Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Viru Maakohus

Toimiku number

1-14-4867

Määruse tegemise aeg ja koht

28. november 2014 Jõhvi kohtumajas

Kohtunik

Deniss Minzatov

Kohtuistungi sekretär, tõlk

Kristine Kriisk, Svetlana Hamaza

Erakorraline ettekanne

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna 23.10.2014 erakorraline ettekanne N.T-le Viru Maakohtu 05.08.2014 kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks

Süüdimõistetu

N.T, isikukood xxx, elukoht xxx

Kohtuistungi aeg

28.11.2014

ASJAOLUD

Kriminaalhooldusametnik esitas kohtule taotluse, milles palub pöörata süüdimõistetule mõistetud karistus täitmisele, kuna N.T ei täida talle kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Süüdimõistetu hoidub kõrvale ÜKT-st. N.T on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.08.2014 kohtuotsuse alusel KarS § 121 järgi ja mõisteti karistuseks 2 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus üldkasuliku tööga 120 tunni ulatuses. ÜKT sooritada 3 kuu jooksul (tähtaeg 21.11.2014). Kriminaalhoolduse algus 22.08.2014 ja lõpp 21.11.2014. KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2 järgi kohustati N.T: - mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri poolt on saadetud kiirmenetluse otsus 6353/55992. Otsusest selgub, et 08.09.2014 N.T olles alkoholijoobeseisundis, viibis avalikus kohas ei kandnud jalas pükse ega aluspesu, seejuures oli näha tema suguelundeid, oma käitumisega rikkus avalikku korda ja ühiskondlikku moraalitunnet. Kodaniku xx xx rahu ja moraalitunne olid oluliselt häiritud. Ida-Virumaa Kiirabi SA poolt 08.09.2014 välja antud Kiirabikaardis on kaebuste all märgitud: tarvitab alkoholi 4 kuu jooksul. Praegu ka alkoholi joobes, 3 promilline joove. 12.09.2014

Kiirabikaardis märgitud. Jõi umbes 5 kuu jooksul. Kaks päeva ei joo. Praegu unehäire, hirmu tunne, väriseb. N.T on talle täitmiseks määratud 120 tunnist üldkasulikust tööst käesolevaks ajaks sooritanud 110 tundi. Sooritamata on tema poolt 10 tundi. Rikkumiste kohta on kriminaalhooldusametniku poolt koostatud 2 Hoiatust. 09.10.2014 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud esimene kirjalik Hoiatus. 23.10.2014 oli koostatud kriminaalhooldusametniku poolt Rikkumise fikseerimise akt ja tehtud teine kirjalik Hoiatus. Esimeses Rikkumise fikseerimise aktis kirjutab N.T, et ei käinud tunde sooritamas ajavahemikus 08.09.2014-12.09.2014, sest mul oli alkoholi abtinents. Lõpetasin järsult alkoholi tarvitamise ja lamasin nädal aega voodis. Öösel kutsusin 2 korda koju kiirabi. Arstitõend mul puudub, sest puudus võimalus arsti juurde sõiduks ja visiiditasu maksmiseks. On olemas kiirabikaardid. Teises Rikkumise fikseerimise aktis kirjutab N.T, et ei saanud üldkasulikku tööd sooritada 13.10.2014, sest tundsin ennast halvasti. Teavitasin sellest kriminallahooldusametnikku. 15.10.2014 ei käinud ÜKT sooritamas kuna minu elukohas löödi korteri uks sisse ja ma ei saanud jätta korterit järelevalveta. Tegelesin ukse remondiga. 23.10.2014 seletuses kirjutab N.T, et 22.08.2014 käisin Kohtla-Järvel Kalevi tänaval "xx" kaupluses ja tahtsin maksmata välja viia 2 liitrise õlu (Bock). Olin kinni peetud ja sain rahatrahvi 196 eurot. 08.09.2014 läksin lühikeste pükste peal kauplusesse "xx" ja olin kinni peetud politsei poolt. Sain rahatrahvi 200 eurot. Olin alkoholi tarvitanud. 06.10.2014 ei saanud registreerima tulla. Helistasin kriminaalhooldusametnikule ja palusin tal registreerimise päeva üle viia 07.10.2014, sest tundsin ennast kodus halvasti (tuli 07.10.2014). KrMS § 427 lg 2 kohaselt, vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise tühistamise ja süüdimõistetu saatmise karistusseadustiku § 74 lõike 5 või 6, § 76 lõike 5 või 6 või § 77 lõike 4 kohaselt kohtuotsusega mõistetud karistust kandma otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 69 lg 6 kohaselt, kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Kohtuistungil Kriminaalhooldusametnik jäi oma taotluse juurde. N.T selgitas, et rikkumised pani toime alkoholisõltuvusega seotud probleemide tõttu. ÜKT tunde oli hiljem valmis tegema, kuid selleks ei antud talle võimalust. Prokurör leidis, et süüdimõistetul esineb alkoholisõltuvus ning kuigi rikkumised leidsid aset tuleb võtta arvesse, et suurema osa ÜKT tundidest, s.o. 110 tundi 120-st, tegi süüdimõistetu ära. Seetõttu leidis prokurör, et kandmata jäänud karistus – 10 tundi ÜKT-d ehk ümberarvestatuna 5 päeva vangistust, ei täidaks oma eesmärki ja erakorraline ettekanne tuleb jätta rahuldamata.