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist põhjendas hageja laenuandja väidetega (dtl 52), et maksimaalne kohustuste osakaal sissetulekutest võis laenuandja eeskirjade kohaselt olla 60%, aktiivsed maksehäired olid lubatud, sest laenu võeti tarbimislaenude refinantseerimiseks ja kostjal oli kolm aktiivset täitemenetlust, tuvastati, et sissetulekuteks olid pere- ja vanematoetus, kostjalt nõuti täiendavat informatsiooni, aga vastavad tõendid pole säilinud. Kostja esitatud taotluses (dtl 22) oli sissetulekuks märgitud vaid perehüvitis 550 eurot ning kohustuste suuruseks null. Elamiskulude kohta pole andmeid küsitud. Avalduse kohaselt on kogu laen makstud kolme erineva täitemenetluse kulude katteks (dtl 24), st tegemist oli täitemenetluses sissenõutavate kohustuste täitmisega. Pangakonto väljavõttest (dtl 58-66) nähtub, et makstud on laenu eraisikule (märtsis), kahte järelmaksu TF Bank AB-le (aprillis ja juunis, kuid mais vaid ühe katteks) ning mingeid arveid Teliale, samuti on tasutud makseid kahes täiteasjas lisaks avalduses mainituile. Järelikult võis lisaks avalduses märgitud täiteasjadele olla avaldajal ka muid kohustusi, kuid pole tõendatud, kas ja mida selle kohta kostjalt küsiti ning kuidas neid asjaolusid analüüsiti. Samuti ei ole uuritud, miks taotleja kajastas vaid üht toetust 550 euro ulatuses, kuid jättis märkimata teise. Laenuandja lähtus sellegipoolest mõlemast toetusest kui püsivast sissetulekust kogu laenu teenindamise perioodi jooksul, kuid adekvaatseid selgitusi selle kohta esitatud pole.
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud: 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. VÕS § 4034 lg 5 sätestab, et krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet esitamata jätma. Krediidiandja hoiatab tarbijat, et kui tarbija ei esita krediidivõimelisuse hindamiseks vajalikku teavet või tõendeid ja seetõttu ei saa krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnata, siis ei saa tarbijaga tarbijakrediidilepingut sõlmida. Hageja ei ole tõendanud, et laenuandja omandas teabe nõuetekohase hoolsusega selleks, et hinnata, kas kostja suudab laenu tagasi maksta ning arvestas selleks kõigi asjaoludega, samuti täiendava teabe küsimist ja tarbija hoiatamist. Pärast teabe kogumist ja tarbija hoiatamist peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 4 teise lause ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tegema mõistlikke pingutusi tarbija esitatud teabe kontrollimiseks. Antud juhul on ilmne, et laenutaotluses esitatu ei läinud pangakontoga kokku. Seega ei veendunud krediidiandja tarbija krediidivõimelisuses ning rikkus VÕS § 4034 lg 6 sätestatud kohustust. Kohtule esitatud tõendite kohaselt ei saanud krediidiandjal kujuneda veendumust, et tarbija on krediidivõimeline.
9.VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, kui krediidiandja rikub VÕS § 403 4 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
10.Hageja esitas 27.09.2023 alternatiivnõude juhuks, kui kohus leiab, et on rikutud VÕS § 403 lg 6, paludes kostjalt välja mõista põhivõla 4618,07 eurot, viivise 610,91 eurot ja sissenõudekulud 35 3 (4)
2-23-7939 eurot. Kostja sai 10.11.2021 laenuandjalt 5164,38 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 546,31 eurot.
11.Eeltoodust lähtudes tuleb hagi rahuldada osaliselt. Põhinõue tuleb rahuldada kostjale välja makstud ja tagasi makstud summade vahe ulatuses, s.o 4618,07 eurot. Uuesti määratud tagasimaksetest nähtuvalt said sel juhul tasutud esimesed viis osamakset ja osaliselt ka kuues, st laenuandjal tekkis õigus lepingu ülesütlemisest hoiatamiseks alles 21.05.2022, mitte 21.04.2022 (vt dtl 35) ning lepingut ei saa lugeda alates 12.05.2022 üles öelduks. Seetõttu jääb hagi viivisenõude ulatuses rahuldamata kuni selle ülesöelduks lugemise ajani. 2022. a oli intressimäär 0%, aga hageja on uuesti määratud tagasimaksete tabelis märkinud kõigi kuumaksete suuruseks kuni 20.09.2025 ühesuguse summa, kusjuures osamaksete summa võrdub saadud rahaga. Järelikult puudub alus intressinõude rahuldamiseks ka 2023. a eest. Viivis tuleb kostjalt välja mõista alates 16.06.2023, kui ta sai kätte hagiavalduse ning sellest ajast tuleb lugeda leping üles öelduks. Põhinõuet ja seadusjärgset viivist ületavas osas, sh haldus- ja sissenõudetasu, jääb hagi rahuldamata.
12.VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Viivist tuleb arvutada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, sest algse lepingu viivisemäär ei ole VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohaldatav.
13.Seega tuleb kostjalt välja mõista laenuna saadud, kuid tagasi maksmata 4618,07 eurot, seadusjärgne viivis 16.06.2023 kuni 09.01.2025 883,44 eurot ning viivis alates otsuse tegemisele järgnevast päevast seadusjärgses määras, kuid mitte põhinõuet ületavas osas. Menetluskulud
14.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi rahuldatakse ca 60% ulatuses (7728,24 vs 4618,07 eurot), seega jäävad hageja kulud 60% ulatuses kostja kanda. Kostjal kulud puuduvad. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
15.Kohus leiab, et hagiavalduselt tasutud riigilõiv 770 eurot on põhjendatud kulu. Hageja on vastavas ulatuses riigilõivu tasunud. Arvestades menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu, asja keerukust ning nõude suurust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja kulu 100 eurot. Kohus arvestab seejuures, et koostatud hagiavaldus on nn tüüphagi. Sellistes asjades on kohtupraktikas peetud põhjendatud õigusabikuluks 50 eurot (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu lahend 2-22-139092).
16.Hageja põhjendatud menetluskulud kokku on 870 eurot. Seega tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 522 eurot (60%).
17.Tuginedes TsMS § 177 lg 4 rahuldab kohus hageja taotluse märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda seadusjärgset viivist.
18.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Pürn kohtunik 4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.