2.Välja mõista kostjalt S.P hageja Sergio Holding OÜ kasuks põhivõlgnevus 31 875,61 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,01 eurot.
3.Välja mõista kostjalt S.P hageja Sergio Holding OÜ kasuks viivised põhivõlgnevuselt (31 875,61 eurot) alates 27.05.2023 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõlgnevuse kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus
4.Jätta menetluskulud kostja S.P kanda.
5.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või
2-23-7710 tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja asjaolud
1.Sergio Holding OÜ (edaspidi hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse S.P (edaspidi kostja) vastu 31 875,61 euro ja viivise nõudes. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja XOÜ (edaspidi laenusaaja, võlgnik) 11.08.2022 laenulepingu, mille kohaselt laenas hageja laenusaajale 30 000 eurot ning laenusaaja võttis kohustuse tasuda saadud laenult intressi 7% aastas ja tagastada laen ja tasuda intressid hiljemalt 30.01.2023. Laenusaaja jättis oma laenulepingust tulenevad maksekohustused tähtaegselt täitmata. Hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2023 nõude loovutamise lepingu, milles pooled leppisid kokku, et hageja loovutab 11.08.2022 sõlmitud laenulepingust tuleneva nõude tervikuna kostjale, sh loovutab kõik hageja õigused, mis tulenevad nõude loovutamise lepingu punktis 1.2. nimetatud nõudest koos kõigi võimalike kõrvalnõuetega ning samuti õigusega nõuda tekitatud kahju hüvitamist. Nõude loovutamise lepingu punktis 2.2. leppisid hageja ja kostja kokku, et kostja tasub loovutatud nõude eest hagejale nõude summaga võrdse rahasumma. Nõude summa on defineeritud nõude loovutamise lepingu punktis 1.2. ning selleks on 31 875,61 eurot. Hageja saatis 15.05.2023 kostjale e-kirja, milles palus teostada loovutatud nõude eest makse hageja pangakontole hiljemalt 19.05.2023. Hageja selgitas kostjale, et kui kostja vajab tasumiseks rohkem aega, tuleb kokku leppida maksegraafik ehk osade kaupa tasumine, aga maksegraafiku sõlmimiseks soovib hageja tagatist kinnisvarale esimese järjekoha hüpoteegi näol. Hageja selgitas kostjale, et kui kostjal on soov sõlmida maksegraafik, palus hageja sellest teada anda hiljemalt 17.05.2023 ning maksegraafik ja tagatise andmine tuleb sellisel juhul kokku leppida ja vormistada hiljemalt nõude tasumiseks antud tähtajaks, st hiljemalt 19.05.2023. Kostja hageja maksenõudele ei reageerinud ning ei tasunud määratud tähtajaks ka makset loovutatud nõude eest. Hagejale tasumata põhinõude suuruseks on nõude loovutamise lepingu punkti 2.2. ja 1.2. kohaselt 31 875,61 eurot. Kuivõrd kostja ei tasunud nõude loovutamise eest määratud tähtajaks on hagejal VÕS § 113 lg 1 kohaselt õigus nõuda ka seadusjärgset viivist alates 20.05.2023. Hagi esitamise päeva seisuga on kogunenud viivise suuruseks 55,01 eurot. Hageja nõuab kostjalt lisaks põhinõudele ja hagi esitamise seisuga kogunenud viivisnõudele ka viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
3.Kostja väited selle kohta, et hageja oleks nõude loovutamise lepingu sõlmimisel kostjat survestanud ning kasutanud ära kostja emotsionaalselt kurnavat olukorda, ei ole tõesed. Nõude loovutamise lepingu kui sellise sõlmimine vastas kostja enda vabale tahtele. Laenu tagastamine laenusaaja asemel kostja enda poolt oli kostja enda tahe. Kostja pakkus ise hagejale, et tasub laenusaaja eest laenu ning müüb selle tarbeks maha ühe endale kuuluva kinnistu. Hageja hinnangul on tehing, millega kostja võttis endale kohustuse sõbralt laenatud raha tagastada, ühiskonnas normaalne ning aktsepteeritav käitumine. Kui kostjal oli vaja äritegevuseks laenu, siis aitas hageja kostja ettevõtet ning andis kostja palvel kostja ettevõttele laenu, kuna hageja omanik ja kostja olid pikaajalised sõbrad. Kui kostjale kuuluv ettevõte jäi laenu tagastamisega hätta, siis kostja tundis olukorra pärast isiklikku vastutust ning soovis tekkinud olukorra lahendada, st sõbralt laenatud raha ise tagastada, kuna laenu oli esialgselt palunud kostja. Selline käitumine ning ka sõlmitud tehing on hageja hinnangul igati normaalne ning ühiskonnas aktsepteeritav käitumine ning hageja hinnangul ei eksi selline tehing ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.
4.Hageja hinnangul ei ole ta loovutanud väärtusetut nõuet. Nõue loovutati täpselt selles summas, mille kostja peab hagejale tasuma ning kostjal on sama summa saamise õigus kostjale kuuluvalt X OÜ-lt. Kui kostja oleks teinud tööd ja täitnud X OÜ nimelt tellimusi, oleks tekkinud X OÜ-l ka tulusid, et oma kohustusi täita sh kostja ees. Seega sõltus X OÜ võime endale võetud kohustusi täita suures osas kostjast endast (kostja töötas ja juhtis XOÜ2
2-23-7710 d). Kui kostja otsustas, et ta ei tegele enam XOÜ äritegevusega ega teeni ettevõttele tulu, siis ei saanud XOÜ oma kohustusi ka täita. Kostja ei saa tehingu heade kommetega vastuolule tugineda ning põhjendada seda asjaoluga, milline asjaolu on suures osas kostja enda kontrolli all. Kostja enda käitumisest sõltub, kas XOÜ suudab oma kohustuse kostja ees täita, millises ulatuses suudab täita jne. XOÜ oli tegutsev ettevõte nõude loovutuse lepingu sõlmimise hetkel. Kui laenusaaja oleks olud maksejõuetu nagu kostja sisuliselt väidab, oli kostjal juhatuse liikmena kohustus esitada kohtule pankrotiavaldus. Kui eeldada kostja väidete õigsust, et laenusaaja on maksejõuetu ja kostja omandas väärtusetu nõude, siis kostja kui laenusaaja omanik ja juhatuse liige oli ilmselgelt nõude loovutuse lepingu sõlmimisel antud asjaoludest teadlik, aga otsustas enda hinnangul väärtusetu nõude siiski omandada ning võtta maksekohustuse hageja ees.
5.Kostja käitus nõude loovutuse lepingu sõlmimisel aumehelikult ning ausalt ja õiglaselt mõtlevale inimesele kohaselt (lepingu sõlmimise eesmärk, mitte jääda sõbrale võlgu) ning seda olukorras, kus kostja väidetavalt teadis, et XOÜ ei suuda loovutatud nõuet kostjale kunagi tasuda. Kostjal ei olnud kohustust ega sundi tehingut sõlmida. Kostjal oli alternatiiv jätta nõude loovutuse leping sõlmimata. Hagejale ei olnud nõude loovutuse lepingu sõlmimisel teada, et kostja sõlmiks lepingu erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või muu sellise asjaolu tõttu. Tehing sõlmiti, kuna kostja ise pakkus, et maksab kostja palvel kostja ettevõttele antud laenu ise tagasi. Hageja hinnangul ei ole kostja soov säilitada sõprussuhe ning kostja soov käituda ühiskonnas tunnustatud moraalinormide kohaselt (mitte jääda sõbrale võlgu) käsitletav TsÜS § 86 lg 2 mõttes erakorralise vajadusena. Kostja nõude loovutuse lepingu sõlmimiseks antud tahteavaldus vastas kostja tegelikule tahtele. Sõprussuhe ei ole sõltuvussuhe. Hageja juhatuse liikmel ei olnud sõprussuhtest tulenevalt kostja üle mingit kontrolli ega mõjutusvahendeid. Kostja ei sõltunud hageja juhatuse liikmest ei majanduslikult ega perekondlikult. Kostja elu ei mõjuta oluliselt asjaolu, kas kostja ja hageja juhatuse liige on sõbrad edasi või mitte. Kostja tegi tehingu omal vabal tahtel, käitudes kooskõlas üldtunnustatud moraalinormidega ning on kahetsusväärne, et kostja on hiljem ümber mõelnud ning asunud otsima viise, kuidas sõbralt laenatud raha mitte tasuda. Hoopis kostja muutunud käitumine on hageja hinnangul vastuolus üldtunnustatud moraalinormidega ja ausalt ja õiglaselt mõtlevate isikute õiglustundega. Kostja väide, et ta oli nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal emotsionaalselt raskes seisus on ebaõige ja tõendamata. Hageja ei märganud kostja käitumises midagi tavapärasest erinevat. Hageja märgib, et tehingute tegemine (nõude loovutamise leping on kahepoolne tehing) ei pea tulenema isiku kohustusest tehing teha. Tehing sõlmitakse lähtudes tehingu poolte vastastikkusest tahtest, mitte aga seetõttu, et ühel poolel on kohustus tehing teha. Tehingu tegemine (nõude omandamine) oli kostja enda tahe.
6.Hageja hinnangul ei saa kohustuste tasakaalu hindamisel lähtuda hüpoteetilisest nõude sissenõudmise tõenäosusest tulevikus, hindama peab lepingus kajastatud poolte kohustuste tasakaalu. Hageja hinnangul tuleb tehingu vastastikuste kohustuste väärtuse hindamisel lähtuda mitte nõuete hüpoteetilisest sissenõudmise tõenäosusest tulevikus, vaid sellest, kas lepingu järgi sai üks pool oluliselt rohkem kui teine pool. Antud juhul omandas kostja hagejalt nõude summas 31 875,61 eurot ning kohustus hagejale sama summa tasuma. Kohustused on tasakaalus. Nõude sissenõutavuse võimalusi tulevikus ei saa hageja hinnangul kohustuste tasakaalu hindamisel arvestada, kuivõrd märgitu on esiteks subjektiivne ning sõltuvuses väga paljudest asjaoludest, mis ei pruugi olla kohustuste tasakaalu hindamise ajal teada. Kostjale oli XOÜ finantsseis teada. Kostja sõlmis sellest hoolimata nõude loovutamise lepingu. Kostjale oli seega tehinguga saadu väärtus ükskõik ja tehingu heade kommete vastasust tuleb seega eitada.
7.Laenusaaja pankrot kuulutati välja alles 26.03.2024. Eelnevast nähtub, et kostja pidas hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal võimalikuks jätkata ettevõtte
2-23-7710 majandustegevusega (otsiti uusi kliente ja projekte). Likvideerimisega (mitte pankrotiga) alustati alles 14.08.2023 ning pankrotiavaldus esitati alles 2024 aastal. Kostja nimetatud käitumine näitab, et kostja soov ja tahe nõude loovutamise lepingu sõlmimisel oli jätkata ettevõtte majandustegevust ning seeläbi võlad tasuda. Asjaolu, et see ei osutunud võimalikuks ning ettevõte pankrotistus, ei oma aga nõude loovutamise lepingu hindamisel tähtsust. Isegi kui jaatada kostja seisukohta, et XOÜ oli juba nõude loovutuse lepingu sõlmimise ajal püsivalt maksejõuetu ning kostja omandas väärtusetu nõude, ei tähenda märgitu, et nõude loovutamine oli vastuolus heade kommetega. Seadus ei keela loovutada/omandada nii tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi kui ka nõudeid maksejõuetute võlgnike vastu. XOÜ äritegevuse lõpetamine oli kostja enda otsus. Kui kostja oleks jätkanud majandustegevusega läbi XOÜ, oleks XOÜ-l tekkinud ka tulusid, millest tasuda muuhulgas kostjale hagejalt omandatud nõue ning tegemist ei oleks „väärtusetu nõudega“ nagu väidab menetluses kostja. Kostja vastuväited hagile
8.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Laenusaaja oli kostjale kuuluv ettevõte, mis oli pärast u 10-aastast edukat tegutsemist liikumas maksejõuetuse suunas ning kostja pidas hageja omanikku ja juhatuse liiget Z.R-i oma isiklikuks sõbraks, siis oli kostja emotsionaalselt väga raskes seisus ning tundis inimlikust aspektist isiklikku vastutust Z.R ees. Raskes, survestud ning emotsionaalselt kurnavas olukorras sõlmisid hageja ja kostja nõude loovutamise lepingu, millega kostja omandas hagejalt laenulepingust tuleneva nõude laenusaaja vastu 31 875,61 euro eest. Kostja, tundes isiklikku vastutust tekkinud olukorra ees, soovis oma tulevasest töötasust paari aasta jooksul Z.R-ile laenu tagastada. Paraku jättis kostja õigusteadmiste puudumisest ning olukorra emotsionaalsest keerukusest tingituna tähelepanuta, et hageja poolt koostatud nõude loovutuse leping ei näinud nõude loovutamise tasu maksmisele ette soovitud paariaastast tähtaega. Hageja esitas hagi 2 nädalat pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist. Kostja on seisukohal, et nõude loovutamise leping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Kuivõrd leping on tühine, siis ei ole sel algusest peale õiguslikke tagajärgi. Kostja hinnangul on nõude loovutamise leping sõlmitud kostja rasket olukorda ära kasutades ning poolte vastastikkused kohustused on äärmuslikult tasakaalust väljas. Tehing, mille sõlmimiseks kostja igasugune objektiivne vajadus puudus ja millega kostja omandas väärtusetu nõude ligi 32 000 euro eest, on vastuolus iga ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangutega. Kuna tegemist on heade kommete vastase ja seeläbi tühise tehinguga, siis on haginõue põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
9.Kostja on seisukohal, et täidetud on mõlemad TsÜS § 86 lg-s 2 toodud eeldused. Esiteks on kostja olnud tehingu tegemise ajal kogenematu, emotsionaalselt väga raskes seisus ning võtnud arvatava sõprussuhte säilitamiseks ebamõistlikke kohustusi. Teiseks, tehingust pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Laenusaaja ei suutnud oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täita. Laenusaajal on juba alates 10.11.2022 maksuvõlg ehk võlgnevus, mida iga juriidiline isik sooviks esmajärjekorras täita ning mille täitmata jätmine viitab olulisele finantsvõimekuse halvenemisele. Ühtlasi kinnitab kostja laenusaaja omaniku ja juhatuse liikmena, et laenusaajal ei olnud alates 2023. a algusest omanud finantsvõimekust laenulepingust tulenevate kohustuste täitmiseks, samuti ei suuda laenusaaja selliseid kohustusi täita ka tulevikus. Alates 2023.a algusest oli laenusaaja äärmustes majanduslikes raskustes ning selliste raskuste ületamine ei ole kostja hinnangul enam võimalik. Seega on üheselt selge, et nõue, mille hageja loovutuse lepingu alusel loovutas, oli väärtusetu. Nõude realiseerimiseks puudus juba loovutuse hetkel igasugune perspektiiv ning mõlemad pooled olid nimetatud asjaolust teadlikud. Seega omandas kostja lepinguga nõude, mille tegelik väärtus oli ja on 0 eurot, kuid võttis endale kohustuse väärtusetu nõude eest tasuda 31 875,61 eurot. Kostja leiab, et poolte vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas.
2-23-7710 Lisaks tasakaalutusele on selline väärtuste erinevus ka heade kommetega ehk iga ausalt ja õiglaselt mõtleva inimese õiglustunde ja väärtushinnangutega vastuolus, kuna üks pool saab väärtusetu nõude eest ligi 32 000 eurot. Kostja leiab, et kui poolte kohustuste vahekord on tasakaalust väljas erakordses ulatuses, siis on võimalik tehing lugeda heade kommete vastaseks ka sundolukorda hindamata. Kuigi antud juhul on kostja seisukohal, et sundolukord esines, siis ei ole selle kontrollimine siiski vajalik, kuna poolte kohustuste tasakaal oli erakordselt tasakaalust väljas. Kostja hinnangul on pooled teinud tehingu, mis on niivõrd tasakaalust väljas, et eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.
10.Antud asjas ei võtnud mitte sõber sõbralt laenu, vaid üks ettevõte teiselt. Hageja ebamoraalne survestamine, ettevõtete vahelise laenulepingu omastamine füüsilistele isikutele ning soov panna kostjat vastutama kostjale kuuluva ettevõtte kohustuste eest, ongi tinginud käesoleva olukorra, kus kostja on teinud äärmiselt ebamõistliku tehingu. Ettevõtte kohustuste ülevõtmine eraisikule ei ole tavapärane ega ühelgi juhul mõistlik tegevus. Ettevõtlusega tegelemine hõlmab alati riske ning antud juhul realiseerusid kahe juriidilise isiku vahel sõlmitud lepingust tulenevad riskid. Kostja poolt meeltesegaduses avaldatud soov võtta ilma igasuguse põhjuseta üle ühe ettevõtte kohustused teise ees, on ilmselt ebamoraalne ning eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde vastu. Laenusaajaks ei olnud mitte kostja sõber, vaid hageja ehk juriidiline isik. Samuti ei olnud laenu saajaks kostja, vaid XOÜ. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus „sõber andis sõbrale laenu“, mistõttu ei saa ka eksisteerida mingit moraalset kohustust ettevõtete vahelise laenu tagastamiseks kostja kui eraisiku poolt.
11.Kostja on seisukohal, et eraisik, kel puudus selleks igasugune kohustus, võttis endale sisulise üle maksejõuetu ettevõtte kohustuse tasuda hagejale märkimisväärse rahasumma. Tegemist ei olnud sõpradevahelise laenu refinantseerimise, vaid läbinisti ebamõistlikku ning põhjendamatu kohustuse võtmisega kostja poolt, mida hageja omakasupüüdlikult tolereeris. Kui nimetatud sõprussuhete aspektist midagi ebamoraalset esines, siis seisnes see hageja omaniku ja juhatus liikme pahatahtlikkus soovis sõpra raskel hetkel ära kasutada ning lasta tal põhjendamatult üle võtta kohustus, mille eest kostja vastutama ei peaks. Hageja pidi aru saama sõlmitud nõude loovutamise lepingu ebamoraalsusest ning asjaolust, et tegemist on äärmiselt tasakaalutu ning ebaratsionaalse tehinguga, millega kostja end oluliselt kahjustab. Kostja hinnangul oli hageja käitumine sellist tehingut tehes äärmiselt taunitav ning ebamoraalne.
12.Kostja on elektrik, kes 2011 asutas oma esimese ning järgneva 10 aasta jooksul kogu kostja äritegevust hõlmava ettevõtte, XOÜ. Tegemist oli nö ühemeheettevõttega, mille eest kostja hoolitses ülima korrektsuse ja hoolega. XOÜ oli ühelt poolt kostja tööandja ja ainus sissetuleku allikas, teisalt tundis kostja pidevat muret XOÜ käekäigu ning ettevõttesse värvatud töötajate pärast. 2022 jättis üks XOÜ koostööpartner oma lepingulised kohustused olulisel määral täitmata ning märkimisväärse rahasumma XOÜ-le tasumata. Kuna nimetatud raha laekumine oli XOÜ edasiseks äritegevuseks planeeritud ja vajalik, siis tõi raha tasumata jätmine kaasa XOÜ majandustegevuse olulise halvenemise, seejärel halvamise ning viis lõpuks maksejõuetuseni. Eeltoodud asjaolusid arvestades oli kostja, kelle jaoks XOÜ oli tema esimene, ainus ja kogu tema äritegevust sisaldav ettevõte, arusaadavalt äärmiselt pingelises, ebameeldivas ning vaimselt rusuvas seisundis. Lisaks läbikukkumise tundele ettevõtjana kartis kostja kogu oma tööelu seiskumist ning veelgi enam, igasuguste sissetulekute lõppemist. Samuti oli kostja mures ja tundis vastutust oma töötajate pärast. Kuna tegemist oli kostja esimese ettevõttega, siis ei omanud kostja kogemust makseraskuste ületamisel ega suutnud mõista, millal on makseraskused ületamatud. Kuna tegemist oli kostja jaoks äärmiselt olulise äriühinguga, mida kostja pidas oma tööalaseks elutööks, siis soovis kostja iga hinna eest vältida maksejõuetust, tehes seetõttu mitmeid rumalaid otsuseid (mh. laenu võtmine hagejalt ning hilisem laenunõude omandamine nõude loovutamise lepinguga). Eeltoodust
2-23-7710 nähtuvalt oli kostja vaidlusaluse nõude loovutamise lepingu sõlmimisel seisundis, kus ta oli tunnistajaks oma tööalase elutöö hävimisele, omas märkimisväärset hirmu töö ja sissetuleku kaotamise ees ning soovis kogenematusest tingituna teha kõik võimaliku, et päästa ettevõtet, mida ei olnud enam võimalik päästa.
13.Kostja sai aru, et ta allkirjastab nõude loovutamise lepingu, mille sisuks on väärtusetu nõude omandamine enam kui 30 000 euro eest. Samas on kostja seisukohal, et eeltoodu ei oma mõju tehingu heade kommete vastasuse hindamisele ega seeläbi ka tühisusele. Pelgalt kostja teadlikkus sellest, millise lepingu ta allkirjastab, ei oma mistahes mõju tehingu heade kommete vastasusele TsÜS § 86 lg 1 mõttes, kuna viidatud säte ei eelda isiku teadmatust ega muud taolist. Kostja hinnangul võivad lepingupoole teadlikkus ja soov (näiteks tehing igal juhul teha, mida antud juhul pole tõendatud) omada mõju TsÜS § 86 lg-s 2 nimetatud sundolukorra kui subjektiivse elemendi tuvastamisel, kuid TsÜS § 86 lg 1 tähenduses ei oma teadlikkus mistahes tähtsust. Kostja hinnangul ei ole füüsilise ja juriidilise isiku õiguste ja kohustuste segamini ajamine, veelgi enam, eraisikuna ilma igasuguse objektiivse põhjuseta ja mistahes vastusooritust saamata märkimisväärse kohustuse üle võtmine, aus, õiglane ega kooskõlas ühiskonna kui terviku moraalinormidega.
14.Nõude loovutamise lepingu sõlmimise hetkeks oli võlgnik maksejõuetu ehk võlgnikul oli vara vähem kui kohustusi. Võlgnik ei teinud pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist ühtegi tehingut, mis ükskõik millisel viisil võiks tekitada mistahes rahalist või mitterahalist väärtust omandatud nõudele. Samuti ei täitnud võlgnik loovutatud nõuet vähimalgi määral ega teinud kostjale muid väljamakseid. Kostja ei saanud omandatud nõudest tulenevalt mistahes eeliseid ka menetluslikult. Kostja pole käesolevas asjas vaidluse all olevat nõuet oma esialgses pankrotiavalduses isegi maininud, st kostja ei pidanud selle rahuldamist tõenäoliseks, ei soovinud realiseerida mistahes muid nõudest tulenevaid õigusi ning vaidlusalune nõue ei olnud vajalik ka pankrotimenetluse algatamiseks. Ajutise halduri aruande kohaselt oli kostja asunud majandusolukorra halvenedes käendama võlgniku kohustusi, kohustusi üle võtma ning ka võlgnikule isiklikke laene andma. Kirjeldatud olukord tervikuna viitab veelkord, et kostja oli äärmiselt keerulises ja stressirohkes situatsioonis ning tegi mitmeid ebamõistlikke tehinguid oma isikliku vara arvelt, mida mõistlik isik teinud ei oleks. Osaühing on olemuselt piiratud vastutusega ühingu liik, mistõttu puudub selle osanikul kohustus osaühingu kohustusi oma isikliku varaga tagada. Selline käitumine viitab nii osaniku sundolukorrale kui ka sundolukorras tehtud tehingute ebamõistlikkusele. Kohtuotsuse põhjendused
15.Kohus, tutvunud asjas esitatud seisukohtade ning tõenditega, kuulanud pooled ära kohtuistungil, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
17.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel järgmised asjaolud: - hageja ja XOÜ sõlmisid 11.08.2022 laenulepingu, mille alusel hageja andis XOÜ-le laenu 30 000 eurot. Laenulepingu kohaselt pidi laenusaaja tasuma hagejale intressi arvestusega 7%
2-23-7710 aastas (p 2.3.). Laenusaaja pidi laenusumma koos intressidega tagastama hiljemalt 30.01.2023 (p 2.2.) (dtl 12); - hageja ja kostja sõlmisid 12.05.2023 nõude loovutamise lepingu (dtl 13); - nõude loovutamise lepingu punkti 1.1. kohaselt on nõude loovutajal (hagejal) rahaline nõue XOÜ (võlgniku) vastu ning punkti 1.2. kohaselt tuleneb nõue nõude loovutaja ja võlgniku vahel 11.08.2022 sõlmitud laenulepingust. /.../ Kokku moodustab nõude loovutaja nõue võlgniku vastu 31 875,61 eurot; - nõude loovutamise lepingu punkti 2.2. kohaselt tasub nõude omandaja loovutatud nõude eest nõude loovutajale nõude summaga võrdse rahasumma; - 15.05.2023 saatis hageja kostjale e-kirja, milles palus teostada loovutatud nõude eest makse hageja pangakontole hiljemalt 19.05.2023 (dtl 14); - Tartu Maakohtu 26.03.2024 määrusega kuulutati välja XOÜ pankrot (dtl 280).
18.Hageja on palunud kostjalt välja mõista poolte vahel 12.05.2023 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel põhivõlgnevus 31 875,61 eurot ning viivis põhivõlgnevuselt. Kostja on hageja nõudele vastu vaielnud ning leidnud, et nõude loovutamise leping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. Kostja hinnangul on nõude loovutamise leping sõlmitud kostja rasket olukorda ära kasutades ning poolte vastastikused kohustused on äärmuslikult tasakaalust väljas, mistõttu tuleb hageja hagi jätta rahuldamata. Seega on poolte vahel vaidlus selle üle, kas 12.05.2023 sõlmitud nõude loovutamise leping on kehtiv, s.o ei ole heade kommetega vastuolus. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja ei ole nõude loovutamise lepingu täitmiseks teinud makseid hagejale.
19.VÕS § 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja andis 11.08.2022 sõlmitud laenulepingu alusel XOÜ-le laenu 30 000 eurot ning laenusaaja laenulepingu alusel saadut hagejale ei tagastanud. Kohtu hinnangul on tõendatud ning poolte vahel ei ole vaidlust, et hagejal oli nõue, mida kostjale loovutada.
20.VÕS § 82 lg 3 sätestab, et kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistliku vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Poolte vahel ei ole käesoleval juhul vaidlust, et nõude loovutamise lepingus ei leppinud pooled kokku loovutatud nõude eest tasumise tähtajas, mistõttu palus hageja 15.05.2023 e-kirjaga nõude tasuda hiljemalt 19.05.2023. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist tulenevalt VÕS § 108 lg 1.
21.Kostja on oma vastuväidetes hagile leidnud, et nõude loovutamise leping on heade kommetega vastuolus ja seetõttu tühine. TsÜS § 86 lg 1 sätestab, et heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing on tühine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel (p 1) või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas (p 2). TsÜS § 84 lg 1 esimese lause kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi.
2-23-7710
22.Tehing on Riigikohtu käsitluse järgi vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal ning tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil. Riigikohus on selgitanud, et lisaks eelnevale on tehing TsÜS § 86 lg 2 järgi heade kommetega vastuolus mh ka siis, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust (s.o sundolukorras), ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Tehingu tühisuse tuvastamiseks vastastikuste soorituste väärtuste ebakõla korral tuleb esmalt kindlaks teha, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning alles seejärel kontrollida, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast (vt RKTKo 25.09.2013, 3-21-83-13, p13).
23.Kostja on leidnud, et nõude loovutamise leping on heade kommetega vastuolus olev, kuna pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas põhjusel, et kostja omandas väärtusetu nõude kohustudes hagejale selle eest tasuma ligi 32 000 eurot.
24.Kohus ei nõustu kostjaga, et ta ei saanud nõude loovutamise lepingut sõlmides mistahes vastusooritust ning omandatud nõue oli väärtusetu. Kohtu hinnangul sai kostja nõude loovutamise lepinguga nõude endale kuuluva ettevõtte vastu, mille summa vastas täpselt nõude loovutamise tasule. Asjaolu, et kostjale kuuluv ettevõte pankrotistus pärast nõude loovutamise lepingu sõlmimist, ei oma kohtu hinnangul käesoleval juhul tähtsust. Kostja, olles endale kuuluva ettevõtte juhatuse liige, pidi olema teadlik, millises majanduslikus seisus on temale kuuluv ettevõte ning millised maksekohustused on ettevõttel. Kostja poolt kohtule esitatud ajutise halduri aruande kohaselt oli kostja omandanud nii hageja nõude kui ka taganud teisi XOÜ nõudeid (dtl 108). Kohtu hinnangul nähtub ajutise halduri aruandest, et kostja pidas hagejaga nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal võimalikuks jätkata ettevõtte majandustegevusega, mistõttu ei saanud kostja pidada omandatud nõuet nõude loovutamise lepingu sõlmimise ajal väärtusetuks. Nõude loovutamise leping sõlmiti 12.05.2023 ning alles 10 kuud hiljem kuulutati välja ettevõtte pankrot. Isegi kui kostja oleks pidanud omandatavat nõuet väärtusetuks, siis kohus nõustub hagejaga, et seadus ei keela loovutada/omandada nii tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi kui ka nõudeid maksejõuetute võlgnike vastu. Käesoleval juhul omandas kostja nõude endale kuuluva ettevõtte vastu, mistõttu ei eksi kohtu hinnangul selline tehing õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu.
25.Täiendavalt on kostja leidnud, et loovutamise leping on sõlmitud kostja rasket olukorda ära kasutades, kuivõrd kostja oli tehingu tegemise ajal kogenematu, emotsionaalselt väga raskes seisus ja võttis arvatava sõprussuhte säilitamiseks ebamõistlikke kohustusi. Kostja selgituste kohaselt tundis kostja ennast kõige ees ja kõige pärast süüdi ning soovis tagajärgi vähendada. Kohus leiab, et kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et kostja on vaidlusaluse lepingu sõlminud tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust. Kostja on oma vastuses hagile märkinud, et kostja sõlmis lepingu tundes isiklikku vastutust tekkinud olukorra ees. Kostjal ei olnud kohustust ega sundi tehingut sõlmida. Kostjal oli alternatiiv jätta nõude loovutuse leping sõlmimata. Kohus leiab jätkuvalt, et käesoleval juhul on kostja ajanud segamini füüsilise ja juriidilisi isiku rollid, mis aga ei tähenda, et nõude loovutamise leping oleks vastuolus heade kommetega või sõlmitud sundolukorras.
26.Kostja kui tehingu tühisusele tuginev pool pidi tõendama, et tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtused on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ning tooma
2-23-7710 välja asjaolud, mis kinnitavad tema sundolukorda. Kohtu hinnangul ei ole kostja seda käesoleval hetkel teinud. Poolte vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingut analüüsides võib järeldada, et tegemist on tavapärase nõude loovutamise lepinguga ning selles ei ilme kostjale kahjulikke tingimusi. Pooled on välja toonud, et poolte vahel toimusid eelnevalt läbirääkimised ja vestlused nõude loovutamise teemal, et tekkinud olukorda lahendada.
27.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et nõude loovutamise leping ei ole heade kommetega vastuolus olev ega tühine, mistõttu on hageja hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
28.Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka sissenõutavaks muutunud viivise 55,01 eurot ja edasiulatuva viivise põhivõlalt (31 875,61 eurot), mis tekib põhivõla täieliku ning kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
29.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude esitada koos põhinõudega hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamiseks ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
30.Kuna kohus rahuldab hageja põhinõude, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist.
31.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 31 875,61 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 55,01 eurot ning alates 27.05.2023 viivis põhivõlalt (31 875,61 eurolt) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.
32.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulud
33.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
34.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud määrata kindlaks mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.
36.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.