Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
Kohtuasja number
1-14-4940
Kohtunik
Loretta Pikma
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Tõlk
Riina Palmi
Asja läbivaatamise kuupäev
25.02.2015 avalikul kohtuistungil
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid O.N elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
O.N isikukood XXX viibib xxx
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus
Jätta O.N tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused. Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.N elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.N tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.09.2014 otsusega KarS § 121 järgi ning KrMS §238 lg 2 alusel karistati 4 kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusele Viru Maakohtu 06.05.2013 kohtuotsusega mõistetud karistus ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 15 päeva vangistust. Viru Maakohtu 27.01.2015 määrusega vähendati O.N-ile Viru Maakohtu 25.09.2014 otsusega mõistetud lõplikku karistust 6 kuu võrra ja lugedes lõplikuks karistuseks 1 aasta 2 kuud ja 15 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 15.07.2014 ja lõpp 30.09.2015.
Kinnipidamisasutuses O.N kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et teda ei ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemise korral asub elama aadressile xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus, kutsekoolis eriala omandamine jäi pooleli. Keevitaja kutse omandas töö kõrvalt. Riigikeelt ei oska, kuid hetkel osaleb A2 riigikeele kursustel. On määratud üldkasutatavate ruumide koristajaks. Ennetähtaegse vabanemise korral on olemas garanteeritud töökoht xxx Alkoholi hakkas tarvitama 13 aastaselt. Tarvitas nii lahjasid kui ka kangeid alkohoolseid jooke sagedusega ca 1 kord nädalas puhkepäeviti. 6 korda karistatud AS §71 alusel. Kaks korda karistatud väärteokorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Viimati tarvitas alkoholi enne vanglasse tulekut. Viimase kuriteo (§ 121) sooritas alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel sõltuvus puudub. Kinnipeetav ise probleemi antud valdkonnas ei näe, samas on nõus osalema programmilises tegevuses. Kinnipeetava sõnul on ta paar korda proovinud kanepit suitsetada, kuid ei ole meeldinud. Eelistab alkoholi. Kaks korda karistatud NPAS §15 ́1 alusel. Meditsiiniosakonna andmetel on tegu juhutarvitajaga. Ise ta antud valdkonnas probleemi ei näe. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 4 korda. Vanglakaristust kannab 1 korda. Üldise korduva kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 54%. Vägivaldse kuriteo tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 56%. Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest vabastamist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku andmetel O.N on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxx oma ema xx xx juurde. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on 2-toalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emle. Elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava ema xx xx. Temale on selgitatud elektroonilise valve olemust. Kinnipeetava ema töötab xxx ja elukaaslane xx xx xxx xxx. Lähedased on nõus O.N vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. O.N on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx. xxx juhatuse liikme xx xx kriminaalhooldaja vestles telefoni teel ja sai suulise kinnituse töökoha olemasolu kohta. Vestlusest xx xx selgus, et pakutav töökoht on püsiv ning kinnipeetav saab töötada nimetatud ettevõttes keevitaja ja plekksepana. Varasemalt on ametlikult töötanud xx ja xxx. Enne vangistust oli Töötukassas töötuna arvel. Rahvastikuregistri andmetel O.N on Eesti Vabariigi kodanik, omab kehtivat isikutunnistust kehtivusega 12.09.2013-12.09.2018 ja juhiluba. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest, mis on sooritatud katseajal. Kuriteo sooritamise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetav on korduvalt sooritanud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil vägivalda kasutades. Kinnipeetavat on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid tema katseaeg kulges ebarahuldavalt. O.N on rikkunud talle sätestatud kohustusi, hoidudes kõrvale üldkasuliku töö tundide sooritamisest ning eirates registreerimiskohust. O.N oma käitumise ja suhtumisega on näidanud, et ta ei olnud motiveeritud muutuma kriminaalhoolduse läbi ning ei suhtunud tõsiselt talle määratud karistusse kriminaalhoolduse läbi. Rikkumiste kohta oli esitatud kohtule erakorraline ettekanne 19.03.2014. Kohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse. Peale selle katseajal ta jätkas kuritegude toimepanemist. Väärteokorras on teda karistatud kolmekümnel korral, neist kaheksa väärteokaristust on kehtivad. Prokurör, kirjalikult esitatud seisukohana ei toeta kinnipeetava taotlust ennetähtaegseks vabanemiseks. O.N taotleb ennetähtaegset vabastamist.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leiab, et O.N tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik O.N isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. O.N on kriminaalkorras karistatud neli korda (isiku- ja varavastaste kuritegude eest), vanglas viibib esimest korda. Viimane karistus mõisteti kehalise väärkohtlemise eest. Korduvalt karistatud väärteokorras. Varasemalt oli karistatud nii tingimisi vangistusega kui ka üldkasuliku tööga ühes allutamisega käitumiskontrollile. Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning olles allutatud käitumiskontrollile rikkus kontrollnõudeid ning jätkas kuritegude toimepanemist, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud katseajal tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi tarvitamisega (varasemalt karistatud AS alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning O.N puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varem O.N-ile määratud käitumiskontroll ei olnud tulemuslik, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning käitumiskontroll ei hoiaks O.N uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (töö- ja elukoha olemasolu ning lähedaste toetus) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning uue toimepandud kuriteo asjaolusid. Ka enne vangistust kinnipeetaval olid elukoht ning lähedaste toetus kuid need asjaolud ei hoidnud ära uute kuritegude toimepanemist. Kinnipeetav ei ole ilmselgelt isik, kes käesoleval ajal suudab kohtu poolt tema suhtes väljendatud usaldust õigustada. Arvestades kinnipeetava käitumist varasemal katseajal puudub kohtul käesoleval ajal kindel veendumus selles, et kinnipeetav suudab seekord katseaja läbida. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks.
Kohus arvestab ka seda, et vanglas viibides on kinnipeetaval võimalus omandada haridust, osaleda tööhõives ja sotsiaalprogrammides, mis suurendaks tema resotsialiseerimise võimalusi. Arvestades, kuritegude korduvust ja dünaamikat ning käitumist katseajal ei ole kohtu hinnangul tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal veel õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu O.N vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtunik Loretta Pikma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.