Tartu Ringkonnakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-5631
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus
Kriminaalasi
A.H KarS § 424 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Põlvakohtumaja) 9. detsembri2014 otsus
Apellatsiooni esitaja
Süüdistatava kaitsja Vambola Olli
Prokurör
Ülle Hõrak
Süüdistatav
A.H isikukood XXX; elukoht XXXXX; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole.
Kohtuotsuse peale võib kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule Tartu Ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates 28. jaanuarist 2015. Maakohtu otsus 1.Tartu Maakohtu9. detsembri2014 otsusega tunnistati A.H süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati rahalise karistusega 150-kordses päevamääras, s.o 1845 euroga. 2.A.H mõisteti KarS § 424 järgi süüdi selles, et ta juhtis 15.02.2014 kella 16.40 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas mootorsõidukit Toyota, registreerimismärgiga XXX XXX, seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,30 mg/g kohta. A.H rikkus oma teoga LS § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. LS § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. 2.1.Tulenevalt tunnistajate U. K. ja S. U. kohtus antus ütlustest ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõttest (tl-d 20), fotodest nr 2 ja 3 (tl-d 22, 23), videosalvestisest (tl 26), liiklusregistri päringust (tl 37), kõnesalvestisest (tl-d 28-29)ning patrullilehest (tl-d 38-39) luges maakohus tõendatuks, et 15.02.2014 kella 16.30 paiku said mootorsõidukiga patrullis olnud politseinikud U. K ja S. U. teate, et Linte kaupluse juures häirib maastur jalakäijaid.Lähenedes Räpinast Meeksi maanteed mööda Linte küla keskusesse nägid nad kaupluse taha jääval teel liikuva sõiduki tagatulesid. Kuna kaupluse juures ühtegi sõidukit ei olnud, siis otsustasid politseinikud kontrollida eelnimetatud sõidukit. Sõidukile järgi sõites märkasid ametnikud, et eesliikunud auto oli teel sõitnud vingerdades ning pärast silmside saavutamist teel liikuva sõidukiga pööras viimane põllule ja sealt otse XXX talu hoovile, kus peatus. Algselt Linte kaupluse taga teel sõitnud ning seejärel S-kujulise kurvi lõpus teelt põllule pööranud ja sealt otse üle (läbi) kuuseheki XXX talu hoovile sõitnud auto oli M. T. nimele registreeritud Toyota Hilux (registreerimismärgiga XXX XXX). Maakohus luges tõendatuks, et sõidukit Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX XXX juhtis A.H ning süüdistatav oli auto juhtimise ajal alkoholijoobes. 2.2.Tunnistajate U.K. ja S.U. kohtus antud ütluste ning videosalvestise (tl 26), indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 30) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 31) on tõendatud, et esmaste väliste tunnuste (silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, omamehelik käitumine) järgi oli politseinikele selgelt äratuntav A.H joobeseisund, mistõttu kontrollis U. K. kella 16.43 ajal indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist süüdistatava väljahingatavas õhus. Pärast indikaatorvahendi kasutamisega saadud positiivset tulemust soovis A.H alkoholisisalduse määramist vere kaudu ning ta toimetati vereproovi võtmiseks Põlva haiglasse. 2.3.Toksikoloogiaekspertiisiakt (tl-d 33, 34) kinnitab, et A.H-lt Põlva haiglas 15.02.2014 kell 17.30 võetud verest leiti etanooli 2,40+/-0,07 mg/g.Kuna ekspertiisitulemuse saamine olimaakohtule piisavalt jälgitav ning selle käigus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna toksikoloogia valdkonna ekspert kasutanud oma eriteadmisi toksikoloogia ja gaasikromatograafilise meetodi rakendamise valdkonnas, siis leidis kohus, et antud ekspertiisiakt on lubatav ja usaldusväärne tõend. 3.Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt jõi ta autos pärast talu hoovile sõitmist, kuid enne politseisõiduki vilkurite nägemist, pudelist Stroh ligi 200 ml ja seejärel veel õlut.
3.1.Tunnistajate U.K. ja S.U. kohtus antud ütluste ning fotoga nr 1 (tl 22) on tõendatud, et A.H hoidis autos käes avatud õllepurki Saku ning ka auto salongis olid Saku Originaali õllepurgid. Seega on võimalik, et A.H jõudis pärast auto peatamist ja enne politseiametnike auto juurde saabumist tarvitada vähesel määral õlut. 3.2.Süüdistatava ütlusi Strohi tarvitamise osas ei lugenud kohus usaldusväärseteks. Nähtuvalt tunnistajate U.K. ja S.U. kohtus antud ütlustest ja videosalvestisest (tl 26) ei väitnud süüdistatav kohapeal politseinikele kordagi, et ta oleks pärast auto peatumist joonud veel kanget alkoholi, sealhulgas rummi Stroh. Samas on süüdistatav videofaili 5.22 ja 9.49 sekundil selgelt väljendanud, et tarvitas vaid õlut.
Kohus, olles tutvunud maakohtu otsuse, menetlusosaliste kirjalike seisukohtadeja kohtutoimiku materjalidega, sh uurinud kogutud tõendeid, leiab, et apellatsioonis toodud seisukohad ei too kaasa maakohtu otsuse tühistamist. 7.Kohtukolleegiumi hinnangul on A.H süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises täielikult tõendatud. Kuna maakohtu otsus on põhjalik ja ringkonnakohus nõustub kõigi esimese astme kogu põhistustega, märgib apellatsioonikohus vastuseks kaitsja kaebusele vaid järgmist. 7.1.Ringkonnakohtu hinnangul vastab Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsuse resolutsioonseadusest tulenevatele nõuetele, kunaresolutiivosas on toodud välja kõik KrMS §s 313 nimetatud andmed. Kuigi nimetatud paragrahv ei näe ette süüteo kirjelduse kajastamist resolutsioonis, ei too selle esitamine siiski kaasa resolutiivosa seadusele mittevastavust. 7.2.Apellatsioonikohus nõustub prokuröriga, et praegusel juhul ei ole põhjust rääkida sellest, kas A.H saab käsitleda juhina LS § 2 p 19 mõttes, kui ta istub seisva auto juhiistmel. A.H süüdistatakse mootorsõiduki joobes juhtimises, mitte pelgalt juhiistmel istumises. Maakohus on olemasolevate tõendite pinnalt tuvastanud, et A.H juhtis 15.02.2014 kella 16.40 paiku mootorsõidukit olles alkoholijoobes ning esimese astme kohtu siseveendumuse kujunemine on selgesti jälgitav. Nii politseiametnike U.K. ja S.U. kui videosalvestisega on tõendatud, et mootorsõiduk Toyota Hilux registreerimismärgiga XXX XXX liikus 15.02.2014 kella 16.40 paiku Linte kaupluse taga teelt XXX talu hoovi ning sõidukit juhtis A.H. 7.3.U.K. ja S.U. ütlustega ning videosalvestisega on tõendatud ka see, et pärast Toyota peatumist XXX talu hoovis möödus ca 27 sekundit, kuni U. K. jõudis süüdistatava poolt juhitud sõiduki esiukse juurde. Tunnistajad on kirjeldanud, et patrullauto vahemaa A.H juhitud mootorsõidukiga oli umbes 100 meetrit (protokoll lk-d 8, 9) ning sõidukid jõudsid taluhoovi sisuliselt üheaegselt (istungiprotokoll lk-d 7, 9). Tunnistajad kinnitavad ka, et patrullauto peatumise järel läks U. K koheselt Toyota juhiistme juurde ning nägi istmel süüdistatavat. Tunnistajate ütlusi kinnitab ka videosalvestis, millelt on näha, et U. K jõudis süüdistatava juurde videofaili 39. sekundil, s.o ca 27 sekundi pärast Toyota peatumist. Seega on alusetu kaitsja etteheide, et tuvastatud ei ole ajavahemikku, mis jäi süüdistatava poolt juhitud sõiduki hoovile sõitmise ja politseiauto saabumise vahele.
nähtub, et A.H verest leiti etanooli 2,40±0,07 mg/g. Kuna A.H väitis, et tarvitas koheselt pärast mootorsõiduki peatamist alkoholi, korraldati täiendav ekspertiis. Arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisi (tl-d 24-25) tulemused näitasid, et isegi kui süüdistatav tarvitas pärast mootorsõiduki peatumist õlut, oli tema joove kella 16.40-16.43 ajal vahemikus 2,302,46 mg/g. Seega tuvastati A.H joove vereproovi uuringuga ning seda tulemust korrigeeriti vastavalt uurimise tulemustele uue ekspertiisiga. Ka KrMS § 63 lg 1 näeb kriminaalmenetluses tõendina ette nii ekspertiisiakti kui eksperdi antud ütlusi ekspertiisiakti selgitamisel. 7.6.Maakohtus ei leidnud tõendamist kaitseväide, et A.H jõi pärast sõiduki peatamist kanget alkoholi Stroh (vt otsuse p 3.2.) ning ringkonnakohus nõustub täielikult esimese astme kohtu järeldusega. Videosalvestiselt ning politseiametnike ütlustest tuleneb, et A.H ei maininud vahetult pärast kuriteo toimepanemist kordagi, et ta oleks lisaks õllele joonud muud alkoholi. Selle väite esitas A.H alles hiljem. Lisaks ei näinud U. K ja S. U. sõiduautos Toyota muid alkoholipudeleid peale õllepurkide (protokoll, lk-d 4, 10). Kuigi politseiametnikud ei korraldanud sõidukis põhjalikku läbiotsimist, kirjeldas S. U., et ta nägi avatud juhipoolsest uksest ja läbi akende kõiki nähtavaid kohti sõiduautos ning seal peale õllepudelite rohkem alkoholipudeleid ei olnud (protokoll, lk 5). Arvestades, kui vähe aega oli A.H pärast sõiduki peatamist, ei ole usutav, et ta jõudis enne õllepurgi kätte võtmist juua veel Strohi ja pärast joomist pudeli ära panna. Ka tunnistaja M. T ei kinnita A.H versiooni selle kohta, et ta jõi pärast sõiduauto peatamist kanget alkoholi. Ülaltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et A.H süü KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud. 8.Kaitsja edastas ringkonnakohtule A.H-le koostatud arve, mille alusel on süüdistatav tasunud kaitsjale apellatsiooni koostamise eest kokku 100 eurot. Kaitsja taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. KrMS § 185 lg 1 kohaselt kannab apellatsioonimenetluses menetluskulud riik ainult juhul, kui tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend. Kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Tulenevalt eelnevast jäävad A.H tekkinud menetluskulud isiku enda kanda. 9.Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 09.12.2014 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Kartau
/allkirjastatud digitaalselt/ Maarika Kuusk
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Lõhmus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.