Kriminaalasi nr. 1-13-3193
Eesti Vabariigi nimel
03.septembril 2014.a Tartu kohtumajas Tartu Maakohtu kohtunik Anneli Tanum sekretär Evelin Ets juuresolekul ringkonnaprokurör Toomas Liiva kaitsjate advokaatide Mare Laur ja Otto Preem osavõtul arutades avalikul kohtuistungil kokkuleppemenetluses kriminaalasja süüdistatav E.G , IK XXX, elukoht: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud, tõkend: kehtiv tõkend puudub, süüdistuses KarS § 121 järgi ja süüdistatav M.O, IK XXX, elukoht: XXX, varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 4 korral, väärteokorras karistatud, tõkend: kehtiv tõkend puudub, süüdistuses KarS § 121 järgi. Kohus, asja arutanud ja arvesse võtnud kogutud tõendeid ning kokkulepet,
t u v a s t a s: Süüdistus E.G süüdistatakse selles, et tema 07.detsembril 2012.a kella 19.00 paiku Tartus XXX maja esimese korruse koridoris, peale seda kui oli koos M.O-ga väljunud korterist number XX ja näinud pealt kuidas M.O oli tunginud kallale V.N. lüües viimast korterist kaasa võetud kepiga pikali, lõi E.G V.N. korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. V.N. appikarjumise peale tuli korterist nr XX välja naise elukaaslane V.U. , keda E.G koheselt koos M.O-ga ründas, lüües viimast käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda. Sellise tegevusega tekitas E.G V.N. füüsilist valu ja tervisekahjustusi ja V.U. ile füüsilist valu.
Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega pani E.G toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. M.O süüdistatakse selles, et tema 07.detsembril 2012.a kella 19.00 paiku Tartus XXX maja esimese korruse koridoris, peale seda kui V.N. oli palunud Tartu XXX korteris XX asunud M.O ja E.G üles ajada korteri nr. XX välisukse ees väliskoridoris maganud alkoholijoobes meesterahvas, tungis Tartu linnas XXX korteris XX väljunud M.O kallale V.N. , keda lõi korterist kaasa võetud puidust invaliidikepiga 3-5 korda vastu pead. Löökide tagajärjel kukkus V.N. põrandale, mistõttu tema prillid tulid eest ja läksid katki. Peale kannatanu kukkumist koridori põrandale, ründas M.O kannatanut uuesti, lüües viimast nii invaliidikepiga kui ka jalgadega pea ja keha piirkonda. Samaaegselt M.O-ga tungis V.N. kallale, koos M.O-ga eelnevalt Tartu XXX korterist XX väljunud E.G , kes peale seda kui M.O oli invaliidikepiga V.N. pikali löönud, lõi V.N. t korduvalt käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. V.N. appikarjumise peale tuli korterist nr XX välja naise elukaaslane V.U. , keda M.O koheselt koos E.G-ga ründas, lüües viimast käte ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda. Löömise tagajärjel tekitati V.N. füüsilist valu ja otsmikupiirkonda põrutushaavad suurusega 1,0 ja 3,0 cm ning V.U. ile füüsilist valu. Teise inimese tervise kahjustamisega, samuti löömisega pani M.O toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooni, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale E.G-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Välja mõista E.G-lt solidaarselt M.O-ga 45.- eurot kannatanu V.N. kasuks.
KarS § 121 kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale M.O-le karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja lg 3 kohaselt mitte pöörata karistust täielikult täitmisele, kui M.O ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Välja mõista M.O-lt solidaarselt E.G-ga 45.- eurot kannatanu V.N. kasuks. Menetlus kohtus
Kohtuistungil avaldasid süüdistatavad, et neile on avaldatud kokkulepped arusaadavad ja nad jäid kohtus nende juurde. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus on seisukohal, et kokkuleppeid sõlmides on süüdistatavad väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. E.G ja M.O tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 järgi ning mõista neile karistus vastavalt kokkuleppele. Kannatanu V.N. on esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi summas 45.- eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik tekitatud kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane muuhulgas siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega tuleb kannatanu hagi VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel rahuldada. Konfiskeerimisele kuuluv vara ja asitõendid puuduvad. Menetluskuludena kuulub E.G-lt ja M.O-lt KrMS § 180 lg 1 alusel riigituludesse väljamõistmisele süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, kriminaalasja toimikust kaitsjatele koopiate tegemise kulud ja kohtueelses menetluses ning kohtuistungil osalemise eest kaitsjate tasud. Kohtunik leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta osa väljamõistetavatest menetluskuludest riigi kanda KrMS § 180 lg 3 alusel. Mõlema isiku näol on tegemist mittetöötavate isikutega. Väljamõistetavate menetluskulude suurused aga oleks nende puhul märkimisväärsed. On ilmne, et täielik kulude väljamõistmine paneks mõlemad isikud raskesse materiaalsesse olukorda ja seega ei ole mõistlik jätta kogu kulud süüdimõistetute kanda. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 180, § 248 lg 1 p 5 ja § 249, kohus
o t s u s t a s: Süüdi tunnistada E.G vangistust.
KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud
KarS § 73 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui E.G ei pane kolme (3) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakata E.G kuulutamisest.
katseaega arvestama alates kohtuotsuse
Süüdi tunnistada M.O KarS § 121 järgi ja mõista karistuseks kolm (3) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui
M.O ei pane kaheksateistkümne (18) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
Apellatsioon esitatakse Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne (15) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15. peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses.
Kohtunik Anneli Tanum
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.