Kohtulahend

Kinnipidamisasutuses J.D kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on 8 korda karistatud distsiplinaarkorras. Enne vangistust elas munitsipaaleluruumis aadressil xxx. Rahvastikuregistris - kindla elukohata. Võimaliku vabanemisjärgse elukohta xxx kontrollida ei õnnestunud. Kinnipeetaval on põhiharidus. Eriala puudub, on motiveeritud pigem töötama kui eriala omandama. Osalenud A2 riigikeele kursustel- sooritas 63% kursusest. Eesti keelt mõistab vähesel määral. Enne vangistust oli arvel töötukassas, oli vormistatud sotsiaaltoetus munitsipaalruumi kommunaalteenuste eest tasumiseks, sai sotsiaalabi äraelamiseks. Kinnipeetava sõnul 2011 juulist- oktoobrini töötas xxx filiaalis xxx. Lõpetas töölepingu ise ning lahkus töölt 4 kuu möödudes. Vabaduses on olnud raskusi töö leidmisega ning seal püsimisega. Tunnistab, et paljudel juhtudel on läinud kuriteole tulu saamise eesmärgil. Korduvalt toime pannud varavastaseid kuritegusid. Isik ei tunnista sõltuvust, samas ei eita, et suuremal jaol on kuriteod sooritanud alkoholi mõjul. Alkoholi tarvitamisel vägivaldsus süveneb. On vangistuse perioodil läbinud Eluviisitreeningu. Meditsiiniosakonna andmetel ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust. Meditsiiniosakonna andmetel on isik narkootikumide tarvitamist alustanud 14.aastaselt. Diagnoositud sõltuvus. Amfetamiini tarvitas süstimise teel. Varasemalt ravil olnud. Kinnipeetav ise sõltuvust ei tunnista, vaid väidab, et tarvitas vaid kord- kaks nädalas siis kui olid pinged suhetes endiste elukaaslastega. Viru Vanglas on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening (02.11.2012 - 23.11.2012). Viru Vangla meditsiiniosakonna sõnul puudub sõltuvusravi näidustus, kuna alates 2008-st aastast regulaarselt narkootikume ei tarvita. Läbinud sotsiaalprogrammi Viha juhtimine (06.11.2014 - 08.01.2015). Vangistuses osales tööhõives majandustöödel koristajana (15.01.2013 - 18.02.2014). Tootmistöödel osales ajavahemikul 09.06.2014 - 01.11.2014. Isik on kriminaalkorras karistatud kümme korda, vanglakaristust kannab neljandat korda. Varem isik on toime pannud varavastaseid ja isikuvastaseid kuritegusid. Kuriteod on toimepandud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 80%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 61%. Lähtuvalt eeltoodust Viru Vangla ei toeta J.D ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetava elukohaks on taotluses märgitud xxx. Taotluses märgitud kinnipeetava õe xx xxx telefoninumbril keegi ei vastanud. Kodukülastuse ajal aadressil xxx ust ei avatud ja telefonile ei vastatud. Sellele, et J.D on olemas vabanemisjärgne elukoht, kinnitust saada ei olnud võimalik. Rahvastikuregistris on J.D elukohaks märgitud xxx linn. Tal on Elamisloakaart kehtivusega kuni 20.12.2014. J.D on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhoolduse järelevalve alla teda määratud ei ole. J.D taotleb ennetähtaegset vabastamist. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa andis kirjaliku arvamuse ja ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri arvamusega ning ära kuulanud süüdimõistetu selgitused, leiab, et J.D tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt kinnipidamiskohas ei ole põhjendatud kohtule esitatud J.D vabanemisjärgse elukoha kontrolli võimaluse puudumisel.

Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Kinnipeetava poolt avaldatud vabanemisjärgne elukoht õe juures ei ole kindel, kuna kriminaalhooldusametnikul ei õnnestunud kontakti saada xx xx telefoni teel ega kohtuda korteriomanikuga tema elukohas xxx, mistõttu kriminaalhooldusega seotud käitumiskontrolli tingimuste täitmise võimalikkus antud aadressil ei ole garanteeritud kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise korral. Kriminaalhooldusametnik ei ole avaldanud oma ettekandes, millisel telefoninumbril helistades osutus xx xx kättesaamatuks. Kohtuistungil avaldas kinnipeetav, et ta soovib vabaneda ennetähtaegselt ema, xx xx elukohta. Ka ema elukoha kontrolli ja korteriomanike nõusoleku puudumine J.D elama asumiseks nimetatud elukohas andmed puuduvad. Samas kohus arvestab asjaolu, et J.D võimaliku vabanemisjärgse elukoha sobivuse kontrollimine ebaõnnestus temast mitteolenevatel põhjustel. Vabaduses puudub kinnipeetaval kindel (garantiikiri tõendina esitamata) töökoht, mis halvendab tema toimetulekut ja suurendaks uute kuritegude toimepanemise riski. J.D elamisloa kaarti kehtivus on lõppenud 2012.2014. Ülaltoodust võib järeldada, et J.D puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk. J.D karistati viimase distsiplinaarüleastumise toimepanemise eest 15.12.2014 noomitusega. Üleastumine seisnes ametniku solvamises ja ebatsensuursete väljendite kasutamises. Kinnipeetav on avaldanud soovi vabaduses käituda seaduskuulekalt ja teha seda kriminaalhoolduse abil, kuna varem ta kriminaalhooldusel ei ole olnud. Arvestades, kuriteo iseloomu ja J.D vabanemisjärgse kindla elukoha senise kontrollimise võimaluse puudumise tõttu kriminaalhooldusametnikul, ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu J.D vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Vangistusseaduse § 76 lg 4 kohaselt kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 2 või lõike 2 punkti 2 alusel edastab vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Arvestades asjaolu, et J.D vabanemisjärgse elukoha sobivuse kontrollimine ebaõnnestus temast mitteolenevatel põhjustel kohus peab otstarbekaks lühendada kinnipeetava suhtes tingimisi enne tähtaega vabastamise materjalide esitamise tähtaega, et uuesti küsimuse otsustamisel kohtule oleks esitatud andmed kinnipeetava vabanemisjärgsest elamistingimustest ja muudest võimaliku vabanemisega seotud asjaoludest. Loretta Pikma Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.