lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-09-16339/88

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.11.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-09-16339/88
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.11.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1081
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-09-16339/5Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja01.12.20101-09-16339/28Tartu Ringkonnakohus22.12.20111-09-16339/37Viru Maakohus Rakvere kohtumaja03.10.20121-09-16339/43Tartu Ringkonnakohus29.10.20121-09-16339/81Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja24.10.20141-09-16339/104Viru Maakohus Rakvere kohtumaja02.12.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-09-16339

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Mati Kartau, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 24. oktoobri 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Kaido Pikkat, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Kaido Pikkat tunnistati süüdi Harju Maakohtu 01.12.2010 otsusega KarS § 184 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 1 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel moodustati liitkaristus 7 aastat 4 kuud 8 päeva vangistust. Karistusaeg algas 01.12.2010 ja lõpeb 09.04.2018.
2.Viru Maakohtu 24.10.2014 määrusega jäeti K. Pikkat vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgmised. 2.1 Süüdimõistetut on kriminaalkorras karistatud 9 korral, viimati vangistuses sooritatud narkokuriteo eest. Elukoht on isikul olemas ja see vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Kinnipeetaval puudub garanteeritud töökoht. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. 2.2 Kohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas (kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine, töötamine, osalemine sotsiaalprogrammides) ja tema võimalused vabanemisel (kindla elukoha olemasolu) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud

kuriteo asjaolusid. Arvestades kuriteo raskust ning seda, et karistuse täieliku ärakandmiseni on jäänud veel üle 3 aasta, ei ole K. Pikkati ennetähtaegne vangistusest vabastamine vähemalt praegu õigustatud. Siinkohal nõustus kohus prokuröri arvamusega, et kuna tegemist on narkokuriteoga, mille K. Pikkat pani toime vanglas, siis tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

3.Kohtumääruse vaidlustas K. Pikkat, taotledes lahendi tühistamist ja enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. Süüdimõistetu toetub oma kaebuses järgmistele asjaoludele. 3.1 Kohtumäärus on kaebaja hinnangul motiveerimata ja vajalikud asjaolud hindamata. Nähtav ei ole kohtu siseveendumuse kujunemine selles, miks on K. Pikkati vangistusest enne tähtaega vabastamine ennatlik ja millistel argumentidel selline hinnang rajaneb. Määruses on küll viidatud kuriteo raskusele, kuid ei ole sisustatud, mida on kuriteo raskuse all silmas peetud (kas kuriteo raskusastet, erilist julmust, korduvust vms). Üheselt mõistetav ei ole seegi, millise kuriteo raskust üldse on silmas peetud, sest süüdimõistetu kannab osaliselt liitkaristust ka 2004. aastal sooritatud kuritegude eest. Samuti ei selgu, milline on see kohtu poolt määruses arvesse võetud süüdimõistetu käitumine enne vangistusse sattumist ning milliseid toimepandud kuriteo asjaolusid otsuse tegemisel silmas peeti, mida süüdimõistetu positiivsed võimalused ja käitumine vanglas ülesse ei kaalunud. 3.2 K. Pikkat leiab, et vangistusest enne tähtaega vabastamata jätmine põhjustel, et karistuse täieliku ärakandmiseni on jäänud veel üle 3 aasta, karistus on mõistetud narkokuriteo eest, kuritegu on toime pandud kinnipidamisasutuses, ei ole objektiivne. KarS § 76 ei keela narkokuriteo toime pannud isiku ennetähtaegset vabastamist. Kinnipeetav leiab, et tema puhul olid KarS § 76 lg 2 p-s 1 loetletud vabanemise eeldused täidetud. Maakohus ei ole kõikide tema vabastamise kasuks rääkivate asjaoludega piisavalt arvestanud. Nii ei ole võimalik määrusest aru saada, kuidas ja kas üldse on kohus arvesse võtnud süüdimõistetut sotsiaalselt toetavat tugivõrgustikku (pere, abielu sõlmimine), tema sisemisi muutusi (võimekust muutuda, väärtushinnangute ümberhindamist, kahetsust, kuriteo tunnistamist). Hinnatud ei ole ka seda, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käsitlemata on jäetud ka süüdimõistetu poolt kohtule edastatud kaaskiri.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega ning kaalunud kõiki KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid kogumis, leiab sarnaselt maakohtuga, et K. Pikkati tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole põhjendatud. Kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus ja kaebus jääb täielikult tagajärjetuks.
5.Apellatsioonikohus ei nõustu K. Pikkati etteheitega, nagu oleks maakohus tema vabastamise küsimuse arutamisel jätnud arvesse võtmata temal perekonna näol toetava tugivõrgustiku ja elukoha olemasolu, tema sisemisi muutusi ja tema poolt kohtule esitatud kaaskirja. Kohtuistungi protokollist ja vaidlustatud määrusest nähtuvalt on esimene kohtuaste tutvunud nii K. Pikkati kaaskirja kui Viru Vangla esitatud kinnipeetava iseloomustusega, refereerides viimast piisava põhjalikkusega ka kohtumääruses. Samuti on maakohus eraldi ära märkinud süüdimõistetul elukoha olemasolu ja tema vangistusaegse eeskujuliku käitumise. Seega on esimene kohtuaste kinnipeetavat positiivsest küljest näitavate momentidega igati arvestanud, kuid KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid kogumis hinnates K. Pikkati vabastamist käesolevalt põhjendamatuks pidanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastava seisukohaga täielikult. Tulenevalt kaitseväidetest toonitab kolleegium järgmist.
6.Süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel ei saa piirduda üksnes süüdlase isikut iseloomustavate andmete arvestamisega, s.o vaadata ainult tema vangistusaegset käitumist, tema vabanemisjärgseid elamistingimusi ning neid tagajärgi, mida talle tema vabastamine kaasa võib tuua. Kirjeldatud lähenemist soovib käesolevalt kaebuse esitaja. Kohtud peavad hindama iga ennetähtaegset vabastamist lisaks ka õiguskorra kaitse seisukohalt tervikuna. Sellest aspektist nõuab KarS § 76 lg 3 kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäiguga arvestamist. Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti, tehiolusid jne. Süüdimõistetu

isiku raames peab kohus arvesse võtma süüdlase süü suurust, isikuomadus jms. Varasem elukäik tähendab aga süüdlase karistatust, üldist suhtumist õiguskorda vms. Seega on kohtutel õigus keelduda süüdimõistetu ennetähtaegsest vabastamisest toimepandud kuriteo raskuse ja süüdlase varasema karistatuse motiivil, nagu käesolevalt maakohus toiminud ongi. Vastupidiselt määruskaebuses märgitule on kohtu vastav seisukoht ja arutuskäik lugejale igati jälgitavad ning arusaadavad.

7.Sarnaselt maakohtuga ei pea ka ringkonnakohus õigeks vabastada 3 aastat ja 5 kuud enne mõistetud karistusaja lõppu vangistusest K. Pikkatit, keda on kriminaalkorras karistatud 9 korral ja kes kannab liitkaristust grupiliste varguste ja röövimiste, raske tervisekahjustuse tekitamise, kinnipidamiskohast vahi alt põgenemise ja viimati vangistuses toime pandud narkootilise aine ebaseaduslikule omandamisele kihutamise ning nende ainete valdamise katse eest. Pidamata vajalikuks peatuda iga kuriteo tehioludel, tuleb vägivallaga seotud või selles seinevaid tegusid, samuti aga esimese astme kuriteona narkokuritegu, igal juhul pidada rasketeks süütegudeks. Oluline on siinjuures märkida, et vägivalla kasutamine on K. Pikkati varasemaidki kuritegusid läbivaks teemaks. Eriliigilised karistused, sealhulgas reaalsed vangistused (käesolev vanglakaristus on süüdimõistetul neljas), K. Pikkati uusi kuritegusid ära ei hoidnud. Selleks ei olnud piisavad isegi kinnipidamisasutuse ranged reeglid. Eeltoodu pinnalt leiab ka ringkonnakohus, et K. Pikkati vabastamise esimesel seaduses ettenähtud võimalusel välistavad nii tema varasem elukäik kui kuritegude toimepanemise asjaolud. Kinnipeetaval tuleb jätkata karistuse kandmist ning oma õiguskuuleka käitumisega näidata, et ta on end tõepoolest parandanud. Kohtul on võimalik vangistusseaduses sätestatud tähtaja möödudes uuesti K. Pikkati tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust arutada.
8.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.

Paavo Randma

Mati Kartau

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.