Kriminaalasi nr 1-11-1775
Karistuse kandmisest ennetähtaegse vabastamise
24.mail 2013.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Merliin Kelk juuresolekul prokurör Ruti Kilg osavõtul arutades avalikul kohtuistungil süüdimõistetu P.K vangistusest vabastamist,
tingimisi enne tähtaega
leidis: P.K tunnistati Harju Maakohtu 22.veebruari 2005.a otsusega süüdi KarS § 331 järgi ning karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust P.K-le Harju Maakohtu 27.oktoobri 2003.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja liitkaristuseks mõisteti 13 aastat 2 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 05.märtsil 2005.a. Tartu Maakohtu 07.jaanuari 2008.a määrusega parandati Harju Maakohtu 22.veebruari 2005.a otsus ning KarS § 68 alusel arvati karistusaja hulka P.K poolt Harju Maakohtu 27.oktoobri 2003.a otsuse kohaselt eelvangistuses viibitud aeg 14.juulist 1993.a kuni 21.veebruarini 2005.a. Tartu Maakohtu 27.jaanuari 2010.a, 28.veebruari 2011.a ja 05.aprilli 2012.a määrustega jäeti P.K temale mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 05.aprilli 2012.a määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu määrusega 07.mail 2012.a. P.K karistuse kandmise aeg lõpeb selle täielikul ärakandmisel 24.veebruaril 2018.a. P.K on varem kriminaalkorras karistatud:
enda abikaasa juurde, kellega ta vangistuses olles on abiellunud. Loodab leida kiiresti tööd. Süüdimõistetu on arvamusel, et tema poolt ärakantud karistus on olnud piisav ja talle tuleks anda võimalus ennetähtaegse vabastamise näol. P.K on veendunud, et suudaks kriminaalhooldusnõudeid ja lisakohustusi vaatamata pikale tähtajale täitsa. Prokurör kohtuistungil P.K ennetähtaegset vabastamist ei toetanud ja leidis, et arvestades tema poolt toimepandud kuritegude arvu ja raskust ning ebakorrektset käitumist vanglas ei ole tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. KarS § 76 lg 2 p 2 alusel võib kohus esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on P.K ära kandnud enam kui 2/3 temale mõistetud karistusajast, seega on formaalne alus tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks olemas. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. P.K puhul on positiivne, et vabaduses on tal kindel elukoht enda abikaasa juures. Samuti on tal abikaasa näol olemas ka toetav lähisuhe. Positiivne on, et vangistuses on ta läbinud sotsiaalabiprogrammid „Vihajuhtimine“, „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja „Vabanemiseelne toimetuleku programmi“, osalenud vangla tööhõives ning on seadnud endale tulevikuks kindlad eesmärgid tööle asumiseks, peresuhetele pühendumiseks ja seadusekuulekalt elamiseks. Samas aga peab kohus P.K ennetähtaegsel vabastamisel arvestama, et teda kriminaalkorras karistatud juba viieteistkümnel korral. Kuigi reaalset vangistust kannab ta esimest korda, siis on suurem osa kuritegusid pandud toime vangistuse kandmise ajal ja seega on kantav vangistus moodustatud liitkaristusena. Tema suhtes on varasemalt ühel korral jäetud vangistust ka tingimisi katseajaga täitmisele pööramata, kuid katseajal pani ta toime uue kuriteo. Kuigi enda sõnul on süüdimõistetu nüüdseks oma varasemast väärkäitumisest aru saanud, mõistab oma käitumise muutmise vajalikkust ning on motiveeritud vabaduses seadusekuulekalt elama ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse nõudeid täitma, siis on kohtul siiski alust kahelda, et ta seda ka tegelikult teha suudaks. Käesoleval ajal on süüdimõistetul üheksa kehtivat distsiplinaarkaristust, viimane nendest on määratud käesoleva aasta veebruarikuus. Seega ei ole P.K kinnipidamiskohas pikka aega viibides suutnud kohaneda kehtestatud reeglitega ega ole soovinud neid nõuetekohaselt täita. Nimetatud asjaolu viitab kohtu hinnangul sellele, et süüdimõistetu ei ole tegelikult veel valmis temale seatud kohustusi järgima ning võib enese heaolu saavutamise nimel oma käitumise tagajärgedega mitte arvestada. Kuna materjalide põhjal tuleb tagajärgedega mõtlematust ja probleeme enesekontrolli kehtestamisega käsitleda ka süüdimõistetu kuritegeliku käitumise mõjuteguritena, siis leiab kohtunik, et eeltoodu annab aluse kahelda, kas süüdimõistetu motivatsioon oma eluviisi muutmiseks on ikka praeguseks piisavalt tugev. Puudub kindlus, et ta suudaks edaspidiselt vabaduses oma käitumist vajalikul määral kontrollida ja suunata, et õiguskuulekalt käituda ning ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhooldusnõudeid järgida.
Samuti tuleb arvestada millise pikkusega oleks määratav katseaeg seoses süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamisega. See oleks ilmselgelt liiga pikk, et tema praegust käitumist arvestades suudaks ta selle probleemideta tähtaja lõpuni kanda. Nimetatud riski suurendab veelgi see, kui süüdimõistetu jätkab vabanemisel ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, kuigi enda sõnul on ta nende kahjulikust mõjust aru saanud ning motiveeritud neist hoiduma. Kuna P.K on aastate jooksul pannud toime kaks raskeimat kuritegu, mis on seotud jõhkra vägivallaga, siis leiab kohus, et sellise isiku ennetähtaegset vabastamist tuleb eriti põhjalikult kaaluda ning arvestada, et lisaks kuriteoriskide maandatusele ei saaks vabastamise puhul liigselt riivata ka ühiskonna õiglustunne. Arvestades seda, et praeguseks on süüdimõistetule muuhulgas raskendavail asjaoludel toimepandud tapmiste eest mõistetud liitkaristusest veidi vähem kui viis aastat veel kandmata, siis leiab kohtunik, et tema ennetähtaegne vabastamine oleks praegusel ajal ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav ega oleks seega põhjendatud. Arvestades kogu senist P.K kuritegelikku elukäiku, tema ebakorrektset käitumist kinnipidamiskohas ning kohati ennastõigustavat suhtumist tuleb väita, et käesolevaks ajaks ärakantud karistus ei ole siiski tema puhul piisav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud ning oleks liigselt ennatlik. Kohtul ei ole tekkinud piisavat veendumust, et süüdimõistetule mõistetud karistus oleks käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Puudub kindlus, et süüdimõistetu ei jätkaks vabanedes kuritegude toimepanemist ja suudaks nõuetekohaselt väga pika katseaja jooksul kriminaalhoolduse tingimusi täita. Nimetatud kahtluseid ei hajuta kohtu seisukohalt piisavalt ka asjaolu, et süüdimõistetu on nõus võtma endale ennetähtaegse vabastamise puhul lisakohustuse elektroonilisele järelevalvele allumiseks. Samuti oleks süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine praegu ilmselgelt liigselt ühiskonna õiglustunnet riivav. Kohus leiab, et vangistust edasi kandes tuleks süüdimõistetul näidata, et ta on ka tegelikult igati motiveeritud oma senist eluviisi ja suhtumist muutma ning suudab alluda temale seatud korrale, sealhulgas pidada kinni vangla sisekorrast. Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras: Jätta P.K (IK XXX) temale Harju Maakohtu 22.veebruari 2005.a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse peale on kohtumenetluse pooltel õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.