Kohtulahend

kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod muutunud raskemaks. Kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine, millest on tingitud impulsiivne käitumine. Maakohus järeldas sellest, et M. Septeri varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole täitnud oma eesmärki, kuna süüdimõistetu pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Seetõttu on kaheldav, et nüüd vabanedes alustaks M. Septer õiguskuulekat elu. 2.2 Positiivsete asjaoludena võttis kohus arvesse, et M. Septer on vanglas osalenud inglise keele kursustel ja läbinud sotsiaalprogrammid Viha juhtimine ning Igapäevane valik. Kehtivad distsiplinaarkaristused tal puuduvad. Seega hindas kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis näitab, et vanglas viibimine mõjub M. Septerile distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus tunnistas, et süüdimõistetu on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, mis on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel. Veel võttis kohus positiivsete asjaoludena arvesse, et M. Septeril on toetav lähivõrgustik perekonna näol ning garanteeritud töökoht. Need asjaolud maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. 2.3 Arvestades M. Septeri poolt toime pandud kuritegude asjaolusid, korduvaid karistusi ja tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varem viiel korral karistatud isiku puhul, keda on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja kes on varem kriminaalhooldusel viibinud, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikule on varem määratud tingimisi vangistust ja teda on vangistuse kandmisest osaliselt tingimisi vabastatud, kuid ta on ikkagi jätkanud süütegude toimepanemist. Seega ei osuta kriminaalhooldus M. Septerile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud, alustaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut seaduskuulekat elu. 2.4 M. Septeri karistusaeg lõpeb 17. augustil 2017, mis tähendab, et tal on karistusest kanda veel natuke alla kolme aasta. See on küllaltki pikk aeg. Maakohtul ei kujunenud veendumust, et M. Septer ei pane enam uusi kuritegusid toime. Seetõttu oleks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohtu hinnangul liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on olnud alkoholi liigtarvitamine. See tähendab, et M. Septer ei arvesta oma tegude tagajärgedega ja suhtub tulevikku hoolimatult. Vaatamata kindla elu- ja töökoha olemasolule, puudub kohtul veendumus, et M. Septer suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul, kes on süüdi tunnistatud mõrva eest, ei ole 5 aasta ja 6 kuu pikkuse kantud vangistusega karistuse eesmärgid saavutatud.

tähtaega vabanedes suhtuks M. Septer kriminaalhooldusesse kergemeelselt. M. Septeriga on vanglas tehtud põhjalikult tööd, et teda oleks võimalik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Euroopa Nõukogu ministrite komitee on teinud soovituse, mille kohaselt tuleb isegi isikutega, kes on vangistusest ennetähtaegselt vabastatuna sattunud taas vanglasse, teha tööd eesmärgiga vabastada neid ennetähtaegselt. Võttes arvesse seda soovitust ja M. Septeri käitumist, ei ole tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks takistusi. Alust jätta süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ei anna ka see, et seni on ta karistusest ära kandnud vähem kui KarS §-s 114 ette nähtud sanktsiooni alammäära. Karistusseadustik ei tee selles osas takistusi ja võimaldab tingimisi ennetähtaegselt vabastada ka isikut, keda on karistatud sanktsiooni alammääras. Kaitsja hinnangul ei esine M. Septeri puhul nii kaalukaid negatiivseid asjaolusid, mis kaaluksid üles teda positiivselt iseloomustavad asjaolud (õiguspärane käitumine vanglas, elu- ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus jne). 3.2 Ka M. Septer leiab, et maakohus võttis määruse tegemisel arvesse vaid teda negatiivselt iseloomustavaid asjaolusid ega pööranud piisavalt tähelepanu positiivsetele asjaoludele. Samuti ei ole maakohus arvestanud tema vangistuses halvenenud terviseseisundit. Kohus loetles küll positiivseid asjaolusid, kuid ei põhjendanud, miks need ei võimalda teda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kinnipeetavat iseloomustavad negatiivsed asjaolud leidsid aset 6–8 aastat tagasi, positiivsed muutused on toimunud aga vangistuse kandmise ajal. Tegemist on M. Septeri esimese reaalse vangistusega, mis on mõjunud talle kainestava šokina. Reaalse vangistuse läbi on M. Septer saanud selgelt aru oma senise käitumise õigusvastasusest ja selle talumatusest õigusriigis. Ta on otsustanud asuda heade kommete, tavade ja normidega kinnistatud isikutevahelise suhtlemise reeglistiku järgimisele. Vangistuses on ta täielikult loobunud alkoholi tarvitamisest ega kujuta seega ühiskonnale jätkuvat ohtu. Samuti tunnistab ta oma süüd ja kahetseb toimepandut. Ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja on täitnud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid. Tema käitumine vangistuses on olnud hea, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Vabanemisel on tal olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste inimeste toetus. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik maandada kriminaalhoolduse ja lisakohustuste kohaldamisega. Prokuratuur toetab M. Septeri ennetähtaegset vabastamist. Kõik M. Septeri lähedased on eeskujulikud õiguskuulekad inimesed. Vabaduses puuduvad kinnipeetaval tutvused varem kriminaalkorras karistatud isikutega. Seega on olemas kõik eeldused tema taasühiskonnastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

saa kohus mööda vaadata asjaolust, et M. Septerit on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Praegu kannab süüdimõistetu karistust lisaks alkoholijoobes juhtimisele äärmiselt raske esimese astme isikuvastase kuriteo, s.o mõrva eest. M. Septeri korduv kriminaalkorras karistatus ja kuritegude raskenemine annab aluse järeldada, et varasemad karistused ei ole talle piisavat eripreventiivset mõju avaldanud ning mingeid järeldusi ta nendest enda jaoks teinud ei ole. Vastupidi, M. Septeri poolt toime pandud kuriteod on muutunud raskemaks, päädides teise inimese piinaval või julmal viisil tapmisega. Kohus möönab, et reaalset vanglakaristust kannab M. Septer esmakordselt. Sellele vaatamata ei saa kohus praegusel ajal veel olla veendunud, et kinnipeetav oleks sellest karistusest enda jaoks vajalikud järeldused teinud ega jätkaks vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellise veendumuse puudumisel ei saa kohus isikut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.

Aarne Sarjas

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.