Kohtulahend

1(5)

Kinnipidamisasutusest Margus Septeri kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu on vangistuse jooksul osalenud: 15.01.2010-16.04.2010 inglise keele kursustel; 25.02.2010-30.03.2010 läbinud sotsiaalprogrammi „xxx (12 sammu)“. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx, mis kuulub sugulasele. Isikul on kesk-eriharidus ja elektriku eriala, mille omandas xxx. Kinnipeetav on töötanud juhatuse liikmena puiduga tegelevas ettevõttes xxx umbes 15 aastat. Seisuga 05.11.2014 on isikul tasumata rahalisi nõudeid 6213,68 eurot, vabanemisfondis 1065 eurot. Vanglas on isik varasemalt keeldunud töötamast, alates 14.01.2014 kuni operatsioonini on vabastatud tervislikel põhjustel. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isikul on lähedastest ema, isa, tütar, õde, kellega suhtleb telefoni teel ja on kirjavahetuses. Samuti on kirjavahetuses samas üksuses viibivate kinnipeetavatega. Isik on korduvalt kriminaal-ja väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Isik oli 2014. a kevadel mitu kuud järjest haige, vajades ka haiglaravi. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 18% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on 33%. Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt soovib kinnipeetav ennetähtaegse vabanemise korral elama asuda oma sugulase korterisse aadressile xxx teostatud kodukülastuse käigus selgus, et tegemist on heade elamistingimustega korteriga. Lähedastest on kinnipeetaval Rahvastikuregistri andmetel vanemad ja täiskasvanud tütar. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx. Isikul on tasumata võlanõuded ja ta on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Prokurör, kirjalikus arvamuses, ei seisa vastu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisele. Isik tunnistas kohtuistungil oma süüd ja kahetses. Vangistuses veedetud aega on ta kasutanud enesearendamiseks. Reaalset vanglakaristust kannab esimest korda. Vangistuses on kinnipeetav käitunud õiguskuulekalt, mida kinnitab asjaolu, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes on Margus Septeril olemas elukoht, samuti on talle garanteeritud töökoht xxx Prokuratuur leiab, et antud juhul oleks vangistusest tingimisi vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas, st kuni 24.08.2017. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks Margus Septer jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli kuni karistusaja lõpuni. Vähetähtis pole ka asjaolu, et kinnipeetaval tuleb läbida veel suhteliselt pikk katseaeg kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Katseajal saaks Margus Septer kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Neil asjaoludel leiab prokuratuur, et kinnipeetav omab motivatsiooni enda varasemat käitumist muuta ja edaspidi elada seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega, samuti lisakohustuste panemisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti. Lähtudes eeltoodust toetab prokuratuur, isiku taasühiskonnastamise huvides, Margus Septeri tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning teeb ettepaneku panna talle vabanemisel KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7, 8 sätestatud kohustused. Kaitsja on seisukohal, et kõik alused isiku ennetähtagseks vabastamiseks on olemas. Isikule on gaanteeritud elu- ja töökoht. Teda toetavad tema pere, samuti sõbrad, kes tulid ka kohtuistungile selgitada kohtule, kuidas nad võivad garanteerida, et isik ei jätka kuritegelikku elu. Margus Septer teatas kohtuistungil, et tal in kindel soov ja reaalsed võimalused jätkata edaspidi seadusekuulekalt. Kohtuistungil olid küsitletud E. Krxxx ja F. Axx, kes selgitasid, kuidas nad tunnevad süüdimõistetut, suhted on head ja toetavad. Isikud on valmis süüdimõistetut abistama peale võimalikku vabanemist ja leiavad, et nende toetus on kaalukas, et isik loobub kuritegelikust elust. Kohtu põhjendused 2(5)

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja arvamuse ning arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Margus Septer tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu omandas xxx umbes 15 aastat. Karistusregistri andmetel on süüdimõistetu kriminaalkorras karistatud viis korda, reaalset vangistust kannab esimest korda. Varem on isikut karistatud varguse, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise ning joobes juhtimise ja karistuse kandmisest kõrvalehoidumise eest. Isikut on karistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud ühel korral. Käesoleval hetkel kannab isik karistust Harju Maakohtu 26.02.2010 kohtuotsusega KarS § 114 p 1, § 424 järgi (tapmine piinaval või julmal viisil ja mootorsõiduki joobes juhtimine). Karistusregistri väljavõttest (isiklik toimik I osa, tl 5-8) nähtub, et isikut on karistatud väärteokorras 8 korda: 1-l korral NPALS §151 alusel (narkootikumidega seotud süütegu), 1-l korral Alkoholiseaduse alusel, 1-l korral Relvaseaduse alusel, 5-l korral Liiklusseaduse alusel. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetava poolt toime pandud kuriteod muutunud raskemaks. Soodusteguriks on olnud alkoholi tarvitamine, millest on tingitud impulsiivne käitumine. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Isiku kuriteod on olnud erinevad – vargused, mootorsõiduki joobes juhtimine ning tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemine. Isik on korduvalt kuritegusid toime pannud alkoholijoobes, kuid ei tunnistanud sõltuvusprobleemi. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et varasemad karistused on isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus märgib, et ilmselt lähedaste ja tuttavate toetus oli isikul ka varemgi. Samas ei suutnud sõbrad suunata süüdimõistetu seadusekuulekale elule. 1. astme isikuvastane kuritegu ei olnud juhuslik, enne seda oli isik aktiivne rikkuja nii väärteo- kui ka kriminaalkorras. Sõbrade toetus ilmselt ei olnud isikule niivõrd kaalukas, et süüdimõistetu loobuks riskeerivast elustiilist. Kohus ei näe käesoleval ajal ühtki mõistlikku põhjust, miks nüüd oleks sõbrade toetus nõõ mõjuv, et välistaks süüdimõistetu puuhul uute kuritegude toimepanemist. Samas tuleb positiivse asjaoluna arvestada, et isik on kinnipidamisasutuses osalenud inglise keele kursustel ja läbinud sotsiaalprogrammid xxx“. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-9106 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Kohus tunnistab, et süüdimõistetu on vanglas teinud olulisi pingutusi eesmärgiga korrigeerida oma isikut, ja see on oluline asjaolu ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamiseel. Kinnipeetaval on kehtiv isikuttõendav dokument, ID-kaart, kehtivusega kuni 12.09.2019. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib kinnipeetav elama asuda aadressil xxx xxx Tegemist on kinnipeetava sugulasele kuuluva korteriga, kes andis nõusoleku isiku elama asumiseks nimetatud 3(5)

aadressile. Lähedastest on isikul ema, isa, tütar ja õde. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht xxx. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähevõrgustik perekonna näol ning garanteeritud töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuritegude asjaolusid (isik pani toime raske isikuvastase kuriteo), korduvaid karistusi (isik on toime pannud eriilmelisi kuritegusid, valdavalt seotud mootorsõiduki joobes juhtimisega), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (isik on varasemalt tingimisi karistuse kandmisest vabastatud), ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Varem viiel korral karistatud isiku puhul, kes on korduvalt karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest ja kes on varem kriminaalhoolduse all viibinud, ei ole alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal või ebaoluline. Isikule on varasemalt määratud tingimisi vangistus ja vabastatud karistuse kandmisest osaliselt tingimisi vangistusega, kuid ta on ikkagi jätkanud süütegude toimepanemist. Seega on kohus seisukohal, et kriminaalhooldus ei osuta Margus Septer’ile piisavalt mõju. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik, kes on juba käitumiskontrolli all viibinud ( 2005. aastal), alustab nüüd kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Isik on varasemalt korduvalt karistatud ja viibinud ka kriminaalhoolduse all. Asjaolu, et käesoleval hetkel kannab isik pikaajalist vanglakaristust raske, isikuvastase kuriteo eest, näitab, et selle toimepanemine ei saanud olla juhuslik. Seega puudub kohtul veendumus, et isik suudaks vabaduses viibides seadusekuulekalt käituda. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud – isik on korduvalt juhtinud mootorsõidukit joobeseisundis. Viimane kuritegu oli mootorsõiduki joobes juhtimine, lisaks raske isikuvastane kuritegu. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Seevastu nähtub isikule koostatud iseloomustusest, et kinnipidamisasutuses viibimine avaldab isikule positiivset mõju. Seepärast ei ole kohtul veendumust, et vabaduses hakkab süüdimõistetu seadusekuulekalt elama, sest selline võimalus oli talle juba antud ja ta on oma varasema eluga näidanud, et vabaduses jätkab kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 17.08.2017, mis tähendab, et ärakandmiseks on veel natuke alla kolme aasta, mis on küllaltki pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Seda ilmestab ka isiku varasem käitumine, kus läbivaks jooneks on alkoholi liigtarvitamine. See tähendab, et isik ei arvesta oma tegude tagajärgedega ja suhtub hoolimatult oma tulevikku. Olenemata kindla elu-ja töökoha olemasolust puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne enne vangistusse sattumist. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus märgib täiendavalt, et isikule määratud kakristuse ajast on isikul ära kantud peaaegu 5 aastat 6 kuud, seda tapmise eest raskendavatel asjaoludel, mille eest sanktsiooni alammäär on 8 aastat vangistust. Kohus leiab, et isiku vabastamine enne tähtaega oleks oluliselt riivanud ühiskonna õiglustunnet. Kohus leiab, et varasemalt korduvalt karistatud isiku puhul, kes on süüdi tunnistatud viimati mõrva eest, ei ole 5 aastase 6 kuulise ärakandtud vangistusega karistuse eesmärkgid lõplikult saavutatud. Ärakantud on liiga vähene aeg, arvestades mõrva. Kohus rõhutab, et ennetähtaegse küsimusel lahendamisel võtab kohus arvesse kõigepealt teo toimepanemise asjaolusid (KarS § 76 lg 3). Käesolevas asjas on süüdimõistetu toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja mootorsõiduki joobes juhtimise. Seega leiab kohus, et süüdimõistetu vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse 4(5)

vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähendab, et asja menetlemisega kaasneks automaatselt avalduse rahuldamine. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks on põhjendatud jätkata vangistuse kandmist kinnipidamisasutuses. Seepärast leiab kohus, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda ehk süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kohus on veendumusel, et käesoleval hetkel ei ole süüdimõistetu puhul kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Margus Septer’i temale Harju Maakohtu 08.03.2010 kohtuotsustega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.