Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Edasikaebamise kord Lk 2 / 4

1-14-10164 Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

T.G süüdistatakse selles, et tema 31.03.2014.a. ajavahemikul kell 20.30 kuni 21.30 Pärnus xxxx asuvas korteris nr 16 lõi enda ema xxxxx kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata arv kordi, kuid vähemalt kolmel korral parema käe rusikaga vastu paremat ja vasakut õlavart, tekitades kannatanule füüsilist valu ja nahaalused verevalumid mõlemal õlavarrel. Samuti tema, 03.04.2014.a. ajavahemikul kell 16.00 kuni 17.00 Pärnus Tallinna mnt 4 asuvas korteris 16 tõukas enda ema xxxx ühe korra rusikaga vastu paremat õlavart, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 15.06.2014.a. kella 23.30 ajal Pärnus xxx asuvas korteris 16 lõi enda ema xxx rusikaga ühel korral vasaku õlavarre piirkonda ja tõukas rusikaga ühe korra vasaku õlavarre piirkonnast, tekitades kannatanule füüsilist valu. Samuti tema, 03.10.2014.a. kella 21.45 ajal Pärnus xxx asuva maja esimesel korrusel surus N K põrandale maha ning seejärel võttis mõlema käega ümber kannatanu kaela ja kägistas teda kaela piirkonnast ning peale seda tõukas kannatanut, tekitades kannatanule füüsilist valu. Seega tema, teise inimese tervise kahjustamisega löömise ja kehalise väärkohtlemise teel, pani toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti tema, 26.09.2014.a. kella 10.50 ajal Pärnus xxxx asuvas R-kioskis ütles kioski müüjale S Dole, et ma võin su ära tappa. Peale seda T.G lahkus ning kella 12.20 ajal tuli uuesti Pärnus x asuvasse R-kioskisse tagasi, hoides käes puidust nuia, millise otsas rippus metallist kett ning metallist keti otsa oli kinnitatud ümara kujuga kuul, millest ulatusid välja naela kujulised terad. Eelpool kirjeldatud tegevus ning sellele eelnenud ähvardamine andis kannatanule reaalse aluse karta, et tema elu ja tervis on ohus sest puidust nui, mille otsa on kinnitatud kett ning sellega vibutades on selle tagajärge võimalik ühemõtteliselt järeldada. Seega tema, tapmisega ja tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus: T.G süüdi tunnistamist KarS § 121 järgi ning karistuseks 1 aasta vangistust, KarS § 120 järgi ning karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 15.-16.06.2014.a. s.o. 2 päeva ning 06.10.2014.a. kuni kohtuotsuse kuulutamiseni. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta vangistus tingimuslikult Lk 3 / 4

1-14-10164 täitmisele pööramata, kui T.G ei pane 3 aastase käitumiskontrolliga katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS § 75 kontrollnõudeid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks tlk 8 ja 33. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada T.G KarS § 120 ja § 121 järgi ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohtu poolt määratud elukohaks on isikul tema ema (kannatanu) elukoht, sest isikul pole kuhugi mujale minna. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 532,50 € ja tasu riigi õigusabi eest 180 €. Kohtupsühhiaatria ekspertiisi (akt nr 14E-KPA0535, 26.10.2014) maksumus 255 € tuleb jätta riigi kanda (alus: psühhiaatrilise abi seaduse § 19; RKL nr 3-1-1-121-13) Asitõend CD plaat jätta kriminaalasja juurde KrMS § 12 6 lg 3 p 1 alusel. Tsiviilhagi ei ole. Tõkend vahistamine tühistada ja vabastada isik koheselt vahi alt. Kohtuotsuse ärakiri edastatakse Haigekassale, kuivõrd kannatanu pöördus raviasutusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

Lk 4 / 4

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.