Kohtulahend

marrastust läbimõõduga 0,5cm, vasakul kulmul nahamarrastus, parema küünarvarre alumisel kolmandikul turse, vasaku käe kolmanda ja neljanda sõrme küüntel verevalumid. Seega R.J, pekstes teist inimest, millega tekitas füüsilist valu, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. -30.08.2013 kella 16:15 ajal, Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas E-hoones I korrusel jalutuskäigult saabudes ähvardas ametikohustusi täitnud valvur xx xx`it tervisekahjustuse tekitamisega, öeldes talle vene keeles: “xxx“ / , millest valvur xx xx tundis end ohustatuna. Seega R.J , tarvitades vägivalda võimuesindaja suhtes seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 274 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. - 30.08.2013 kella 16:15 ajal, Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas E-hoones I korrusel jalutuskäigult saabudes pöördus ametikohustusi täitnud valvur xx xx`i poole ebatsensuursete sõnadega, öeldes talle vene keeles: “xxx“ / , millest valvur xx xx tundis end solvatuna. -15.12.2013 kella 09.45 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla E hoone E1 osakonna koridoris solvas ametikohustusi täitvat esimese üksuse valvur xx xx ́i, kui ütles: „xxx“ (eesti keelne tõlge – xxx) ja „xxx“ (eesti keelne tõlge – xxx). Seega R.J , solvates ja laimates võimuesindajat seoses tema ametikohustuste täitmisega, pani toime KarS § 275 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Viru Maakohtu 14.04.2014 kohtuotsusega tunnistati R.J süüdi KarS § 121 järgi ning karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, KarS § 274 lg 1 järgi karistati 3 kuu vangistusega ning KarS § 25 järgi 1 kuu vangistusega. Vastavalt KarS § 64 lg 1 mõisteti liitkaristus üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistes liitkaristuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1,3 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades mõistetavat karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 29.01.2013 otsusega mõistetud karistuse, 2 aastat 7 kuud 11 päeva vangistust, võrra, mõistes liitkaristuseks 3 (kolm) aastat 11 (üksteist) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 29.01.2013. 02.01.2015 esitas Viru vangla kohtule taotluse kinnipeetava R.J-i karistuse vähendamiseks või vabastamise otsustamiseks. Maakohtu seisukoht Vaadanud läbi toimiku materjalid, on kohus seisukohal, et Viru Vangla taotlus xx xx suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 01.01.2015 jõustus karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (RTI, 12.07.2014, 1), millega muu hulgas muudeti ka KarS § 275 sõnastust. Kehtiv sõnastus lõikes 1 on järgmine: Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga ei ole see tegu enam kuritegu, vaid väärtegu. Seega on tegemist muudatusega, mis välistab teo kriminaalkorras karistatavuse.

Sama seadusega muudeti alates 01.01.2015 karistusseadustiku § 5 lg 2, mille kohaselt „Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest.”; Seega on muudatuse tagasiulatuv mõju piiritletud üksnes nende süüdimõistetutega, kes kannavad käesoleval hetkel KarS 275 alusel vangistust või kelle suhtes pole süüdimõistev otsus jõustunud. Eelnevast nähtuvalt on R.J karistatud KarS § 275 järgi. Kuni 31.12.2014 kehtinud Karistusseadustiku § 275 kohaselt võimesindaja või avalikku korda kaitsva muu isiku laimamise või solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega. 01.01.2015 jõustunud Karistusseadustiku § 275 lg 1 kohaselt Avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Seega R.J-i toimepandud tegu KarS § 275 järgi pole kuriteona käesoleval ajal karistatav. Samuti muutus alates 01.01.2015 ka KarS § 121 redaktsioon, mille kehtiv sõnastus on: (1) Teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui: 1) sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis kestab vähemalt neli nädalat; 2) see on toime pandud lähi- või sõltuvussuhtes või 3) see on toime pandud korduvalt, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 121 järgmine sõnastus: teise inimese tervisekahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redatsiooniga on säte jagatud mitmeks lõiguks ning tekkinud juurde uued kvalifitseerimistunnused. Peale selle on langetatud karistuse ülempiiri lõikes 1 ning tõstetud karistuse ülempiiri lõikes 2. Süüdistusest nähtub, et R.J-i tegu kvalifitseeruks käeolevas redaktsioonis KarS § 121 lg 1 järgi, seega saab teda karistada kuni 1 aasta vangistusega. 14.04.2014 otsusega on R.J-ile KarS § 121 järgi karistuseks mõistetud 4 kuud vangistust. Seega ei kuulu antud juhul karistus KarS § 121 järgi vähendamisele. Samuti muutus alates 01.01.2015 ka KarS § 274 lg 1 redaktsioon, mille kehtiv sõnastus on: Vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse kuni viieaastase vangistusega.

Kuni 31.12.2014 kehtis KarS § 274 lg 1 järgmine sõnastus: võimuesndaja või avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest seoses tema ametikohustuste täitmisega karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Võrreldes varem kehtinud redaktsiooniga on nüüdseks tegu karistatav vaid võimuesindaja vastu toime pandud vägivald. Välja on jäetud avalikku korda kaitsev muu isik. Süüdistusest nähtub, et R.J pani teo toime võimuesindaja suhtes, seega on tema tegu ka praegu kvalifitseeritav KarS § 274 lg 1 järgi. Seega ei kuulu muutmisele temale mõistetud karistus KarS § 274 lg 1 järgi. Kuna KarS § 275 järgi toime pandud teod on muutunud väärteoks, siis kontrollib kohus, kas isiku väärteokorras vastutusele võtmise tähtaeg on möödunud või mitte. KarS § 81 lg 3 alusel väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Kohus tuvastas, et väärteo aegumistähtaeg pole möörunud R.J-i järgmistes episoodides: - 30.08.2013 kella 16:15 ajal, Jõhvis Ülesõidu 1 asuvas Viru Vanglas E-hoones I korrusel jalutuskäigult saabudes pöördus ametikohustusi täitnud valvur xx xx`i poole ebatsensuursete sõnadega, öeldes talle vene keeles: “xxx“ /tõlge eesti keelde: xxx/, millest valvur xx xx tundis end solvatuna. -15.12.2013 kella 09.45 paiku, Jõhvi Ülesõidu 1 asuva Viru Vangla E hoone E1 osakonna koridoris solvas ametikohustusi täitvat esimese üksuse valvur xx xx ́i, kui ütles: „xxx“ (eesti keelne tõlge – xxx) ja „xxx“ (eesti keelne tõlge – xxx). Eeltoodu alusel tuleb Viru Vangla taotlus kinnipeetava R.J-i karistuse vähendamise või vabastamise otsustamiseks rahuldada ja muuta R.J-i karistust. Kohus teeb määruse juhindudes KrMS § 431 järgi. Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.