Kohtulahend

On töötanud juhatuse liikmena puiduga tegelevas xxx umbes 15 aastat. Vabaduses majanduslikke raskusi väidetavalt ei olnud. Kuriteod ei ole seotud isiku majandusliku olukorraga. Viru Vangla andmetel on isikul seisuga 01.10.2013 tasumata rahalisi nõudeid 8378,05 eurot, kuid mille tasumisega tegeletakse. Vanglas on saanud arstilt periooditi tööst vabastusi, kuid tööst mitte vabastamise perioodidel on isik majandustöödel töötamisest keeldunud. Vabanemisel on töövõimalus xxx-s xxx. Peab kirjavahetust kriminaalkorras ja teistes vanglates karistust kandvate isikutega. Korduv kriminaalkorras karistatus, sealhulgas ka korduv teadlik mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis, mis näitab, et isikul oli vabaduses riskiv ja hoolimatu elustiil. Mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis karistatud ka väärteokorras. Viimane isikuvastane kuritegu sooritatud samuti alkoholijoobes ja vägivalda kasutades ning see oli seotud isiku emotsionaalse kontrolli kaotamisega. Kriminaalhoolduse käitumiskontrolli ettekandest nähtub, et kinnipeetav käis korra Liiklusohutusprogrammis, kust ta eemaldati, sest ta ilmus kohale alkoholijoobes. M. Septer on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas viibib esimest korda. Vangistuse ajal isik: 15.01.2010-16.04.2010 osales xxx); 25.02.2010-30.03.2010 läbis xxx); 15.04.2010-22.07.2010 läbis xxx Vangla); 10.05.2011 alustati sotsiaalprogrammi "Sotsiaalsete oskuste treening", mille katkestas, kuna puudus tahe muuta oma mõtlemist ning keeldus vajalikest motiveerivatest vestlustest (Viru Vangla). Majandustöödest on keeldunud, periooditi saanud arstilt tervislikel põhjustel tööst vabastusi. M. Septeri käitumine vanglas on viimase aasta jooksul paranenud, mida näitab kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine. Samas on kinnipeetav selgelt väljendanud, et ta ei vaja individuaalses täitmiskavas vangla poolt määratud sekkumisi, kuna tema väljakujunenud isiksust ei saa nende abil muuta ja oma praeguses käitumises ja mõttemaailmas probleemi ei näe. Samuti on järjekindlalt keeldunud vestlustest psühholoogiga. Kinnipeetava tutvusringkonda kuuluvad kriminaalkorras karistatud isikud, kellega suhtleb nii kirja kui ka kokkusaamiste teel. Vangla on seisukohal, et isik ei ole veel motiveeritud oma senist kuritegelikku käitumist muutma ning vabanemisel ennetähtaegselt on olemas kõrge oht ühiskonnale, mille tõttu ei toeta vangla M. Septeri tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et kinnipeetava vabanemisjärgseks elukohaks oleks elukoht aadressil xxx. Elukohakülastusel 11.09.2013 andsid omanikud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve teostamiseks xxx. Kriminaalhooldusametnik sai aru, et kaasomanikud elavad mujal. On planeeritud, et nimetatud korteris hakkaks peale vanglast vabanemist elama Margus Septer. Tingimused elektroonilise valve teostamiseks on kriminaalhooldusametniku hinnangul olemas. Vabanedes oleks Margus Septeril xxxs. Prokurör andis kirjaliku arvamuse, milles ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist Margus Septer taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest elektroonilise järelevalve alla. Kaitsja toetab kinnipeetava taotlust ja leiab, et vabastamine on põhjendatud. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et Margus Septeri tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelvalve alla vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud ega ka õigustatud. Katseajaga tingimisi elektroonilise valvega ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Margus Septeri isikut iseloomustavad andmed - kuriteo toimepanemise asjaolusid ning tema käitumist kinnipidamiskohas. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Margus Septer on varem kriminaalkorras karistatud 4 korda (varguse, tulirelva käitlemise ja joobes juhtimise eest). Vaatamata varasematele karistustele paranemise teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes toime 1 astme kuriteo, mis osutub kuritegude raskusastme muutmise dünaamikale, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Käesoleval ajal kannab pikaajalist vanglakaristust raske 1 astme isikuvastase kuriteo eest. Toimepandud vägivaldse isikuvastase kuriteo- mõrva- asjaolud s.o süüdimõistetu olles alkoholijoobes lõi korduvalt kannatanut käte, jalgade ja muude esemetega näo- ja erinevatesse kehapiirkondadesse, tekitas eluohtlikud tervisekahjustused, mille tõttu kannatanu suri sündmuskohal saadud vigastustesse - on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega (varasemalt korduvalt karistatud joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning Margus Septeri puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Kohus leiab, et kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud nagu distsiplinaarkaristuste puudumine, elukoha ja töökoha olemasolu ei ole piisavad õigustamaks kinnipeetava vangistusest ennetähtaegset vabastamist. Toimepandud kuriteo asjaolud on käesoleval juhul kaalukamad vabastamise küsimuse lahendamisel kui süüdimõistetu käitumine vanglas ja kindla elu- ja töökoha olemasolu. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel (kindel elukoht ja lähedaste tugi) ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Margus Septeril oli ka enne kuriteo toimepanemist elukoht, sissetulekuallikas, kuid see ei takistanud tal toime panemast kuritegu. Kohus rõhutab, et KarS § 76 lg 3 kohaselt ennetähtaegsel vabastamisel hindab kohus eeskätt isiku poolt KarS § 114 p 1 järgi toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo raskust arvestades ei ole Margus Septeri ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud, sest kohtuotsusega temale mõistetud karistusaja lõpuni on jäänud küllaltki pikk aeg (karistuse kandmise lõpp 2017 aastal). Arvestades Margus Septeri poolt toimepandud kuritegu ohtlikkust ja asjaolusid, on kohus seisukohal, et Margus Septeri tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes jätab kohus süüdimõistetu Margus Septeri vabastamata temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Loretta Pikma

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.