Kohtulahend

muuhulgas kahe inimese tahtliku tapmise eest. Kuritegusid P.R kahetseb ja märgib, et need olid vead, mille tõttu kaotasid elu kaks inimest, aga neid ei ole võimalik tagasi tuua. Esimese tapmise pani P.R toime 1992, olles ise 16-aastane (lihtsalt tuli mõte tappa, ohvrit löödi suure klaasist vaasiga pähe ja seejärel noaga mitmeid kordi rindkere ja kõhu piirkonda, lisaks rööviti tema vara). Teise tapmise pani P.R toime vanglakaristust kandes 1997 (tüli pinnalt tahtliku tapmise eesmärgil kägistas päevnikku kapronnööriga, mille tagajärjel saabus surm). P.R on suurema osa kuritegudest toime pannud vangistuse kandmise ajal ja seega on kantav karistus moodustatud liitkaristusena. Varasemalt on P.R süüdi mõistetud kinnipeetavana narkootilise aine korduva tarvitamise, tapmiste, grupiviisilise relvastatud röövimise, grupiviisiliste varguste, vahistatuna põgenemise ja kuritahtliku huligaansuse eest. Viimane süüdimõistmine on kinnipeetavana narkootilise aine pruukimise eest. Küll lisab P.R, et ta ei ole narkootikume juba 11 aastat tarvitanud ja teda ei saa enam narkomaaniks pidada, ühtegi kuritegu ta narkojoobes toime pannud ei ole. Oma kuritegeliku käitumise põhjuseks peab ta rasket kodust olukorda lapsepõlves. 2.2 Kohtu hinnangul nähtub P.R-i varasemast elukäigust, et ta on toime pannud äärmiselt raskeid kuritegusid. Siiski tuleb tema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolude hindamisel arvestada, et P.R viibib vangistuses esmakordselt ja väga pikka aega. Kohus pidas õigeks P.R-i osundusi sellele, et karistuse, mis mõisteti talle tapmiste eest, on ta sisuliselt tervikuna ära kandnud (15 aastat 1 kuu vangistust). Samas on oluline, et seoses pikaajalise mõistetud karistuse ja kuritegeliku käitumise jätkamisega on korduvalt pikendatud P.R-ile mõistetud karistuse tähtaega ning pikenenud on tema vabanemisaeg. Oluline on seegi, et viimased kuriteod on olnud seotud narkootikumide tarvitamisega vangistuse ajal. Viimane kuritegu oli toime pandud küll novembris 2003, kuid liitkaristuseks mõisteti talle 13 aastat 2 päeva vangistust, millest P.R on senini ära kandmata rohkem kui 3 aastat. 2.3 Vangla iseloomustuse kohaselt on P.R-i motivatsioon vanglas ettenähtud tegevusi läbida olnud kõikuv. Alustatud õpinguid ja sotsiaalprogramme on ta katkestanud, kuid samas on programme ka edukalt läbinud ja tööhõives kohusetundlikult osalenud. Ka põhihariduse omandamisel on ta osalenud. Juunis 2011 lõpetas ta 8. klassi. Individuaalne täitmiskava on enamikus osas täidetud. 2.4 Distsipliinirikkumisi on P.R vangistuse ajal olnud palju. Viimati karistati teda distsiplinaarkorras 27.06.2014 - 5 ööpäeva kartserit 6-kuulise katseajaga isevalmistatud sigarettide hoidmise eest keelatud ajal ja kohas. Samas leidis kohus, et vaatamata hulgalistele distsipliinirikkumistele on P.R suutnud tõestada, et ta on võimeline korrektselt vangla sisekorraeeskirjadele alluma ja käituma korrakohaselt. Kehtiva distsiplinaarkaristuse juures on oluline arvestada, et rikkumise eest mõisteti karistuseks küll kartser, kuid seda 6-kuulise katseajaga ja teo eest, mis oma sisult ei ole käsitletav nii raske rikkumisena kui nt allumatus või vägivallategu. Sellegipoolest nähtub kohtule kättesaadavatest andmetest, et pikka aega on kinnipeetaval olnud probleeme vangla sisekorrale allumisega. 2.5 Maakohus tuvastas, et P.R toetava lähivõrgustiku moodustavad tema abikaasa ja õed. Vabanemisjärgselt asub ta elama koos abikaasa ja 5-kuuse lapsega abikaasale kuuluvasse korterisse Kohtla-Järvel. Abikaasa on valmis P.R toetama. Vangla andmetel seisuga 09.06.2014 rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 1125 eurot. Väidetavalt P.R-ile töötada meeldib ja ta sooviks minna kursustele, et kokapaberid saada. Seni on ta nõus tegema igasugust tööd. Kohtu hinnangul on P.R-i vabanemisjärgsed elutingimused üldjuhul positiivsed. Kiiduväärseks pidas kohus ka kinnipeetava õiguskuulekaid eesmärke toetada oma perekonda, leida töö ja elada õiguskuulekalt. Töö leidmise osas on oluline osundada, et P.R ei ole senini omandatud põhiharidust, mis omakorda võib saada takistuseks vabaduses töö leidmisel.

2.6 Maakohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, asus seisukohale, et P.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. P.R-i puhul ei ole käesolevaks ajaks täidetud karistuse üldpreventiivsed eesmärgid. Ainuüksi asjaolu, et P.R on käesolevaks ajaks ära kandnud enamuse talle mõistetud karistusest, ei anna alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Võttes arvesse P.R-i varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid ning mõistetud karistusaja pikkust, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 3 aastat enne karistusaja lõppu proportsionaalne toimepandud kuriteoga ega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb P.R jätkata karistuse kandmist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.1 Maakohus on põhjalikult käsitlenud süüdimõistetu eelnevat elukäiku, nimetades ja kirjeldades toimepandud kuritegusid. Tuvastatud asjaolude pinnalt selgub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viieteistkümnel korral ja ka vangistuse ajal on ta sooritanud seitse uut kuritegu. Kuigi viimasest kuriteost on möödunud juba 11 aastat, ei saa ära unustada tema varasemate kuritegude suurt hulka, nende raskust ja P.R-i üleüldist käitumist kinnipidamise ajal. Viimasest nähtub, et süüdimõistetu on vangla sisekorrale vastavalt käitunud vaid natuke rohkem kui aasta jooksul (varasemat perioodi ilmestavad korduvad rikkumised) ja ka siin tuleb täheldada ühte distsipliinirikkumist, mille eest talle mõisteti karistus alles mõned kuud tagasi. Lisaks iseloomustatakse P.R Tartu Vangla poolt kui protestimeelset ja konfliktialdis isikut, kes vaidlustab vangla sisekorda ja tema suhtes tehtud otsuseid ning kes mõtlemislaadilt on enesekeskne ja paindumatu, kaldudes manipuleerima. Vanglas läbiviidud riskihindamise kohaselt esineb 59%-ne tõenäosus, et vabaduses hakkab P.R toime panema uusi n-ö üldisi kuritegusid; uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsendina on märgitud 29. Eelkirjeldatud asjaolusid kogumis silmas pidades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et vabastades kinnipeetava, kes on toime pannud korduvaid raskeid esimese astme kuritegusid, jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses ja kes vaid viimase aasta jooksul on suutnud vangla sisekorrast enamvähem (viide tema ühele distsiplinaarkaristusele) kinni pidada, saaks riivatud ühiskonna õiglustunne ning täitmata jääksid karistuse eesmärgid. P.R peab jätkama oma karistuse kandmist vanglas ning kinnitama edasise käitumisega oma soovi, valmisolekut ja võimekust pidada kinni vangla sisekorrast ning käituda õiguspäraselt.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.