Kohtulahend

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud. Viru Vangla esitas 02.08.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Janis Vugti vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Käesoleval ajal kannab J. Vugt karistust Harju Maakohtu 01.12.2010 kohtuotsuse nr 1-0916339 alusel, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristus Tartu Maakohtu 15.07.2009 mõistetud otsusega 4 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse alguseks loeti 14.05.2009. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, vanglakaristust kannab neljandat korda. Kuritegu on toime pandud sõltuvusprobleemi tagajärjel. Kinnipeetaval on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 23%. Viru vangla toetab kinnipeetava vabastamist tingimisi enne tähtaega. Maakohtu istung. 28.09.2012 toimunud maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et saab emaga hästi läbi, kirjutavad kogu aeg. Tööle hakkaks ta laos komplekteerijana. Eriala tal pole, aga töötas seal enne 1,5 aastat. Kinnipeetav leidis, et peab suutma varasematest pahedest hoiduda. Kinnipeetav tunnistas, et tal on 2 distsiplinaarkaristust. Elektroonilise valve alla läheb ema juurde. Tal on garanteeritud töökoht. Elukaaslane on andnud talle viimase võimaluse, mida ta ei taha käest lasta. Kinnipeetav kinnitas, et elukaaslane ja laps motiveerivad teda narkootikumidest hoiduma. Kinnipeetav lisas, et tal on ema ja vennad, kes teda toetavad. Prokurör märkis, et J. Vugti on 7 korda karistatud, vanglas on kolmandat korda. Korduvalt on ta toime pannud I astme narkokuritegusid. Uue kuriteo pani toime katseajal, järelikult pole suuteline järgima kontrollnõudeid. Lisaks pole Vugt vanglas käitunud õiguskuulekalt, tal on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust. J. Vugtil on menetluses uus kriminaalasi, kus ta on teinud kokkuleppe. Lisaks on teda karistatud välisriigis kelmuse eest. Vugti näol pole tegu isikuga, kes oleks võimeline vabaduses seaduskuulekalt käituma, seda on näidanud ka eelnev elukäik. Prokurör palus jätta taotluse rahuldamata. Kaitsja märkis, et formaalsed tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks on täidetud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Sisulist külge ja isiku juttu arvestades nähtub, et kaitsealune on korduvalt karistatud, kuid ta saab vanemaks ja targemaks, tal on seisukohad tuleviku ja narkootikumide tarvitamise suhtes. Eeltoodu alusel võiks kohus kaaluda kinnipeetava tingimisi vabastamist. Kontrollitud on isiku ema elukohta, ema on nõusoleku andnud, tingimused seadme paigaldamiseks on vastavad. Kuigi elukaaslane ja laps elaksid teises kohas, suudab isik elu korraldada nii, et õigusrikkumisi ei tuleks. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema