Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. juuni 2013, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-11-1775
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 24. mai 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu N.Z-i määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 24. mai 2013 määrus muutmata ning N.Z-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
2.1 N.Z-i puhul on positiivne, et vabaduses on tal kindel elukoht abikaasa juures. Samuti on tal abikaasa näol olemas ka toetav lähisuhe. Vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid Vihajuhtimine, Sotsiaalsete oskuste treening ja Vabanemiseelne toimetulek, osalenud vangla tööhõives ning on seadnud endale tulevikuks kindlad eesmärgid tööle asumiseks, peresuhetele pühendumiseks ja seadusekuulekalt elamiseks. 2.2 Samas aga peab kohus N.Z-i ennetähtaegsel vabastamisel arvestama, et teda on kriminaalkorras karistatud juba viieteistkümnel korral. Kuigi reaalset vangistust kannab ta esimest korda, on suurem osa kuritegusid pandud toime vangistuse kandmise ajal ja seega on kantav vangistus moodustatud liitkaristusena. Tema suhtes on varasemalt ühel korral jäetud vangistust ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks oma varasemast väärkäitumisest aru saanud, mõistab oma käitumise muutmise vajalikkust ning on motiveeritud vabaduses seadusekuulekalt elama ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid täitma, on kohtul siiski alust kahelda, et ta seda ka tegelikult teha suudaks. 2.3 Käesoleval ajal on süüdimõistetul üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane nendest on määratud käesoleva aasta veebruarikuus. Seega ei ole N.Z kinnipidamiskohas pikka aega viibides suutnud kohaneda kehtestatud reeglitega ega ole soovinud neid nõuetekohaselt täita. Nimetatud asjaolu viitab kohtu hinnangul sellele, et süüdimõistetu ei ole tegelikult veel valmis temale seatud kohustusi järgima ning võib enese heaolu saavutamise nimel oma käitumise tagajärgedega mitte arvestada. 2.4 Kuna materjalide põhjal tuleb tagajärgedega mõtlematust ja probleeme enesekontrolli kehtestamisega käsitleda ka süüdimõistetu kuritegeliku käitumise mõjuteguritena, siis annab eeltoodu aluse kahelda, kas süüdimõistetu motivatsioon oma eluviisi muutmiseks on ikka praeguseks piisavalt tugev. Puudub kindlus, et ta suudaks edaspidiselt vabaduses oma käitumist vajalikul määral kontrollida ja suunata, et õiguskuulekalt käituda ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldusnõudeid järgida. 2.5 Samuti tuleb arvestada millise pikkusega oleks määratav katseaeg seoses süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamisega. See oleks ilmselgelt liiga pikk, et tema praegust käitumist arvestades suudaks ta selle probleemideta tähtaja lõpuni kanda. Nimetatud riski suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanemisel ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, kuigi enda sõnul on ta nende kahjulikust mõjust aru saanud ning motiveeritud neist hoiduma. 2.6 Kuna N.Z on aastate jooksul pannud toime kaks raskeimat kuritegu, mis on seotud jõhkra vägivallaga, tuleb tema ennetähtaegset vabastamist eriti põhjalikult kaaluda ning arvestada, et lisaks kuriteoriskide maandatusele ei saaks vabastamise puhul liigselt riivata ka ühiskonna õiglustunne. Arvestades seda, et praeguseks on süüdimõistetule muuhulgas raskendavail asjaoludel toimepandud tapmiste eest mõistetud liitkaristusest veidi vähem kui viis aastat veel kandmata, oleks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine praegusel ajal ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav ega oleks seega põhjendatud.
kriminaalhoolduse tingimusi täita. Nimetatud kahtlusi ei hajuta kohtu seisukohalt piisavalt ka asjaolu, et süüdimõistetu on nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Samuti oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine praegu ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav. Kohus leidis, et vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul näidata, et ta on ka tegelikult igati motiveeritud oma senist eluviisi ja suhtumist muutma ning suudab alluda temale seatud korrale, sealhulgas pidada kinni vangla sisekorrast. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
eeltoodud asjaoludel on kohtul õigus keelduda süüdlase ennetähtaegsest vabastamisest, mistõttu on maakohtu määrus seaduslik ning puudub alus vaidlustatud kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuse motiividel.
Maarika Kuusk
Tiit Lõhmus
Aarne Sarjas
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.