3.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Otsuse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
HAGI ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA
MENETLUSE KÄIK
1.Kohtule 29.10.2024. a esitatud hagiavalduses taotleb OÜ Europark Estonia (EP, hageja) S Hilt (SH, kostja) välja mõista hageja kasuks kokku 40,00 eurot (millest põhivõlg (leppetrahvi võlgnevus on 25 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot) ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt parkis SH 29.08.2023. a sõiduki registreerimismärgiga xxx EP poolt parkimist opereeritavas Pargi keskuse parklas Jõhvis parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest on talle esitatud leppetrahvinõue (nr xxx) 55 eurot, jääk 25 eurot, sest SH on tasunud 30 eurot.
3.Kontrollimise käigus leidis tuvastamist, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkides ei olnud sõiduki armatuurlaual vastaval alal parkimisõigust andvat parkimiskaarti või parkimisautomaadist ostetud parkimispiletit ning mobiilse parkimise tuvastamiseks tehtud päringu vastuse järgi ei oldud alustatud ka mobiilset parkimist. Järelikult parkis kostja parkimistingimusi rikkudes, jättes parkimise eest tasumata.
4.EP esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumise fikseerimist leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki kojamehe vahele. SH ei ole leppetrahvi vaidlustanud.
5.EP saatis kohtueelselt SH meeldetuletuse võlgnevuse kohta, kuid SH sellele ei vastanud.
6.EP on parkimisteenust osutav ettevõte. Iga EP poolt opereeritava parkla sissesõidu juurde on paigaldatud vastav infotahvel koos viitega tüüptingimustele ja/või viitega, kus tüüptingimustega tutvuda saab. Tüüptingimused sisaldavad tingimusi sõiduki parkimiseks. Ühtlasi on EP avaldanud tüüptingimustes selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto EP parklasse pargib. Lisaks parkimistingimustele on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja eraparkla operaator EP on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. EP esitas kohtule selle kohta fotod.
7.Hageja tõendab oma nõuet kostja vastu hagiavalduse lisas esitatud leppetrahvinõudega, millel on märgitud parkimise aeg ja koht, ning rikkumise tuvastamisel sõidukist tehtud fotodega (leppetrahvinõuetega on võimalik ka elektrooniliselt tutvuda www.vaie.europark.ee ).
8.Hageja taotleb jätta kostja hageja menetluskulud, hageja tasutud riigilõiv kokku 100 eurot, õigusabikulud 220 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20 eurot, kokku 340 eurot. Lisaks välja mõista viivis menetluskuludelt.
9.Hagis tegi hageja kostjale kompromissettepaneku.
10.Kohus võttis 30.10.2024. a määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat kohtule vastama.
11.13.11.2024. a esitas kostja kirjaliku vastuse, milles märkis järgmist. Kostja ei eita, et ta ei pannud oma autole parkimiskella ja on nõus, et oleks pidanud maksma selle eest trahvi. Kostja on trahvi maksnud, kuid hageja nõuab, et kostja annaks rohkem raha selle eest, et ei ole trahvi õigeaegselt maksnud. Hageja tõendiks, et trahvi ei tasutud õigeaegselt, on fotod, millele on kirjutatud kuupäev, mil trahv välja anti. Kostja ei ole kindel, et see kuupäev on täpne. Naguhageja isegi teab, võib ta ise määrata kuupäeva seadmesse, millega foto tehti, ja kuna hageja on abi saaja, siis võiks ta seda teha tahtlikult. Kostja on nõus maksma hagejale kogu raha, kui hageja suudab tõestada, et dokumentidel (fotodel) olev kuupäev on täpne ja seda ei ole hageja poolt kasumi saamise eesmärgil muudetud. Kui hageja seda ei suuda tõestada, käsitleb kostja hageja tegevust väljapressimisena ja on sunnitud võtma meetmeid.
12.15.11.2024. a saatis kohus pooltele kohtunõude, milles tegi pooltele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks.
13.25.11.2024. a arvamuses on hageja seisukohal, et leppetrahv on osaliselt tasumata. Hageja selgitab, et vastavalt leppetrahvil märgitule väljastati nõue 29.08.2023. a ning maksetähtaeg oli 05.09.2023. a. Nõue väljastati summas 55 eurot, kuid tähtajani 05.09.2023. a oli seda võimalik tasuda vähendatud summas 30 eurot. Kostja ei tasunud leppetrahvi maksetähtajaks. Nõude katteks laekus 30 eurot 25.09.2023. a ehk ligi 3 nädalat peale tähtaega, mil leppetrahv kuulus tasumisele täies ulatuses, st summas 55 eurot. Kostjale on saadetud meeldetuletuskiri järelejäänud võlgnevuse kohta rahvastikuregistrijärgsele aadressile 28.09.2023. a. Seoses meeldetuletuse saatmisega lisandus leppetrahvi jäägile (25 eurot) ka sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostjal oli võimalik vältida lisakulu tekkimist, tasudes leppetrahvi maksetähtajaks. Kohtupraktikas on sissenõudmiskulu väljamõistmist summas 15 eurot peetud põhjendatuks olukorras, kus parkimiskorraldaja on saatnud võlgnikule meeldetuletuskirja leppetrahvi kohta võlgniku rahvastikuregistrijärgsele aadressile. Kostjal oli võimalik tasuda võlgnevus ka maksekäsu kiirmenetluses, kuid jättis siiski nõude tasumata. Eelnevale tuginedes leiab hageja, et hagi esemeks olev leppetrahv on osaliselt tasumata ning nõude jäägi väljanõudmine on õigustatud. Kostja väide sõidukist tehtud fotode võltsimise kohta on paljasõnaline. Kostja sõnul ei ole hageja esitatud fotod kostja sõidukist usaldusväärsed ja seetõttu ei ole tõendatud, et leppetrahv väljastati fotodel märgitud kuupäeval ja et nõue jäi maksetähtajaks tasumata. Hageja sellega ei nõustu. Esiteks märgib hageja, et tal puudub igasugune huvi tõendeid võltsida – hageja opereerib u 500 parkimisalal, tõendite võltsimisega kaasneks suur ajakulu ning oluline
mainekahju, mis ületab kordades leppetrahvil väljatoodud summat. Teiseks on ka kohtupraktikas peetud väidet, et sõidukist tehtud ajatempliga fotod ei ole tõenditena aktsepteeritavad, sest kuupäevad on lisatud fototöötluse teel, paljasõnaliseks. Seades hageja esitatud tõendid kahtluse alla, tuleb kostjal oma väidet ka vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendada. Antud juhul ei ole kostja esitanud ühtegi tõendit ning on üksnes eitanud hageja esitatud fotode usaldusväärsust. Tutvudes sõidukist tehtud fotodega, on näha, et leppetrahv on jäetud kostja sõiduki esiklaasile kojamehe alla. Kuigi nõude sisu ei ole fotodelt loetav, ei saa ka sellest järeldada, et tegemist on millegi muu kui leppetrahviga.
14.27.11.2024. a arvamuses sedastas kostja, et kui ta olen rikkunud parkimisreegleid, on ta valmis trahvi maksma. Ta tahab lihtsalt veenduda, et OÜ Eropark Estonia töötajad ei ole teinud viga. Süüdistused, et kostja on rikkunud parkimisreegleid, põhinevad kuupäeval, mille on tekitanud tehnoloogia, mida kasutati auto pildistamiseks ja pileti trükkimiseks. Kostja ei ole kindel, et OÜ Europark Estonia töötajad on seadmesse seadnud õige kuupäeva ja et kuupäev on fotodel ja trahvikviitungil õige. Kostja ei väldi vastutust, talle meeldib lihtsalt kord. Palun tõendage, et päeval, mil minu autost tehti fotod ja trahvitšekk trükiti, olid kuupäevad fotode tegemiseks kasutatud seadmetes õigesti seadistatud.
15.Kohus teatas 05.12.2024. a pooltele, et kohtulahend tehakse teatavaks 08.01.2025. a.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
18.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
19.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja hageja opereeritavas parklas Pargi keskuse juures Jõhvis parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest vormistati leppetrahvinõue. Hagiavalduse kohaselt hageja korraldab parkimist ja teostab kontrolli parkimise üle antud territooriumil maa omanikuga sõlmitud lepingu alusel. Hagiavaldusele lisatud fotodelt nähtub, et parkimisala on tähistatud, selle järgi tohib parkida 3 tundi tasuta parkimiskella kasutades, muul juhul tuleb parkimise eest tasuda. Kostja võtab õigeks, et ta ei kasutanud parkimisel parkimiskella, samuti ei vaidle vastu hageja väidetele, et parkimise eest oli tasumata (puudus mobiilse parkimise või piletiautomaadist võetud parkimispilet). Nimetatu on nähtav ka sõidukist tehtud fotodelt.
20.Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist (vt Riigikohtu 23.03.2016. a lahend nr 3-2-1-3-16, 25.01.2017. a lahend nr 3-2-1-68-16, p 31).
21.Vastutavale kasutajale laienevad omaniku kohustused (LS § 72 lg 1-3, sh viivistasu/leppetrahvi tasumise kohustus LS § 188 lg 2).
22.Hageja esitatud fotodelt on näha, et leppetrahvikviitung asetati sõiduki kojamehe vahele 29.08.2023. a kell 13:48:49.
23.Riigikohus on märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha. Seejärel oleks parkijal võimalik tõendada, et vaidlusalust autot ei ole sel ajal kõnealuses parklas pargitud (vt Riigikohtu 06.12.2017. a lahend tsiviilasjas nr 2-15-3430). Riigikohtu hinnangul on parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes (Riigikohtu 05.06.2019. a lahend nr 2-17-117146, p 12).
24.Kohus leiab, et kostja väited kuupäevaga manipuleerimise osas leppetrahvikviitungil (ja fotodel) hageja kasu saamise eesmärgiga, on paljasõnalised. Esiteks on kostja osa leppetrahvist (30 eurot) tasunud leppetrahvi vaidlustamata. Teiseks on selliseid väiteid ka varem kohtumenetluses kasutatud. Asja materjalidest nähtub, et vastavalt leppetrahvil märgitule väljastati nõue 29.08.2023. a ning maksetähtaeg oli 05.09.2023. a. Nõue väljastati summas 55 eurot, kuid tähtajani 05.09.2023. a oli seda võimalik tasuda vähendatud summas 30 eurot. Kostja ei tasunud leppetrahvi maksetähtajaks. Nõude katteks laekus 30 eurot alles 25.09.2023. a ehk ligi 3 nädalat peale tähtaega, mil leppetrahv kuulus tasumisele täies ulatuses, st summas 55 eurot. Harju Maakohus on kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-22-117894 punktis 55 märkinud: „Ainuüksi tulenevalt sellest, et fototöötluse teel on võimalik fotole kuupäeva lisada, ei saa järeldada, et antud juhul on fotodele lisatud ebaõige kuupäev. Kostja ei ole esitanud ühegi asjatundja arvamust, mis tema väiteid fotode võltsimise kohta tõendaks. Leppetrahvinõudele lisatud faili atribuutidest ei saa kohus järeldada, et kostja ei saanud kätte sõiduki kojamehe vahele asetatud leppetrahve või et mõnda dokumenti oleks võltsitud“.
25.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et parkimiskorralduse nõuete rikkumise tõttu määrati kostjale leppetrahv summas 55 eurot põhjendatult ja nimetatud nõude jääk (25 eurot) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. VÕS § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja rakendas õigustatult kostja kui sõiduki valdaja suhtes leppetrahvi, kuna kostja jättis parkimiskorralduse nõuded täitmata. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
26.Kostja ei ole millegagi tõendanud, et ta on leppetrahvi nõude kohaselt täitnud või tal puudub kohustus seda täita.
27.Hageja on tõendanud, et kostja on hagis märgitud päeval parkinud Pargi keskuse parklas, kus mõistlik inimene pidi märkama sinna paigaldatud liiklusmärkidelt ja teavitustahvlitelt parkimistingimuste ja korralduste infot.
28.Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks leppetrahvi parkimiskorralduste rikkumise eest 25 eurot.
30.Kohus rahuldab nõude. Kohtueelselt saatis hageja kirja teel nõudekirja kostja rahvastikuregistrijärgsele aadressile xxx, mis oli avaldatud rahvastikuregistris. Kostja nõudekirjale ei vastanud ega asunud ka kohustust täitma. Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses kohtuväliselt võla nõudmisega ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustust kohaselt täitnud ja võlausaldaja teeb toiminguid oma võla maksmapanekuks. Vastavalt VÕS §-le 1132 lg 2 p 1 võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale
saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Sissenõudmiskuludesse (15 eurot) on hageja arvestanud transpordiametile ja rahvastikuregistrisse saadetud päringu sõiduki omaniku/vastutava kasutaja andmete saamiseks. Saadud andmetele tuginedes saadeti füüsiline nõudekiri Omniva vahendusel võlgnevuse kohta kostjale.
31.Kokku mõistab kohus kostjalt hageja kasuks 40 eurot (25 + 15).
32.Arvestades hagihinda (40 eurot), menetles kohus asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Menetluskulude jaotus
33.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
34.Hageja menetluskulud koosnevad hagimenetlusega seoses tekkinud lepingulise esindaja kuludest (TsM § 144 p1) ja kohtukuludest (TsMS § 138 lg 2). Hageja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega (TsMS § 176 lg 5).
35.Hageja menetluskulud on riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud 3 tunni eest tunnihinnaga 110 eurot, kokku 330 eurot. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 153 eurot käibemaksuta (RKTKm 11.02.2015. a 3-2-1-115-14, p 14) ja kuni 170 eurot käibemaksuta (RKTKm 27.02.2017. a 3-2-1-159-16, p 24). Koos riigilõivu ja menetluskuludega maksekäsu kiirmenetluses (20 eurot, TsMS § 172 lg 9 ja § 484-2) on hageja kandnud kokku on menetluskulusid suuruses 450 eurot (100 + 330 + 20).
36.Detailselt on õigusabi kulud järgmised: hagiavalduse koostamine, lisade komplekteerimine, riigilõivu tasumisega seotud toiminguid ning hagiavalduse koos lisadega maakohtule esitamine – 2 h; kostja hagivastusega tutvumine – 5 minutit; hageja 25.11.24. a seisukoha koostamine, lisa komplekteerimine – 55 min. Kohus leiab, et hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud.
37.Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
38.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.