Viru Maakohus
Toimiku number
1-14-2347
Määruse tegemise aeg ja koht
Kohtunik
Inna Kirsipuu
Kohtuistungi sekretär, tõlk
Merike Erisalu, tõlk Olga Nõmmemees
Erakorraline ettekanne Süüdimõistetu
Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 12.12.2014 erakorraline ettekanne K.M-ile Viru Maakohtu 01.04.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks K.M, isikukood XXX, XXX
Tegi kindlaks: Kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva esitas 12.12.2014 kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna viimane rikub talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele ning ei ole taotlenud kriminaalhooldusametnikult luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 74 lg 4 kohaselt, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistus täitmisele juhul, kui süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi. KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. K.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 01.04.2014 kohtuotsuse nr.1-14-2347 alusel KarS § 424 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel otsustati mõistetud karistust mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi K.M täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel oli K.M täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kohtuotsus jõustus 17.04.2014. Kriminaalhoolduse algus 01.04.2014 ja lõpp 30.09.2015.
Viru Maakohtu 29.09.2014 määrusega rahuldati Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldusametnik Tiiu Terentjeva 19.09.2014 erakorraline ettekanne ja K.M-ile määrati Viru Maakohtu 01.04.2014 kohtuotsusega määratud katseajaks täiendav kohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi kuni 01.11.2014. K.M läbis alkoholivastase võõrutusravi 03.11.2014. (t.l.118-120, 154) Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna K.M on korduvalt rikkunud kohtu poolt määratud täiendavat kohustust – mitte tarvitada alkoholi; pole ilmunud õigeaegselt registreerimisele ja pole taotlenud kriminaalhooldusametniku luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, siis nähtub, et isik ei järgi talle kohtu poolt määratud kohustusi ega täida kontrollnõudeid. K.M on teadlikult rikkunud käitumiskontrollnõudeid, teades, millised on võimalikud tagajärjed, ning tal puudub motivatsioon oma käitumist muuta ja järgida talle ettenähtud karsket eluviisi. Seega teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata K.M-ile määratud karistus täitmisele. K.M selgitas kohtus, et ta tõesti ei läinud registreerimisele, sest ta töötab autojuhina kaugliinidel, ta viibis xxx tööga. Luba xxxlahkumiseks ta ei küsinud, tal on ju selline töö, et ta peab minema xxx Alkoholi tarvitamise keelu rikkumisega on ka nõus, lapsel oli sünnipäev. Tutvunud toimikuga, ära kuulanud süüdimõistetu, leiab kohtunik, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Materjalidest nähtub, et esimesele registreerimisele 23.04.2014 ilmus K.M 28.04.2014, kus talle selgitati kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohtuotsuse sisu ja võimalikke tagajärgi seoses kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korra suhtes. K.M on kinnitanud oma allkirjaga, et õigused ja kohustused on talle arusaadavad. (t.l.140) Samuti korrati kriminaalhooldusaluse õigused ja kohustused üle 15.10.2014 ja need on K.M-i poolt allkirjastatud. (tl.148-149) Registreerimislehelt (t.l.133) nähtub, et K.M on ilmunud registreerimisele ebakorrapäraselt. Nimelt: - 23.04.2014; 05.05.2014; 30.07.2014; 21.08.2014 registreerimisele ei ilmunud. Nimetatud rikkumised olid aluseks 19.09.2014 esitatud erakorralisele ettekandele, mis rahuldati osaliselt Viru Maakohtu 29.09.2014 kohtumäärusega. - 12.11.2014 registreerimisele ei ilmunud. Süüdimõistetu omakäelisest selgitusest nähtub, et ta ei ilmunud registreerimisele kuna viibis xxx Süüdimõistetu selgitas, et ta on kaugsõiduautojuht ja kuna tal oli oktoobris vaid kolm vaba päeva siis ei olnud tal võimalik tagasi sõita ning küsida luba väljasõiduks. (t.l.158) - 24.11.2014, 04.12.2014 registreerimistelt puudumiste kohta selgitused puuduvad. K.M on kriminaalhooldusametnikult luba küsimata Eesti territooriumilt lahkunud 03.11.2014 ja 07.12.2014. 03.12.2014 kell 13.30 kontrollis kriminaalhooldusametnik registreerimise käigus K.M alkoholijoovet. Kontrolli käigus tuvastati K.M indikaatorvahendiga Alcotector-2 C2H5OH nr.WAT-892 (järgmise kontrolli kuupäev 30.04.2015) alkoholijoove 0,222 mg/l (t.l.160). Süüdimõistetu 03.12.2014 omakäelisest selgitusest nähtub, et ta ei tunnista alkoholi tarvitamist kuna oli teadlik keelust mitte tarvitada alkoholi. Tarvitas südamerohtu ja ei teadnud, et see võib joobe tekitada. Süüdimõistetu ei nõustu katseaja pikendamisega ja ei ole nõus alkomeetri näiduga 0,222 mg/l. (t.l.159) 15.08.2014 teostatud kodukülastuse käigus isik kriminaalhooldusametnikku korterisse ei lasknud. Oli äärmiselt agressiivne, kasutas ebatsensuurseid väljendeid ja lõi ukse kinni.
06.12.2014 teostatud kodukülastuse käigus kriminaalhooldusametnikule ust ei avatud. Kohtunik märgib, et K.M-i rikkumine seoses alkoholitarvitamisega on fikseeritud alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokolli ja indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, millest tulenevalt on K.M 03.12.2014 tuvastatud alkoholijoove. Süüdimõistetu ei olnud nõus näiduga. Kuna 28.04.2014 registreerimisel selgitati K.M-ile tema kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi, on kohtunik seisukohal, et tegemist on süülise rikkumisega. Seda enam, et asja materjalidest ei nähtu mitte ühtki mõistlikku põhjendust, miks on isik rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Süüdimõistetu selgitas, et ta oli eelnevalt tarvitanud Bittneri palsamit (t.l.161). Kohus tutvus Bittneri palsami pakendi infolehega (internetis kättesaadav: http://www.rx.ee/b/3536-bittneri-palsam.html?start=1 seisuga 19.12.2014), millest nähtub, et palsam sisaldab 40% alkoholi ja seda tuleb tarvitada 1 teelusikatäis 2-3 korda päevas. Kohus on seisukohal, et kui isik oleks ravimit tarvitanud nõuetekohaselt, ei oleks tema alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,222 mg/l kohta. Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokollist nähtub, et isiku alkoholi või narkootikumide tarvitamisele viitavateks tunnusteks on märgitud silmade punetus ja häiritud reaktsioon. Seega on isiku väited alkoholi mittetarvitamise kohta pigem ennastõigustavad ja antud eesmärgiga vabaneda vastutusest. Samuti olnuks isikul õigus nõuda alkoholijoobe tuvastamist näiteks tõendusliku alkomeetri või vereprooviga. Märkimisväärne on see, et kohtuistungil tunnistas isik alkoholi tarvitamist lapse sünnipäeva puhul. Varasemalt on isikule kohtu poolt määratud täiendav kohustus alkoholi sõltuvusravi läbimise osas, mille isik läbis talle antud tähtaega rikkudes. 29.10.2014 antud omakäelises seletuses on süüdimõistetu selgitanud, et ta läks 27.10.2014 arsti juurde ja esimene vaba aeg oli alles 03.11.2014. Kohus leiab, et selline seletus on ennastõigustav. Isikule määrati täiendav kohustus, läbida alkoholivastane sõltuvusravi hiljemalt 01.11.2014 Viru Maakohtu 29.09.2014 määrusega, mis jõustus 21.10.2014. isik keeldus kohtumääruse kättesaamisest. Seda kinnitas ta kohtuistungil, et ta ei vaja neid pabereid nii palju. Kui isik oleks huvitatud kohustuse täitmisest, oleks ta leidnud aja, et käia sõltuvusravil hiljemalt 01.11.2014. Arvestada tuleb sedagi, et ka pärast ravi saamist jätkas isik alkoholi tarvitamist ja 03.12.2014 fikseeriti isiku organismis alkoholisisaldus. Lisaks oli süüdimõistetu teadlik, et kontrollnõuded näevad ette Eesti territooriumilt lahkumisel kriminaalhooldusametnikult vastava loa taotlemist, kuid süüdimõistetu ei järginud kordagi seda nõuet. Süüdimõistetu selgitused, mille kohaselt on ta kaugsõiduautojuht ja ei saanud väheste vabade päevade tõttu väljasõiduks luba küsida, on ennastõigustavad. Esmasel registreerimisel on süüdimõistetule selgitatud tema emakeeles (vene keeles) kriminaalhooldusalaseid õigusi ja kohustusi, muuhulgas kohustust küsida luba Eestist lahkumiseks (t.l.149). Seega oli süüdimõistetu välismaal viibimine süüline rikkumine. Registreerimislehelt nähtub, et 23.04.2014 registreerimisele ilmus süüdimõistetu 28.04.2014, 05.05.2014 määratud registreerimisele ilmus süüdimõistetu 07.05.2014, 30.07.2014 määratud registreerimisele ilmus süüdimõistetu 05.08.2014, 21.08.2014 määratud registreerimisele ilmus süüdimõistetu 27.08.2014, 12.11.2014 registreerimisele süüdimõistetu ei ilmunud, 24.11.2014 registreerimisele ilmus süüdimõistetu 03.12.2014 ning 04.12.2014 registreerimisele süüdimõistetu ei ilmunud. Kohus arvestab registreerimistele mitteilmumisel ka K.M-i alkoholiravil 03.11.2014 viibimise aega ja leiab, et kohati on registreerimisele mitteilmumine vabandatav. Isiku püüdlusi seadusekuulekama käitumise poole, mida ilmestab alkoholivastasele ravile allumine, tuleb tunnustada positiivselt. (t.l.133, 153,154) Isikule on juba eelnevalt antud võimalus kriminaalhoolduse jätkamiseks Viru Maakohtu 29.09.2014 määrusega, millega talle määrati vastavalt täiendav kohustus – läbida alkoholivastane võõrutusravi. Tuleb lugeda positiivseks, et K.M oli alkoholivastasel ravil, kuigi ta ei läbinud ravi määrusega ettenähtud ajaks. Täiendava kohustuse määramine ei andnud tulemust. Kuigi ravi oli saadud jätkas ta kohutuse rikkumisega ja tarvitas alkoholi detsembris 2014. Siiski on kohtunik seisukohal, et süüdimõistetu ei ole endale rikkumisest piisavaid järeldusi teinud ja on jätkanud alkoholi tarvitamist ajal, mil talle oli määratud kohustus alkoholi mitte tarvitada. Samuti ei ole ta
õigeaegselt ilmunud registreerimistele ja viibinud ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata välismaal. Kõik sellised asjaolud kogumis näitavad, et isik on talle antud kohtu usaldust kuritarvitanud ega võta tingimisi mõistetud karistust tõsiselt. Kohtunik peab vajalikuks märkida, et kriminaalhoolduse mõte on vangistuse tingimuslik asendamine katseajaga, mille ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima talle määratud käitumiskontrolli nõudeid (ja kohustusi). Kui süüdimõistetu näitab oma käitumisega järjepidevalt, et ta ei suuda kehtestatud reeglitele alluda, on kriminaalhooldus ebamõistlik ja isik tuleb saata kandma talle määratud karistust. Kohtunik leiab, et kriminaalhooldus K.M-i suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. K.M on rikkunud talle pandud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, ilmuda õigeaegselt registreerimistele ning taotleda kriminaalhooldusametniku luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks, ning see on toimunud süüdimõistetu süül. Kohtunik leiab, et kohtule ei ole esitatud mitte ühtki põhjendust, miks kriminaalhooldusalune rikkus talle määratud kohustusi ja kontrollnõudeid. Kohtunik nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et kriminaalhoolduse jätkamine ei ole põhjendatud. Vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine kuulub tühistamisele ja K.M tuleb saata karistust kandma. Juhindudes KarS § 74 lg 4, KrMS § 427, § 431, § 432 kohtunik M ä ä r a s: Kriminaalhooldusametniku Tiiu Terentjeva taotlus K.M-ile mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks rahuldada, pöörata K.M-ile Viru Maakohtu 01.04.2014 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistus, 4 (neli) kuud, täitmisele. Saata K.M kandma karistust. Karistuse kandmise ajaks lugeda karistuse kandmise asumise kuupäev KrMS § 414 lg 1 ettenähtud korras või kinnipidamise kuupäev. Määruse koopia saata Viru Vangla kriminaalhooldusosakonda teadmiseks. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama.
Inna Kirsipuu kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.