lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-11-1775/80

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.12.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-11-1775/80
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.12.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1609
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-11-1775/2Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.02.20111-11-1775/14Tartu Ringkonnakohus24.04.20121-11-1775/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja24.05.20131-11-1775/28Tartu Ringkonnakohus18.06.20131-11-1775/74Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja19.11.20141-11-1775/88Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja23.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. detsember 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-11-1775

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 19. novembri 2014 määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu P.R, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata.

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 22.02.2005 otsusega kriminaalasjas nr 1/1-119/04/05 tunnistati P.R süüdi KarS § 331 järgi ja teda karistati 10 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 27.10.2003 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 12 aasta 2 kuu 2 päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõisteti P.R-ile 13 aastat 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 22.02.2005 ja lõpeb 23.02.2018.
2.Tartu Maakohus 19.11.2014 määrusega jättis P.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus pidas otsustuse tegemisel oluliseks järgmisi, käesolevas määruses alljärgnevalt kokkuvõtvalt kajastatavaid asjaolusid. 2.1 P.R kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike esimese ja teise astme kuritegude toimepanemise eest. Karistusregistri andmetel on teda kriminaalkorras karistatud 15-l korral. Vanglas viibib P.R alates 1993. aastast. Hiljem on teda süüdi mõistetud erinevate kohtuotsustega vanglas sooritatud rikkumiste eest, kuid ka enne 1993. aastal karistuse kandmisele asumist toimepandud kuritegudes. Tallinna Linnakohtu 26.01.1999 otsusega mõisteti P.R süüdi
1-11-1775/105
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
16.09.2016
1-11-1775/111Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium11.10.2016

muuhulgas kahe inimese tahtliku tapmise eest. Kuritegusid P.R kahetseb ja märgib, et need olid vead, mille tõttu kaotasid elu kaks inimest, aga neid ei ole võimalik tagasi tuua. Esimese tapmise pani P.R toime 1992, olles ise 16-aastane (lihtsalt tuli mõte tappa, ohvrit löödi suure klaasist vaasiga pähe ja seejärel noaga mitmeid kordi rindkere ja kõhu piirkonda, lisaks rööviti tema vara). Teise tapmise pani P.R toime vanglakaristust kandes 1997 (tüli pinnalt tahtliku tapmise eesmärgil kägistas päevnikku kapronnööriga, mille tagajärjel saabus surm). P.R on suurema osa kuritegudest toime pannud vangistuse kandmise ajal ja seega on kantav karistus moodustatud liitkaristusena. Varasemalt on P.R süüdi mõistetud kinnipeetavana narkootilise aine korduva tarvitamise, tapmiste, grupiviisilise relvastatud röövimise, grupiviisiliste varguste, vahistatuna põgenemise ja kuritahtliku huligaansuse eest. Viimane süüdimõistmine on kinnipeetavana narkootilise aine pruukimise eest. Küll lisab P.R, et ta ei ole narkootikume juba 11 aastat tarvitanud ja teda ei saa enam narkomaaniks pidada, ühtegi kuritegu ta narkojoobes toime pannud ei ole. Oma kuritegeliku käitumise põhjuseks peab ta rasket kodust olukorda lapsepõlves. 2.2 Kohtu hinnangul nähtub P.R-i varasemast elukäigust, et ta on toime pannud äärmiselt raskeid kuritegusid. Siiski tuleb tema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolude hindamisel arvestada, et P.R viibib vangistuses esmakordselt ja väga pikka aega. Kohus pidas õigeks P.R-i osundusi sellele, et karistuse, mis mõisteti talle tapmiste eest, on ta sisuliselt tervikuna ära kandnud (15 aastat 1 kuu vangistust). Samas on oluline, et seoses pikaajalise mõistetud karistuse ja kuritegeliku käitumise jätkamisega on korduvalt pikendatud P.R-ile mõistetud karistuse tähtaega ning pikenenud on tema vabanemisaeg. Oluline on seegi, et viimased kuriteod on olnud seotud narkootikumide tarvitamisega vangistuse ajal. Viimane kuritegu oli toime pandud küll novembris 2003, kuid liitkaristuseks mõisteti talle 13 aastat 2 päeva vangistust, millest P.R on senini ära kandmata rohkem kui 3 aastat. 2.3 Vangla iseloomustuse kohaselt on P.R-i motivatsioon vanglas ettenähtud tegevusi läbida olnud kõikuv. Alustatud õpinguid ja sotsiaalprogramme on ta katkestanud, kuid samas on programme ka edukalt läbinud ja tööhõives kohusetundlikult osalenud. Ka põhihariduse omandamisel on ta osalenud. Juunis 2011 lõpetas ta 8. klassi. Individuaalne täitmiskava on enamikus osas täidetud. 2.4 Distsipliinirikkumisi on P.R vangistuse ajal olnud palju. Viimati karistati teda distsiplinaarkorras 27.06.2014 - 5 ööpäeva kartserit 6-kuulise katseajaga isevalmistatud sigarettide hoidmise eest keelatud ajal ja kohas. Samas leidis kohus, et vaatamata hulgalistele distsipliinirikkumistele on P.R suutnud tõestada, et ta on võimeline korrektselt vangla sisekorraeeskirjadele alluma ja käituma korrakohaselt. Kehtiva distsiplinaarkaristuse juures on oluline arvestada, et rikkumise eest mõisteti karistuseks küll kartser, kuid seda 6-kuulise katseajaga ja teo eest, mis oma sisult ei ole käsitletav nii raske rikkumisena kui nt allumatus või vägivallategu. Sellegipoolest nähtub kohtule kättesaadavatest andmetest, et pikka aega on kinnipeetaval olnud probleeme vangla sisekorrale allumisega. 2.5 Maakohus tuvastas, et P.R toetava lähivõrgustiku moodustavad tema abikaasa ja õed. Vabanemisjärgselt asub ta elama koos abikaasa ja 5-kuuse lapsega abikaasale kuuluvasse korterisse Kohtla-Järvel. Abikaasa on valmis P.R toetama. Vangla andmetel seisuga 09.06.2014 rahalised nõuded puuduvad, vabanemisfondis on 1125 eurot. Väidetavalt P.R-ile töötada meeldib ja ta sooviks minna kursustele, et kokapaberid saada. Seni on ta nõus tegema igasugust tööd. Kohtu hinnangul on P.R-i vabanemisjärgsed elutingimused üldjuhul positiivsed. Kiiduväärseks pidas kohus ka kinnipeetava õiguskuulekaid eesmärke toetada oma perekonda, leida töö ja elada õiguskuulekalt. Töö leidmise osas on oluline osundada, et P.R ei ole senini omandatud põhiharidust, mis omakorda võib saada takistuseks vabaduses töö leidmisel.

2.6 Maakohus, hinnates kõiki asjaolusid kogumis, asus seisukohale, et P.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud. P.R-i puhul ei ole käesolevaks ajaks täidetud karistuse üldpreventiivsed eesmärgid. Ainuüksi asjaolu, et P.R on käesolevaks ajaks ära kandnud enamuse talle mõistetud karistusest, ei anna alust tema tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. Võttes arvesse P.R-i varasemat elukäiku ja kuriteo toimepanemise asjaolusid ning mõistetud karistusaja pikkust, ei ole tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine rohkem kui 3 aastat enne karistusaja lõppu proportsionaalne toimepandud kuriteoga ega kooskõlas ühiskonna õiglustundega. Sellest lähtuvalt tuleb P.R jätkata karistuse kandmist.

3.P.R vaidlustas maakohtu määruse, taotledes selle tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Kinnipeetav juhib tähelepanu järgnevale. 3.1 Kohtunik on lahendis nimetanud mitmeid põhjusi, mis räägivad tema vabastamise kasuks, aga on jätnud ta vabastamata. Kohtuniku poolt sedastatu näitab, et teda tuleks vabastada. Ta on vanglas olnud juba 21 aastat 4 kuud. 3.2 P.R-i kinnitusel on ta teinud kannapöörde oma elus ja seda juba aastal 2003, mil ta iseseisvalt lõpetas narkootikumide tarvitamise ja hakkas iseendaga tööd tegema. Ta läbis kõik sotsiaalprogrammid, töötab pidevalt, kohusetundlikult ja korrektselt. Individuaalne täitmiskava on täidetud. Ta viibib vanglas esimest korda ja väga pikka aega ning karistus, mis temale tapmiste eest määrati, on kantud. Kohus peab oluliseks, et viimased kuriteod olid narkootikumide tarvitamised. See oli aga 11 aastat tagasi. Samas kohus märkis, et tema on tõestanud suutlikkust vangla sisekorda järgida. 3.3 Enda väitel on P.R täielikult muutunud, tal on abikaasa ja 2014 juunis sündis poeg. Tal on seega kodu ja teda vajav perekond. Laps on temale suurimaks motivaatoriks. Tema arvel on raha ja tööle asuks ta kahe nädala jooksul. Tal on kõik võimalused, et alustada uut elu ja elada korraliku seaduskuuleka inimesena. 3.4 P.R on määruskaebuses ja selle lisas loetlenud mitmeid kaaskinnipeetavaid, kes olles toime pannud küll rasked kuriteod, on tänaseks päevaks tingimisi enne tähtaega vangistusest juba vabanenud. Süüdimõistetu väidab, et tema on käesolevaks ajaks ära kandnud juba suurema osa kui tema poolt loetletud isikud ja ka kandmata karistusaeg on lühem.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus leiab, et kaevatav kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebus jääb tagajärjetuks. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid ning jõudnud seisukohale, et P.R ei ole põhjendatud vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis maakohtu sellekohase järelduse ümber lükkaksid või võimaldaksid jõuda teistsugusele arusaamale. Ringkonnakohus nõustub maakohtu veenvate ja igati motiveeritud seisukohtadega, mida tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 ei pea vajalikuks korrata. Tulenevalt esitatud määruskaebusest lisab kriminaalkolleegium vaid järgnevat.
5.Ringkonnakohus ei vaidle vastu P.R-i määruskaebuses märgitule, mille kohaselt iseloomustavad kinnipeetavat mitmed positiivsed asjaolud (põhjalikult ära nimetatud ka vaidlustatud kohtumääruses). Nõustuda ei saa aga süüdimõistetu seisukohaga, nagu oleksid tema läbitud kursused, teda vabaduses ootavad elamistingimused (sh perekonna – naise ja lapse – olemasolu ning tugi) ja tema viimase aja eeskujulik käitumine käsitletavad selliste erandlike asjaoludena, mis lubaksid P.R-i vabastada rohkem kui kolm aastat enne talle määratud karistusaja lõppu.

5.1 Maakohus on põhjalikult käsitlenud süüdimõistetu eelnevat elukäiku, nimetades ja kirjeldades toimepandud kuritegusid. Tuvastatud asjaolude pinnalt selgub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud viieteistkümnel korral ja ka vangistuse ajal on ta sooritanud seitse uut kuritegu. Kuigi viimasest kuriteost on möödunud juba 11 aastat, ei saa ära unustada tema varasemate kuritegude suurt hulka, nende raskust ja P.R-i üleüldist käitumist kinnipidamise ajal. Viimasest nähtub, et süüdimõistetu on vangla sisekorrale vastavalt käitunud vaid natuke rohkem kui aasta jooksul (varasemat perioodi ilmestavad korduvad rikkumised) ja ka siin tuleb täheldada ühte distsipliinirikkumist, mille eest talle mõisteti karistus alles mõned kuud tagasi. Lisaks iseloomustatakse P.R Tartu Vangla poolt kui protestimeelset ja konfliktialdis isikut, kes vaidlustab vangla sisekorda ja tema suhtes tehtud otsuseid ning kes mõtlemislaadilt on enesekeskne ja paindumatu, kaldudes manipuleerima. Vanglas läbiviidud riskihindamise kohaselt esineb 59%-ne tõenäosus, et vabaduses hakkab P.R toime panema uusi n-ö üldisi kuritegusid; uue vägivaldse kuriteo toimepanemise riskiprotsendina on märgitud 29. Eelkirjeldatud asjaolusid kogumis silmas pidades nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et vabastades kinnipeetava, kes on toime pannud korduvaid raskeid esimese astme kuritegusid, jätkanud kuritegude toimepanemist ka vangistuses ja kes vaid viimase aasta jooksul on suutnud vangla sisekorrast enamvähem (viide tema ühele distsiplinaarkaristusele) kinni pidada, saaks riivatud ühiskonna õiglustunne ning täitmata jääksid karistuse eesmärgid. P.R peab jätkama oma karistuse kandmist vanglas ning kinnitama edasise käitumisega oma soovi, valmisolekut ja võimekust pidada kinni vangla sisekorrast ning käituda õiguspäraselt.

6.P.R on oma määruskaebuses ja selle lisas nimetanud mitmeid kinnipeetavaid, kes väidetavalt olid toime pannud raskeid kuritegusid, kuid kes tänaseks päevaks on kohtumääruse alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanenud. Neile viidates peab süüdimõistetu põhjendatuks ka enda vabastamist. Ringkonnakohus märgib, et jätab P.R-i nimetatud seisukoha käesolevas määruses tähelepanuta. Kohtud saavad arutada ja seisukoha võtta vaid konkreetse kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise põhjendatuse kohta, hinnates selleks KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis, ja viited teistele süüdimõistetutele siinjuures relevantsed ei ole.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.