Viru Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-14-9914
Kohtunik
Kristel Vedro
Kriminaalasi
U.A süüdistatuna KarS § 424 järgi
Süüdistatav
U.A, isikukood XXX, Eesti Vabariigi kodanik, elukoht xxxx, töökoht xxxx. Kriminaalkorras karistamata. Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski
Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik otsustas: Süüdi tunnistada U.A KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäära 7,11 eurot, moodustab 639,90 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot, 90 senti) eurot. Juhindudes KarS § 66 lg 1, 3 tasuda rahaline karistus summas 639,90 eurot ära osade kaupa, makstes alates detsembrist 2014 igakuuliselt vähemalt 63,99 eurot ja lõpetades rahalise karistuse tasumine hiljemalt 30. september 2015. Rahaline karistus tasuda alates detsembrist 2014 Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99914400013820 ning selgitus: nimi, nr 1-14- 9914 rahaline karistus.
KrMS § 175 lg 1 p –de 4, 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista U.A-lt menetluskuluna kaitsjatasu 24 (kakskümmend neli) eurot ja sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot, 50 senti) eurot riigituludesse. Menetluskulud kokku summas 556,50 (viissada viiskümmend kuus eurot, 50 senti) eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates ositi 10 kuu jooksul Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE873300333499990003, maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700043383 ning selgitus: nimi, nr 1-14- 9914 menetluskulud. Ositi maksmisega on isik kohustatud tasuma kuus vähemalt 55,65 eurot. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord Süüdistataval ja kaitsjal on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates viieteistkümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ega kaitsja ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub. I Kuriteo asjaolud U.A juhtis 19.10.2014 kella 02.50 ajal Lääne-Virumaal Vinni vallas Pajusti alevikus Vanaküla tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx olles alkoholijoobes. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK0025 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,92 mg/l kohta. II Süüdistuste sisu U.A süüdistatakse selles, et tema, olles alkoholijoobes juhtis 19.10.2014 kella 02.50 ajal Lääne-Virumaal Vinni vallas Pajusti alevikus Vanaküla tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti tema väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,92 mg/l kohta. Seega U.A, juhtides mootorsõidukit olles alkoholijoobes, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. III Prokuröri ettepanek Prokurör teeb Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kohtunikule ettepaneku KrMS § 252 lg 1 p 5 alusel tunnistada U.A süüdi KarS § 424 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, mis arvestades päevamäärana 7.11 eurot moodustab 639.90 eurot. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel mõista rahalise karistuse tasumine ositi alates detsembrist 2014 igakuiselt vähemalt 63.99 eurot lõpptähtajaga 30. september 2015.
IV Kohtu põhjendused KrMS § 251 lg 1 sätestab, et kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses. KrMS § 253 p 1 kohaselt kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest, teeb kohtunik pärast kriminaalasja kohtualluvuse kontrollimist kohtuotsuse käskmenetluses käesoleva seadustiku § 254 järgi. KrMS § 254 lg 1 sätestab, et kui kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuse määra kohta, koostab ta kohtuotsuse. Kriminaalasi ning süüdistusakt U.A süüdistustes saabusid kohtusse 25.11.2014. Süüdistusakti koopia on süüdistatavale edastatud 25.11.2014. Süüdistatav kohtule tulenevalt KrMS §-st 252 lõikest 3 omapoolseid kirjalikke seisukohti kriminaalasja lahendamise kohta esitanud ei ole. Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuse tõendatuse ning karistuste määra kohta. Kuriteo toimepanemine süüdistatava poolt on tõendamist leidnud tunnistaja A V ütlustega, et 19.10.2014 kell 02.50 pidas tema patrullis olles kinni LääneVirumaal Vinni vallas Pajusti alevikus Vanaküla tänaval U.A-ni poolt juhitud sõiduauto xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Tunnistaja T L ütlustega on tõendatud, et U.A viidi joobe tuvastamiseks Rakvere politseijaoskonda. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga on tõendatud, et tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 EST seerianumbriga ARBK-0025 mõõdeti U.A-ni väljahingatavas õhus alkoholisisalduseks 0,92 mg/l kohta. U.A tunnistab end toimepandus täielikult süüdi ja kahetseb tehtut. Tegemist on teise astme kuriteoga. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel. U.A käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime talle inkrimineeritava kuriteo. KarS § 424 näeb karistusena ette karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 44 lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava puhul puuduvad karistust raskendavad asjaolud. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus ja oma süü tunnistamine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava U.A-ni puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.
V Kohtu seisukoht menetluskulude osas Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st 532,50 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 on menetluskuludeks määratud kaitsjale määratud tasu. Kriminaalmenetluses on U.A-ni kaitsjaks määratud vandeadvokaadi vanemabi Andres Veski, kes on osutanud õigusabi 24,00 euro ulatuses. KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad U.A-lt väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.