lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3656/49

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 18.09.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3656/49
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
18.09.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1194
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3656/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.05.20141-14-3656/40Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.07.20141-14-3656/55Tartu Maakohus Tartu kohtumaja18.11.20141-14-3656/74Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium12.12.20141-14-3656/83Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium20.02.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. september 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3656

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. septembri 2014 määrus D.P taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu D.P, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tartu Maakohtu 2. septembri 2014 määrus jätta muutmata.
2.D.P määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohus 19.05.2014 otsusega tunnistas D.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 9 ja § 274 lg 1 järgi ning mõistis talle lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. Sama kohtuotsusega mõisteti D.P-lt riigituludesse välja menetluskulud kokku 604,50 eurot.
2.02.09.2014 saabus Tartu Maakohtusse D.P taotlus jätta temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud riigi kanda.
3.Tartu Maakohus 02.09.2014 määrusega jättis D.P taotluse rahuldamata ja põhjendas oma seisukohta järgnevalt. 3.1 Juba 19.05.2014 kohtuotsuse tegemisel arvestas Tartu Maakohus asjaoluga, et vangistuse kandmise ajal ei ole menetluskulude tasumine D.P võimalik KrMS § 417 lg-s 2 sätestatud 1-kuulise tähtaja sees ja seetõttu määras KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude

tasumise ositi 1 aasta jooksul. Tähtaeg hakkas kulgema kohtuotsuse jõustumisest 05.08.2014. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille tõttu menetluskulud jätta riigi kanda. 3.2 KrMS § 418 lg 1 järgi võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 3) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad KrMS §-s 416 sätestatud asjaolud. KrMS § 418 lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib kohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. Maakohus leidis, et kuigi KrMS § 418 lg 1, 2 tulenevalt võib ka jõustunud kohtulahendi täitmisel loobuda menetluskulude täitmisele pööramisest ning sel viisil menetluskulud riigi kanda jätta, ei ole nimetatud toimimisviis käesoleval juhul põhjendatud. 3.3 Kohus leidis, et kuigi D.P ei ole tema väitel võimalik menetluskulusid tasuda vangistuse kandmise ajal sissetuleku puudumise tõttu, ei ilmne taotlusest, millistel asjaoludel ei ole taotlejal võimalik menetluskulusid tasuda vabaduses. Maakohus lisas, et kohtuotsusega menetluskulude tasumiseks määratud 1-aastase tähtaja kulgemise ajaks oli D.P ära kandnud juba enam kui 6 kuud vangistust. Välistatud ei ole tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemine või muud asjaolud, mis võimaldavad sissetuleku ja ühtlasi ka menetluskulude tasumiseks allikate tekkimise nende tasumiseks määratud tähtaja jooksul. 3.4 Maakohus märkis veel, et kohtuotsust tehes ja lahendades KrMS § 306 lg 1 p-st 14 tulenevat menetluskuludega seotud küsimust, kaalus kohus ka süüdimõistetu resotsialiseerumisvõimalust. Kohus ei leidnud otsuse tegemise ajal, et D.P menetluskulud võiksid KrMS § 180 lg 3 alusel jääda riigi kanda. Kohus leidis ka taotlust lahendades, et resotsialiseerumist ohustavaid asjaolusid ei ole otsuse tegemisest möödunud aja jooksul tekkinud. Neid asjaolusid saab kaaluda otsuse edasise täitmise käigus kas ennetähtaegselt vangistusest vabastamise järel või muudel asjaoludel. D.P on karistatud vangistusega samas kriminaalasjas, kus lahendati ka menetluskude küsimus, millest vabastamist süüdimõistetu taotleb. Neil põhjusel ei esine KrMS § 418 lg 1 p 1 nimetatud asjaolusid. Samuti ei esine KrMS § 418 lg 1 p 3 nimetatut.

4.D.P leiab, et 19.05.2014 otsusega temalt väljamõistetud menetluskulud tuleks jätta riigi kanda järgmistel põhjendustel: vangistuses viibimise tõttu ei ole temal võimalik maksta 604 eurot aastase tähtaja jooksul. Vanglas ta ei tööta, vaid õpib õhtukoolis. Vangistusest vabaneb ta 2015 juuli lõpus, kuid menetluskulude tasumise tähtajaks on 2015 august; vabaduses peab ta esmajoones hüvitama kannatanutele tekitatud kahju; nimetatud menetluskulusid ei saaks riik temalt kätte ühelgi juhul, kuna tema vastu on nõudeid kümnel kohtutäituril erinevate menetluskulude nõuetes; riigi poolt tema menetluskulude tasumine oleks mõttekas ja tema ei peaks kohtutäituri tasusid maksma; suure tõenäosusega teda ei vabastata vangistusest tingimisi enne tähtaega. Ja isegi kui vabastatakse, ei jõua ta mingil juhul menetluskulusid õigeks tähtajaks ära maksta, sest 10 kohtutäituri nõuded on hetkel ees ja tema pangakaart on blokeeritud. Hetkeseisuga on tema vastu nõudeid niigi 2300 euro eest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Tutvunud maakohtu määruse ja selle peale esitatud kaebusega, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses esitatud motiividel puudub alus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mida ei pea vajalikuks siinkohal tervikuna korrata ja rõhutab täiendavalt vaid järgnevat.
6.Reeglina mõistab kohus kohtuotsuse tegemisel hüvitise kriminaalmenetluse kulude eest süüdistatavalt välja kogu ulatuses ühekorraga tasutava maksena. Sellisel juhul on süüdimõistetu kohustatud tasuma menetluskulude summa täies ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul ja kui ta seda ei tee, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul kohtutäiturile (KrMS §-d 423 ja 417 lg 2). KrMS § 180 lg 3 võimaldab aga kohtul süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades süüdimõistva kohtuotsuse tegemisel määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ositi. Käesoleval juhul ongi Tartu Maakohus 19.05.2014 otsusega määranud D.P-le kohustuse tasuda menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 05.08.2014. Seega on maakohus menetluskulude väljamõistmise osas otsustuse tegemisel arvestanud nii D.P varalist seisundit kui resotsialiseerimisväljavaateid, mis tingisidki KrMS § 180 lg 3 kohaldamise vajaduse.
7.Teise olulise asjaoluna tuleb märkida, et D.P , mitte nõustudes tema suhtes kohtuotsusega tehtud menetluskulude väljamõistmise otsustusega, oleks pidanud otsuse nimetatud osas vaidlustama määruskaebekorras. Vastavast õigusest teavitati teda kohtuotsuse resolutsioonis märgitud lahendi edasikaebekorras. Määruskaebust D.P aga ei esitanud.
8.Ringkonnakohus märgib, et kuivõrd maakohus menetluskulude väljamõistmisel juba arvestas süüdimõistetu resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit ning D.P maakohtu vastavat seisukohta ka ei vaidlustanud, tuleb käesolevalt hinnata, kas kohtulahendi tegemisest möödunud aja jooksul on ilmnenud uusi, s.o otsuse tegemise ajal kohtule mitte teada olnud asjaolusid. Kriminaalkolleegium on maakohtuga nõustuvalt seisukohal, et selliseid täiendavaid asjaolusid D.P määruskaebuses esile ei too.
9.Kriminaalkolleegium märgib esimese kohtuastmega soostuvalt veel niipalju, et süüdimõistetu viibimine vanglas ei ole aluseks temalt väljamõistetud menetluskulude sissenõudmata jätmiseks ning rahalised nõuded on täidetavad ka vanglas viibiva võlgniku suhtes. Siinkohal toonitab ringkonnakohus veelkord, et reeglina tulebki süüdimõistetul temalt väljamõistetud menetluskulud tasuda KrMS § 423 ja § 417 lg 2 kohaselt tervikuna ja koheselt, sõltumata sellest, kas isik asub karistust kandma või kas tal on võimalik karistuse kandmise ajal töötada või mitte. Süüdimõistetu varalises seisundis võivad toimuda muutused ka tema vangistuses viibimise ajal ning samuti ei ole välistatud temal hõlpsasti realiseeritava vara olemasolu või selle tekkimine. Mis puutub D.P kinnitusse, et tingimisi enne tähtaega ta vabadusse tõenäoliselt ei pääse, siis leiab kriminaalkolleegium, et märgitud võimalus sõltub suuresti D.P-st endast. 9.1 Järgmiseks ei omista kolleegium olulist tähendust D.P väidetele, mille kohaselt on tal tasumata menetluskulusid mitmetest varasematest kriminaalasjadest ja riigi poolt tema menetluskulude tasumine oleks mõttekas. Rõhutada tuleb, et menetluskulude hüvitamise eesmärgiks on riigi kulutuste vähendamine, mitte süüdimõistetu suhtes täiendava karistusliku meetme kohaldamine. D.P-lt ongi käesolevalt välja mõistetud kulud, mis tekkisid riigil seoses tema kriminaalmenetluse läbiviimisega. Veelgi enam, esitatud määruskaebusest selguvalt on riigil seni saamata mitmete D.P kriminaalasjade menetlemisest tekkinud

kulud. Tegemist ei ole aga mingilgi moel menetluskulude sissenõudmisest loobumise kasuks rääkiva argumendina, vaid see näitab süüdimõistetu vähest motiveeritust oma kohustuste täitmisel. Praegust D.P iseloomustavat andmestikku silmas pidades tema menetluskulude sissenõudmata jätmine resotsialiseerumise väljavaateid küll ei teeni.

10.Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja D.P määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.