lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3656/74

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 12.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3656/74
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
12.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1396
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3656/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.05.20141-14-3656/40Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.07.20141-14-3656/49Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium18.09.20141-14-3656/55Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.11.20141-14-3656/83Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3656

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Mati Kartau, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 18. november 2014 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu G.R kaitsja advokaat Katrin Jennsen, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 18. novembri 2014 määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 72 eurot (s.h käibemaks 12 eurot) vandeadvokaadi abi Katrin Jennsenile määruskaebemenetluses G.R-ile riigi õigusabi osutamise eest.
4.Mõista G.R-ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaadi abi Katrin Jennseni poolt osutatud õigusabi eest 72 eurot riigituludesse. G.R tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99914700034693 ja selgitus „G.R 1-14-3656 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. EDASIKAEBAMISE KORD: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.G.R tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 19.05.2014 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,9 ja § 274 lg 1 järgi ning karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise lõpp on 17.07.2015.
2.Tartu Maakohtu 18.11.2014 määrusega jäeti G.R tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohus nentis, et esinevad formaalsed eeldused G.R-i ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalseid aluseid analüüsides leidis kohus kokkuvõtlikult järgmist. 2.1 Karistusregistrist nähtub, et kinnipeetavat on alates 1999. aastast korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Praegu kannab ta karistust arvukate vargusepisoodide eest ning avalikku korda kaitsva muu isiku suhtes vägivalla toimepanemise eest. Korduv karistatus näitab, et G.R ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud. Ka kriminaalhooldaja valve all on ta toime pannud uue kuriteo ning on jätkanud süütegude toimepanemist ka peale vangistusest vabanemist. G.R on kalduvus alkoholi tarvitamisele, mille hankimiseks paneb ta toime varavastaseid kuritegusid. 2.2 G.R on tema korduvat ja pika ajaperioodi jooksul toime pandud kuritegusid arvestades välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Oma käitumises ta vigu ei näe, mistõttu ei ole võimalik neid ka muuta. Tal puuduvad piisavad oskused probleemide adekvaatseks lahendamiseks ja sotsiaalseks toimetulekuks. G.R-i puhul on uue varavastase kuriteo toimepanemise risk suhteliselt suur. 2.3 G.R-i poolt uue kuriteo toimepanemist suurendab asjaolu, et tal puudub vabanemisel kindel töökoht ning tema vastu on 1300 eurot rahalisi nõudeid. Kehvapoolses majanduslikus olukorras võib ta hakata toime panema uusi varavastaseid kuritegusid.
2.4.G.R ei ole vangistuse ajal läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis võiks tal aidata eluga paremini toime tulla ja alkoholi tarvitamisest hoiduda. 2.5 Isikut, kes on süstemaatiliselt toime pannud varavastaseid kuritegusid ja kellel on kalduvus alkoholi kuritarvitamisele ning kes ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud, ei ole võimalik tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuivõrd endiselt eksisteerib oht uute kuritegude toimepanemiseks. Suure tõenäosusega ei ole G.R suuteline kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile alluma. 2.6 Positiivse asjaoluna tõi kohus välja puuduvad distsiplinaarkaristused, õppimise Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, ema toetuse ning soovi jätkata oma elu seaduskuulekalt. Sellele vaatamata ei tekkinud kohtul veendumust, et süüdimõistetu ei kujutaks ohtu ühiskonnale ja on võimeline alluma käitumiskontrollile. Kohus märkis, et ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik ka elukoha puudumise tõttu, kuna mitmed nõuded on seotud just püsiva elukohaga.

MÄÄRUSKAEBUSES ESITATUD TAOTLUSED

3.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb tühistada Tartu Maakohtu määrus ning vabastada G.R tingimisi ennetähtaegselt. Määruskaebuse esitaja väited on kokkuvõtlikult järgmised. 3.1 Kriminaalhooldaja seisukohast nähtuvalt toimus G.R-i hoiakutes muutus juba peale eelmist vangistust, ent ilmselt võtab elustiilimuutus aega. Vaatamata korduvale karistatusele tuleb arvestada, et G.R on noor inimene, kelle kuritegelikule teele sattumisel on oma osa kindlasti noorusest tingitud ebaadekvaatsel suhtumisel. Praeguseks ajaks on ta mõistnud, et ei soovi uusi kuritegusid toime panna, vaid leida kindla töökoha, mis tagaks ka stabiilse elu. Ka

hariduse omandamine näitab, et ta soovib senise elu selja taha jätta, edasi liikuda ning leida paremad võimalused toimetulekuks. 3.2 Kohus heitis G.R-ile ette mitteosalemist vangla sotsiaalprogrammides. Kinnipeetav selgitas, et programmides osalemine ei ole võimalik õppetöö tõttu. Samas on G.R-i pühendumist õppetööle võimalik käsitleda sotsiaalprogrammina, mille eesmärgiks on parema toimetuleku tagamine vabaduses. Põhihariduse omandamine annab parema võimaluse toimetulekuks, kui muu vanglas läbitav sotsiaalprogramm. Viimaseid on võimalik läbida ka kriminaalhooldusel olles. 3.3 G.R-i vabastamine käitumiskontrolliga tagab paremad võimalused tema resotsialiseerimisel kui karistusaja lõpuni kandmine ning täidab ka õiguskorra kaitsmise prioriteeti. G.R-i puhul on riskiteguriks pigem see, kui peale vangistuse täielikku ärakandmist vabaneb ta käitumiskontrollita ning tema motiveerimine seaduskuulekale elule ei ole võimalik viisil, mida võimaldaks tingimisi ennetähtaegne vabastamine. 3.4 G.R-ile ei saa olla etteheidetav kindla elu- ja töökoha leidmine enne tingimisi vabastamist. Töö leidmise üheks eelduseks on tööandjaga kohtumine ja proovitöö. Kindla elukoha omamise eelduseks aga on püsiv sissetulek. G.R avaldas istungil, et soovib üürida elamispinna XXX . Ta oli välja selgitanud vabade üüripindade olemasolu, ent lepingu sõlmimise kohustust enne reaalset vabastamist põhjendatuks pidada ei saa. 3.5 Lisaks ei ole kohus piisavalt arvestanud Riigikohtu seisukohaga, et kinnipeetava vabanemise oluliseks tingimuseks on tema õiguskuulekas käitumine kinnipidamisasutuses.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel. Maakohus on õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega ning tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p 1 ei korda neid. Vastuseks määruskaebuse argumentidele märgib ringkonnakohus järgmist.
5.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hinnanud süüdimõistetu käitumist selle terviklikkuses, mille põhjal on teinud ka järelduse, et G.R-i ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtu kaalutlustest nähtub, et arvestatud on asjaoluga, et G.R-i on kriminaal- ja väärteokorras korduvalt karistatud. Samuti on kohus arvestanud, et süüdimõistetut on allutatud ka katseajal kriminaalhooldaja järelevalvele, ent see ei ole andnud tulemusi uute kuritegude ärahoidmise seisukohalt, mistõttu puudus kohtul veendumus kriminaalhoolduse tulemuslikkusest. Ehkki kaitsja leiab, et just kriminaalhooldusega vabastamine annaks paremad võimalused isiku resotsialiseerimiseks ning täidab ka õiguskorra kaitsmise prioriteeti, näitab eelmise kriminaalhoolduse luhtumine, et nii see olla ei pruugi. Kahtlemata on eeltoodu valguses positiivne, et G.R soovib hakata elama seaduskuulekat elu ent märkimist väärib, et sellise valiku tegemise võimalus on tal olnud korduvalt ka enne eelmisi karistusi, ent ta on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Tartu Vangla ja kriminaalhooldaja poolt kinnipeetavale antud iseloomustused toovad positiivsete asjaoludena välja järgmised asjaolud: G.R suhtleb emaga, omandab põhiharidust Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis ning tema käitumine vangistuses on eeskujulik. Samas on iseloomustustes riskidena välja toodud täitmata varalised kohustused, alkoholisõltuvus, vähene haridustase ja kehv majanduslik toimetulek ning kõrge korduvkuritegevuse risk. Samuti iseloomustab G.R-i tegutsemist iseloomustuse kohaselt elamine ja tegutsemine hetkesoovide ajel ning eesmärkide seadmise ja saavutamise ebajärjepidevus ning otsustuste võimalike tagajärgede mitteadumine. Kahtlemata on positiivne

ka kaitsja poolt välja toodud argument, et G.R on teinud samme elukoha otsimiseks ning on valmis otsima ka töökoha, ent see ei tingi maakohtu otsustuse ümbervaatamist.

6.Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et maakohus on hinnanud KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis, sh esile toonud süüdimõistetu allumist distsipliinile, õppimist, ema toetust ning soovi edaspidi seaduskuulekalt käituda. Kohus on vaatamata positiivsetele asjaoludele leidnud, et isiku varasem elukäik, tema isik ning vabanemisjärgsed elutingimused ning korduvkuritegevuse kõrge riskihinnang kaaluvad üle positiivsed asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu kaalutlustega. Süüdimõistetu püüdlusi muuta oma ellusuhtumist, loobuda uute kuritegude toimepanemisest ja alustada uut elu tunnustab ka ringkonnakohus. Samas ei saa süüdimõistetu asuda seisukohale, et hoidumine uute kuritegude toimepanemisest ja distsipliinirikkumistest, mis on igapäevaelus isikute jaoks mitte erandlik kohustus, vaid reegel, annab süüdimõistetule aluse eeldada, et ta vabastatakse karistuse kandmisest ennetähtaegselt. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine eeldab veenvaid argumente. Käesolevas asjas on küll argumente süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise kasuks, mis tulenevad tema heast käitumisest vangistuses, kuid need ei kaalu praegu veel üles kuritegude toimepanemise asjaolusid ja süüdimõistetu varasemat eluviisi ning ei välista riski, et süüdimõistetu paneb vabanedes toime uue kuriteo.
7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1,5 tundi. Kaitsja taotleb tasu summas 72 eurot (sh käibemaks 12 eurot). Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel tuleb G.R hüvitada vandeadvokaadi abi K. Jennseni kaitsjatasu 72 eurot.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.