B.I isikukood: xxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel – eesti keel; töökoht: OÜ xxxxxx xxxxxx; kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole; tõkendit ei ole kohaldatud
Kaitsja
Vambola Olli
RESOLUTSIOON
Tuvastada, et B.I juhtis 15.02.2014 kella 16.40 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas mootorsõidukit Toyota (registreerimismärgiga xxxxxxx) seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,30 mg/g. B.I süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 150kordses päevamääras (üks päevamäär 12,30 eurot), s.o 1845 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend viis) euroga, mis tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS või kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank AS Eesti filiaal ühe kuu jooksul kohtuotsuse
1-14-5631 jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 4100065035, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.I-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolm) kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on B.I kohustatud loovutama oma juhiloa Maanteeametile viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Välja mõista B.I-lt Eesti Vabariigi kasuks: 1) 532 (viissada kolmkümmend kaks) eurot 50 senti sundraha katteks, 2) 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot ekspertiisikulude katteks; 3) 1 (üks) euro kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulude katteks; 4) 15 (viisteist) eurot 35 senti kutsete saatmise kulude katteks. B.I tasuda kriminaalmenetluse kulud – kokku 670,85 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr EE891010220034796011 AS SEB Pank või kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS või kontole nr EE403300333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal või kontole nr EE701700017001577198 Nordea Bank AS Eesti filiaal hiljemalt ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Maksekorraldusele märkida: viitenumber 2800049874, kohustatud isiku nimi, asja number ning põhjendus, missugust kohustust ülekandega täidetakse. Jätta valitud kaitsjale makstav tasu – 450 eurot – B.I kanda. Asitõendid – 2 CD plaati video- ja helisalvestisega - võtta kohtutoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Põlva kohtumajale kirjalikult hiljemalt
16.detsembriks 2014. a. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsuse terviktekst Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 22.12.2014. a ning siis võib esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Põlva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates 23.12.2014. a. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest määruskaebuse esitamise teel Tartu Maakohtu Põlva kohtumajale. I Esitatud süüdistus ja süüdistatava seisukoht B.I süüdistatakse KarS § 424 järgi selles, et tema juhtis 15.02.2014 kella 16.43 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas mootorsõidukit Toyota, registreerimismärgiga xxxxxxx, olles seisundis, kus alkoholisisaldus veres oli 2,40 mg/g kohta. Võttes arvesse laiendmääramatust 0,07 lugeda lõplikuks tulemiks 2,33 mg/g kohta. B.I rikkus oma teoga Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi.
2 (8)
1-14-5631 Esitatud süüdistuses B.I ennast süüdi ei tunnista. Süüdistatav väidab, et tarvitas alkoholi alles pärast seda, kui oli sõitnud M. T. autoga oma hoovile. II Maakohtu põhjendused Kohtuistungil uuritud tõendite alusel loeb kohus tuvastaks järgmised asjaolud.
1.15.02.2014. a kella 16.30 paiku said mootorsõidukiga patrullis olnud politseinikud – U. K. ja S. U. teate, et Linte kaupluse juures häirib maastur jalakäijaid. Antud asjaolu on tõendatud usaldusväärselt tunnistajate U. K. ja S. U. kohtus antud ütluste ning kõnesalvestisega (tl 28, 29). Tunnistajate (patrullpolitseinike) U. K. ja S. U. kohtus antud ütlustest tuleneb, et nad olid sõitmas väljakutse peale Ruusa külla, kuid saades juhtimiskeskusest eeltoodud teate, otsustasid kõigepealt kontrollida olukorda Linte külas, sest see asus sel hetkel neile lähemal. Kõne tuvastamata isiku ja politsei vahel leidis aset 15.02.2014. a kella 16.26 ajal (tl 28). Teate esitaja sõnade kohaselt oli ta olnud Linte kaupluse juures paar minutit varem ning häiriv sõiduk võis veel olla kaupluse juures.
2.Lähenedes Räpinast Meeksi maanteed mööda Linte küla keskusesse, nägid U. K. ja S. U. kaupluse taha jääval teel liikuva sõiduki tagatulesid. Kuna kaupluse juures ühtegi sõidukit ei olnud, siis otsustasid politseinikud kontrollida eelnimetatud sõidukit. Sõidukile järgi sõites märkasid politseinikud, et eesliikunud auto oli teel sõitnud vingerdades ning peale silmside saavutamist teel liikuva sõidukiga pööras viimane põllule ja sealt otse xxxxxxxx talu hoovile, kus peatus. Peatunud sõidukiks osutus M. T. (T. ) nimele registreeritud Toyota Hilux (registreerimismärgiga xxxxxxx). Need asjaolud loeb kohus usaldusväärselt tõendatuks tunnistajate U. K. ja S. U. kohtus antud ütluste, Maa-ameti kaardiserveri väljavõtete (tl 20, 219, fotod nr 2 ja 3 (tl 22, 23), videosalvestise (tl 26), liiklusregistri päringu (tl 37) ning patrullilehega (tl 38-39). Kõrvutades videosalvestist ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõtteid ning tunnistajate U. K. ja S. U. kohtus antud ütlusi omavahel, saab kindlalt asuda seisukohale, et politseinikel oli tekkinud püsiv silmside Linte kaupluse taga teel liikunud sõidukiga Toyota ning U. K. lülitas politseibussis oleva pardakaamera sisse enne S-kujulist kurvi (suunaga kõigepealt vasakule ja siis paremale) algust, kui vahemaa eesliikunud sõidukiga oli vähenenud juba alla 200 m ja viimane oli pööranud teelt põllule. Videosalvestis koos tunnistajate U. K. ja S. U. ütluste ning fotoga nr 2 kinnitavad veenvalt, et algselt Linte kaupluse taga teel sõitnud ning seejärel S-kujulise kurvi lõpus teelt põllule pööranud ja sealt otse üle (läbi) kuuseheki xxxxxxxx talu hoovile sõitnud auto oli Toyota Hilux (registreerimismärgiga xxxxxxx).
3.Sõidukit Toyota Hilux (registreerimismärgiga xxxxxxx) juhtis süüdistatav B.I ning viimane oli auto juhtimise ajal alkoholijoobes. Nimetatud asjaolud loeb kohus tõendatuks tunnistajate U. K. , S. U. , M. T. ja E. M. ning ekspert Mailis Tõnissoni kohtus antud ütluste, foto nr 1 (tl 22), videosalvestise (tl 26),
3.1.Nii on tunnistaja E. M. kohtus kinnitanud, et enne B.I poole jõudmist sõitis talle maja lähedal kurvis vastu B.I poolt juhitud auto, milles juhi kõrval istus K. nimeline isik ja tagaistmel oli M. T. . B.I ei ole eitanud Toyota juhtimist. Ka tunnistajate U. K. ja S. U. ütlused kohtus tõendavad, et sõiduki Toyota Hilux peatumisel xxxxxxxx talu hoovis oli selle rooli taga B.I. M. T. ütluste kohaselt oli tema auto tagaistmel ja K. T. juhi kõrvalistmel. Tunnistajate ütlustest ja videosalvestisest nähtuvalt väljus talu hoovis peatunud auto parempoolsest esiuksest K. T. ja M. T. auto tagumisest vasakpoolsest uksest ning seda vastavalt videofaili 1:28 ja 9:53 sekundil. Samuti nähtub videosalvestise ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõtetest, et mõni hetk hiljem, kui Toyota oli sõitnud kuusehekist läbi, vajutas selle juht pidurile (auto tagumised pidurituled lülitusid sisse videofaili 9 sekundil) ja selleks ajaks oli politsei sõiduk jõudnud juba talu hoovile suunduvast teest umbes 20 m kaugusele. Toyota juht vabastas piduri alles 17 sekundi pärast (s.o videofaili 26 sekundil). Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et sõiduki pidurdamise alguse ja selle täieliku peatumise vahele jääb alati teatud ajavahemik. Tunnistajate U. K. ja S. U. ütlustest nähtuvalt oli jälitatava sõiduki kiirus suhteliselt väikene. Seega saab videosalvestise ja Maa-ameti kaardiserveri väljavõtete kõrvutamisest järeldada, et sõiduki Toyota täieliku peatumise hetkeks, milleks tõenäoliselt võis kuluda 2 kuni 3 sekundit pidurite rakendamisest, oli politseisõiduk jõudnud talu hoovile suunduva tee nurgale (s.o videofaili 26 sekundil), millest omakorda jäi Toyota peatumiskohani vaid ligi 30 meetrit. Videosalvestisest nähtub, et videofaili 16 sekundil lülitus tööle politseisõiduki sinine ja punane vilkur, sellest 6 sekundit (videofaili 22 sekundil) hiljem peatus politsei sõiduk juba Toyota taga ning siis oli U. K. ja S. U. väga hea ülevaade autosalongis toimuva üle. Seega oli sõiduk Toyota alates Linte kaupluse taga asuval teel sõitmisest kuni peatumiseni xxxxxxxx talu hoovis politseinike U. K. ja S. U. vaateväljas ning pärast sõiduki peatumist ei olnud juhikoha vahetamine enam võimalik. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 19 järgi on juhiks isik, kes muu hulgas juhib sõidukit. Eelneva alusel loeb kohus usaldusväärselt tuvastatuks, et LS § 2 p 19 mõttes juhtis mootorsõidukit Toyota Linte kaupluse taga asuval teel kuni xxxxxxxx talu hoovil peatumiseni B.I. B.I ütlused, et ta sõitis Toyotaga küll Linte kaupluse suunas kuni kurvi keskpaigani, kust tema koduni oli ligi 100 meetrit, ning pööras peale E. M. kohtumist kohe auto ringi ja sõitis oma hoovile, on vastuolus teiste tõenditega ning tema ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks. Tunnistaja E. M. ei ole kinnitanud, et B.I oleks sõitnud autoga kuni kurvini ja sealt tagasi koju. Juhul kui B.I oleks tegelikult nii teinud, siis oleks ta pidanud jõudma autoga oma hoovile enne E. M. , sest viimane tuli jalgsi ja teed mööda, mitte aga autoga sõites otse üle põllu, ning väidetavalt kulus E. M. selleks aega ligi 2 minutit. Tunnistajate E. M. ja Ethel B.I kohtus antud ütlustest nähtub, et nad olid saanud omavahel juba tükk aega majas koos olla enne kui talu hoovile sõitis Toyota. Ka videosalvestis kinnitab, et ligi 7 minutit hiljem, kui Toyota oli jõudnud talu hoovile, tulid E. M. ja E. B.I majast välja. Seega oli B.I võimalik peale E. M. kohtumist sõita Toyotaga ka Linte kaupluse juures ning seda vaatamata sellele, et tunnistaja M. H. ütluste kohaselt oli sel kellaajal kauplus juba suletud. 4 (8)
1-14-5631
3.2.KarS § 424 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. LS § 69 lg 1 esimese lause kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg 4 p 1 sätestas, et alkoholijoobes olevaks loetakse muu hulgas mootorsõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Sama paragrahvi lg 4 p 2 kohaselt loeti mootorsõidukijuhti alkoholijoobes olevaks muu hulgas siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima. Analoogilised sätted on ka praegu vastavalt LS § 69 lg 2 p-s 1 ja p-s 2. Vastavalt teo toimepanemise ajal kehtinud LS § 69 lg-le 6 tuli mootorsõidukijuhi joobeseisund tuvastatada politsei ja piirivalve seaduses (PPVS) sätestatud korras.
3.2.1.Tunnistajate U. K. ja S. U. kohtus antud ütluste ning videosalvestise (tl 26), indikaatorvahendi kasutamise protokolli (tl 30) ja joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga (tl 31) on tõendatud, et esmaste väliste tunnuste (silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, segane kõne, kerged koordinatsioonihäired, omamehelik käitumine) järgi oli politseinikel selgelt äratuntav B.I joobeseisund, mistõttu kontrollis U. K. kella 16:43 ajal indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist süüdistatava väljahingatavas õhus. Peale indikaatorvahendi kasutamisega saadud positiivset tulemust soovis B.I alkoholisisalduse määramist vere kaudu ning ta toimetati vereproovi võtmiseks Põlva haiglasse. B.I-lt võeti vereproov (katsuti nr V2219) 15.02.2014 kell 17:30, mis pakendati turvakotti nr 001242 (tl 34).
Seega on politsei B.I joobeseisundi kontrollimisel ja tuvastamisel järginud PPVS § 7
p-des 1 ja 2, § 7 lg-tes 1, 2, 5 ja 6, § 7 lg 2 p-s 1 ning § 7 lg-s 3 sätestatud nõudeid. Järelikult on ka indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri käsitletavad lubatud tõenditena KrMS § 63 lg 1 mõttes.
3.2.2.Toksikoloogiaekspertiisiakt (tl 33, 34) kinnitab, et B.I-lt Põlva haiglas 15.02.2014 kell 17:30 võetud verest leiti etanooli 2,40+/-0,07 mg/g. Ekspertiisiks toodud vereproov (ca 3 ml verd) oli nõuetekohaselt katsutis ja see omakorda korralikult suletud turvakotis. Etanooli määramist verest teostati gaasikromatograafiliselt Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud metoodika ET 4.1 järgi. Kuna ekspertiisitulemuse saamine on kohtule piisavalt jälgitav ja arusaadav ning selle käigus on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna toksikoloogia valdkonna ekspert kasutanud oma eriteadmisi toksikoloogia ja gaasikromatograafilise meetodi rakendamise valdkonnas, siis leiab kohus, et antud ekspertiisiakt lubatav ja usaldusväärne tõend, mille õiguses ei ole kohtul mingit alust kahelda.
3.2.3.Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt jõi ta autos, peale talu hoovile sõitmist, kuid enne politseisõiduki vilkurite nägemist, pudelist Stroh’i ligi 200 ml ja seejärel veel õlut. Tunnistajate U. K. ja S. U. kohtus antud ütluste ning fotoga nr 1 (tl 22) on tõendatud, et B.I hoidis autos käes avatud õllepurki Saku ning ka auto salongis olid õllepurgid Saku Originaal. Seega on võimalik, et B.I jõudis peale auto peatamist ja enne politseiametnike saabumist auto juurde tarvitada vähesel määral õlut Saku Originaal.
5 (8)
1-14-5631
3.2.3.1.Süüdistatava ütlusi alkoholi Stroh tarvitamise osas enne õlle joomist, ei saa kohus lugeda usaldusväärseteks. Nähtuvalt tunnistajate U. K. ja S. U. kohtus antud ütlustest ja videosalvestisest (tl 26) pole süüdistatav kohapeal politseinikele kordagi väitnud, et ta oleks peale auto peatumist joonud veel kanget alkoholi, sealhulgas rummi Stroh. Samas on süüdistatav videofaili 5:22 ja 9.49 sekundil selgelt väljendanud, et tarvitas vaid õlut. Peale selle pole autos viibinud tunnistaja M. T. näinud süüdistatava poolt alkoholi tarvitamist, kuna väidetavalt magas kuni S. U. ta äratas. Asjaolu, et M. T. võis leida järgmisel päeval Toyota esiistme (reisija koha) alt tühja rummipudeli ning jõi ka ise enne B.I poole sõitmist K. T. Stohi ja jäi seejärel autos mingiks hetkeks magama, ei kinnita usaldusväärselt süüdistatava poolt rummi Stroh tarvitamise fakti enne politsei saabumist ega ka M. T. enda väiteid autos ülesärkamise hetke kohta. On võimalik, et alkoholi eelneva tarvitamise tõttu ei ole M. T. suuteline täpselt kõike mäletama. Lähtudes asjaolust, et M. T. istus auto tagaistmel üksinda, siis saab videosalvestisest usaldusväärselt järeldada, et M. T. avas peale Toyota peatumist, kui politseisõiduk sõitis juba talu hoovile viival teel, auto tagumise vasakpoolse ukse ja tõmbas selle kinni 3 sekundit enne politseisõiduki taluhoovil peatumist. Seega oli M. T. ärkvel vähemalt Toyota taluhoovile sõitmisest, mistõttu tema ütlusi autos ülesärkamise hetke kohta ei saa pidada usaldusväärseks.
3.2.3.2.Lisaks eelnevale saab videosalvestisest ning tunnistajate U. K. ja S. U. ütlustest usaldusväärselt järeldada, et aeg Toyota peatumisest kuni U. K. jõudmiseni Toyota esiukse juurde oli suhteliselt lühike, s.o umbes 27 sekundit (videofaili 39 sekundil), et jõuda tarvitada kahte erinevat alkohoolset jooki – rummi ja õlut. Siinjuures tuleb arvestada ka seda, et B.I suutis vabastada auto piduripedaali 4 sekundit hiljem peale politseisõiduki peatumist ja vaid 13 sekundit enne U. K. jõudmist Toyota juhiukse juurde ning B.I oli märganud politseisõiduki lähenemist, kui viimasel lülitus tööle sinine-punane vilkur, s.o 6 sekundit enne politseisõiduki peatumist Toyota taga ja kui tema juhitud auto oli saanud paigal seista vaid ligi 4 sekundit. Samuti tuleb arvesse võtta B.I seisundit auto juhtimise järgselt. Lisaks tunnistajate U. k. S. U. ütlustele ja indikaatorvahendi kasutamise protokollis (tl 30 pöördel) märgitule nähtub videosalvestisest, et autost väljumisel oli B.I vaaruva ja ebakindla kõnnakuga, joobeseisundi sarnase isiku suhtlusmaneeriga, unise oleku ja vidukil silmadega, häiritud kõnega ning määrdunud riietusega. Kui kohtuistungil selgitas süüdistatav riiete määrdumist auto väljatõmbamisega, siis videosalvestises talletatu järgi määris ta riided ära hoopis koeraga püherdamise ajal. Seega ka selles osas ei saaB.I ütlusi pidada usaldusväärseteks. Samuti kinnitab jala piduripedaalilt äravõtmine ligi 14 sekundit pärast auto peatumist B.I reaktsioonikiiruse olulist häirumist. Seega polnud B.I peale Toyota peatamist reaalselt võimalik muud alkoholi kui õlu (Saku Originaal) tarvitada eelkõige politsei kiire sekkumise ning tema kehaliste ja psüühiliste funktsioonide olulise häirumise tõttu.
3.2.4.B.I ütlused, et ta juhtis Toyotat kainena, on vastuolus teiste tõenditega ning mitteusaldusväärsed. Kuna kohtueelsel uurimisel on B.I märkinud tarvitatud õlle koguseks umbes 250 ml, siis tuginedes arstliku kohtutoksikoloogia ekspertiisiaktile (tl 24-25) ja ekspert Mailis Tõnissoni kohtu antud ütlustele saab kohus lugeda usaldusväärselt tuvastatuks, et B.I veres oli etanooli sisaldus 15.02.2014 kella 16.40-16.43 paiku enne väidetava 250 ml koguse (4,6 % kangusega) õlle „Saku Originaal“ tarbimist 2,30-2,46 mg/g.
6 (8)
1-14-5631 Nimetatud ekspertiisiakt on lubatav tõend ning eksperdiarvamuse kujunemine on aktis jälgitav. Ekspert on lähtunud toksikoloogiaekspertiisiaktis (tl 33) saadud tulemusest, milles polnud arvesse võetud õlle tarvitamist juhtimise järgselt, ning teinud sellest omakorda oma eriteadmiste alusel vajalikud mahaarvamised. Juhul, kui B.I oleks tarvitanud õlut ainult peale auto juhtimist, siis oleks ta pidanud ära jooma üle 3 l õlut, mis polnud reaalselt võimalik, sest politsei jõudis tema juurde peale auto peatumist väga kiiresti. Samuti kinnitab autoga kuusehekist läbisõitmine ja selle kahjustamine kaudselt B.I joobeseisundit auto juhtimise ajal. Juhul, kui B.I ei oleks olnud teadlik politsei tagasõitmisest enne vilkurite sisselülitamist, siis poleks tal olnud mingit vajadust koju kiirustada läbi kuuseheki sõites. Eluliselt ei ole usutav, et kaine inimene oleks sellisel viisil hakanud oma kuusehekki harvendama. Seda enam, et lisaks kuuskede mahasõitmisele riivasid foto nr 2 (tl 22) kohaselt auto parempoolsed rattad ka heki taga olevat ilupuud. Juhul aga, kui B.I oli juba teelt põllule sõites teadlik politsei olemasolust, siis lootis ta kuusehekist läbisõitmisega põgeneda politsei eest alkoholijoobe tuvastamise vältimise eesmärgil. B.I ei ole väitnud, et tema kehakaal poleks vastanud ekspertiisiaktis märgitule. Eksperdi ütluste kohaselt ei too kaalu erinevus 5-10 kg kaasa olulist muutust alkoholi kontsentratsiooni määras. Seega on eksperdi kohtus antud ütlused ja ekspertiisiakt vastuoludeta ning kooskõlas ka teiste asjas usaldusväärseks peetud tõenditega. Järelikult juhtis B.I sõidukit Toyota alkoholijoobeseisundis.
3.2.5.Arvestades asjaolu, et U. K. kontrollis B.I joobeseisundit indikaatorvahendiga kella 16.43 ajal (tl 30), kui autoga sõitmisest videosalvestise kohaselt oli möödunud ligi 3 minutit, siis hinnates eelmärgitud tõendeid kogumis, loeb kohus usaldusväärselt tuvastatuks, et B.I juhtis 15.02.2014 kella 16.40 paiku Põlva maakonnas Räpina vallas Linte külas mootorsõidukit Toyota (registreerimismärgiga xxxxxxx) seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,30 mg/g. Kuna süüdistatav on läinud autoga sõitma peale alkoholi tarvitamist ning pidi vähemalt möönma, et on alkoholijoobeseisundis, siis pani ta mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise toime tahtlikult. Kohus ei ole tuvastanud B.I käitumises õigusvastasust ega tema süüd välistavaid asjaolusid. Tema poolt toimepandud tegu on õigesti subsumeeritud KarS § 424 järgi. III Kohtu seisukoht karistuse osas Eeltoodu alusel tuleb mõista karistus B.I-le KarS § 424 järgi. KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestab kohus karistuse mõistmisel peale isiku süü veel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. B.I ei ole kehtivat kriminaalkaristust (tl 6). Käesoleval juhul on ta toime pannud II astme liikluskuriteo tahtlikult alkoholijoobes. Tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Arvestades asjaolu, et B.I pani esmakordselt toime liikluskuriteo, millega ei kaasnenud kellelegi vigastusi, siis peab kohus võimalikuks tema karistamist edaspidiste süütegude 7 (8)
1-14-5631 toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides kergemaliigilise karistusega, s.o rahalise karistusega, ning seda sanktsiooni ühe kolmandiku lähedase määra piires. Seega mõistab kohus B.I-le põhikaristuseks rahalise karistuse 150-kordses päevamääras (üks päevamäär 12,30 eurot, tl 42), s.o 1845 eurot. Lähtudes veel sellest, et mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega seadis B.I ohtu mitte ainult anda, vaid ka teiste isikute, sealhulgas teel kõndinud E. M. ning autos kaasa sõitnud M. T. ja K. T. elu ja tervise ning teda on varem ühel korral karistatud seadusega lubatud alkoholi piirmäära ületamise eest (tl 6), siis peab kohus vajalikuks edaspidiste analoogiliste süütegude toimepanemisest hoidumise ja õiguskorra kaitsmise huvides B.I-le lisakaristuse - mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise – kohaldamist 3 kuuks. IV Kohtu seisukoht kriminaalmenetluse kulude hüvitamise osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013. a määruse nr 166 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt on alates 01.01.2014 töötasu alamäär kuus 355 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 532,50 (1,5 x 355) eurot. Peale selle esinevad antud kriminaalasjas järgmised B.I-ga seotud menetluskulud: valitud kaitsjale makstav mõistliku suurusega tasu – 450 (tl 51) eurot, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 1 euro (tl 43), postikulu (kutsete saatmise kulud) – 15,35 eurot (tl 48) ning ekspertiisikulud – 122 eurot (27+95; tl 35, 40). Seega on antud asjas süüdistatavaga seotud menetluskulusid kokku 1120,85 (532,50+450+1+15,35+122) eurot. KrMS 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Lähtudes sellest, et süüdimõistetu on keskealine töövõimevõimeline inimene, siis tuleb süüdistatavalt KrMS § 173 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 5, 9 ja 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel riigi kasuks välja mõista sundraha, ekspertiisikulud, kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulud ja kutsete saatmise kulud täielikult, s.o kogusummas 670,85 eurot, ning valitud kaitsjale makstav tasu – 450 eurot – tuleb jätta süüdimõistetu enda kanda. V Kohtu seisukoht asitõendite osas Asitõendid – heli- ja videosalvestis CD plaadil - tuleb võtta kriminaaltoimikusse KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohtuotsuse tegemisel juhindus kohus veel KrMS §-dest 306 ning 311 – 313. /allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.