Virgo Raudsepp süüdistuses KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2; 392 lg 2 p 2 ja 375 lg 1 järgi, Janek Toomik süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi, X süüdistuses KarS §-de 184 lg 2 p 1; 392 lg 2 p 2; 121; 404 ja 203 järgi, Garri Grauberg süüdistuses KarS §-de 184 lg 2 p 1 – 22 lg 3; 257; 121 – 22 lg 2; 404 ja 203 järgi Jaku Ulasevitš süüdistuses KarS §-de 184 lg 2 p 1 ja 392 lg 2 p 2 järgi Kaur Külv süüdistuses KarS §-de 121; 404 ja 203 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 10. mai 2013 otsus
Apellatsioonide esitajad
Prokurör Marju Persidskaja Virgo Raudsepa kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt Janek Toomiku kaitsja advokaat Marina Valge X i kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Kaur Külv ja tema kaitsja vandeadvokaadi abi Marko Tammann Garri Graubergi kaitsja advokaat Margo Põbo
Prokurör
Marge Püss
Süüdistatav
Kaitsja Süüdistatav
Kaitsja
Virgo Raudsepp (isikukood: 37304072764); elukoht: XXX ; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidusega; emakeel – eesti keel; töökoht: OÜ XXX - autojuht; tõkend – vahistamine (kinni peetud alates 13.12.2011; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral Vandeadvokaadi vanemabi Ivo Kütt Janek Toomik (isikukood: 37107292755); elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidusega; emakeel – eesti keel; alaline töökoht puudub; tõkend – vahistamine (kinni peetud alates 12.12.2011; varem kriminaalkorras karistatud 6 korral. advokaat Marina Valge
Süüdistatav
X (isikukood: 38907294927); elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; kesk-eriharidusega; emakeel – eesti keel; töökoht: XXX OÜ - juhatuse liige; tõkend – vahistamine (kinni peetud alates 15.02.2012. Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral.
Garri Grauberg (isikukood: 38510304926); elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidusega; emakeel - eesti keel; alaline töökoht puudub; tõkend – vahistamine (kinni peetud alates 18.01.2012. a; varem kriminaalkorras karistatud 8 korral.
Kaitsja
advokaat Margo Põbo
Süüdistatav
Jaku Ulasevitš (isikukood: 37805184921); elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; keskharidusega; emakeel – eesti keel; töökoht: OÜ XXX – autojuht; tõkend – elukohast lahkumise keeld; varem kriminaalkorras karistatud 5 korral.
Kaitsja
advokaat Alar Neiland
Süüdistatav
Kaur Külv (isikukood: 39107014914); elukoht: XXX; Eesti Vabariigi kodanik; kesk-eriharidusega; emakeel – eesti keel; alalist töökohta ei ole; tõkend – elukohast lahkumise keeld; varem kriminaalkorras karistatud 2 korral.
Kaitsja
advokaat Marko Tamman
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 10. mai 2013 otsus Garri Graubergile mõistetud karistuse osas KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 järgi.
2.KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista Garri Graubergile karistuseks KarS § 121 - § 22 lg 2 ja KarS § 257 – 25 lg 2 järgi vangistus 2 aastat ja 6 kuud.
3.KarS § 65 lg 1 alusel liita mõistetud karistusele üksikkaristusest raskeima suurendamise teel Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsusega 1-10-17334 kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristus - 8 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust ning mõista Garri Graubergi karistuseks 10 aastat 2 kuud ja 6 päeva vangistust. Karistusest lugeda kantuks Pärnu Maakohtu otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o eelvangistuses viibitud aeg (26.05.2010-22.10.2010, s.o 4 kuud 26 päeva) ning arvata see liitkaristusest maha. Mõista Garri Graubergi liitkaristuseks 9 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust.
4.KarS § 68 lg 1 alusel arvestada käesolevas menetluses eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes vangistuse kandmise aja alguseks Garri Graubergi kinnipidamine alates 18.01.2012.
5.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Priit Palmiste Advokaadibüroo kaudu õigusabikulud 252 eurot (sealhulgas käibemaks 42 eurot), vandeadvokaadi abi Margo Põbole tema poolt apellatsioonimenetluses Garri Graubergile riigi õigusabi osutamise eest.
6.Jätta menetluskulud riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada ringkonnakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon esitatakse otsuse teinud ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Garri Grauberg mõisteti õigeks Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 04.03.2013 otsusega KarS § 214 lg 2 p 4 järgi kannatanu R.V. t puudutava episoodi osas. G. Grauberg tunnistati süüdi KarS § 214 lg 2 p-de 1,4 järgi kannatanu S.M. i episoodis ning teda karistati vangistusega 5 aastat. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 257 järgi, karistades teda vangistusega 1 aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristusest raskeimat karistust, lugedes liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusega Harju Maakohtu poolt 18.10.2007 mõistetud ärakandmata karistus – vangistus 2 aastat 2 kuud ja 6 päeva, mõistes liitkaristuseks vangistuse 8 aastat 2 kuud ja 6 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg - 26.05.2010-22.10.2010, s.o 4 kuud 26 päeva. G. Graubergi ärakandmata karistuseks jäi 7 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust.
2.Tartu Maakohtu Põlva kohtumajas anti Virgo Raudsepp, Janek Toomik, X , Jaku Ulasevitš ja Garri Grauberg kohtu alla süüdistatuna alljärgnevas: - Virgo Raudsepp süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2, KarS § 392 lg 2 p 2 ja KarS § 375 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises; - Janek Toomik süüdistatuna KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises; - X süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, KarS § 392 lg 2 p 2, KarS § 121, KarS § 404 ja KarS § 203 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises;
- Jaku Ulasevitš süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises; - Kaur Külv süüdistatuna KarS § 121, § 203 ja § 404 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises, - Garri Grauberg süüdistatuna KarS § 22 lg 3 - § 184 lg 2 p 1, KarS § 257, KarS § 22 lg 2 – § 121, KarS § 404 ja KarS § 203 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises.
3.Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega tunnistati J. Toomik süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ning karistati 6-aastase vangistusega, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 12.12.2011. 3.1 V. Raudsepp mõisteti osaliselt õigeks KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja üle Eesti riigipiiri toimetamises grupis J. Ulasevitšiga. V. Raudsepp tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel 9-aastase vangistusega. V. Raudsepp tunnistati süüdi ka KarS § 375 lg 1 järgi ning karistati 1aastase vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti V. Raudsepa liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 9-aasta pikkune vangistus. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 05.11.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat vangistust – võrra, mõistes V. Raudsepa liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 12 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 13.12.2011. 3.2 X mõisteti osaliselt õigeks KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikus omandamises, hoidmises ja üle Eesti riigipiiri toimetamises grupis J. Ulasevitšiga. X mõisteti õigeks ka süüdistuses KarS § 404 järgi. X mõisteti osaliselt õigeks KarS § 203 järgi, s.o võõra vara rikkumises grupis G. Graubergi ja K. Külviga. X tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning karistati KarS § 63 lg 1 alusel 7 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 121 järgi ning karistati 2-aastase vangistusega. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 203 järgi ning karistati 3-aastase vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati üksikaristustest raskeimat ning mõisteti X ile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 9 aastat 6 kuud vangistust, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 18.-20.01.2012, s.o 3 päeva, ja eelvangistuses viibitud aeg alates 15.02.2012 karistusaja hulka. X i ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 9 aastat 5 kuud ja 27 päeva vangistust alates 15.02.2012. 3.3 J. Ulasevitš mõisteti õigeks KarS § 392 lg 2 p 2 ja § 184 lg 2 p 1 järgi. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 1 lg 1 p 2 alusel loeti, et J. Ulasevitšilt on võetud alusetult vabadus kolme päeva (s.o 24.26.04.2012) ulatuses.
3.4 G. Grauberg mõisteti õigeks KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 22 lg 3 ning § 404 järgi. Ta mõisteti osaliselt õigeks ka KarS § 257 järgi, s.o omavoli toimepanemises 01. ja 11.12.2011 episoodides. G. Graubergi poolt 24.11.2011 toimepandu kvalifitseeriti KarS § 257 - § 25 lg 2 järgi. G. Graubergile KarS § 203 järgi esitatud süüdistus kvalifitseeriti ümber KarS § 203 - § 22 lg 2 järgi. G. Grauberg tunnistati süüdi KarS § 257 ja § 25 lg 2 järgi ning karistati teda 1 aasta 3 kuulise vangistusega. G. Grauberg tunnistati süüdi ka KarS § 121 - § 22 lg 2 järgi ning teda karistati 2 aasta 6 kuulise vangistusega. G. Grauberg tunnistati süüdi KarS § 203 - § 22 lg 2 järgi ning teda karistati 3 aasta 6 kuulise vangistusega. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristustest raskeimat ning mõisteti G. Graubergile liitkaristuseks kuritegude kogumi eest 3 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 18.01.2012 karistusaja hulka. 3.5 K. Külv mõisteti õigeks KarS § 203 ja § 404 järgi. K. Külv tunnistati süüdi KarS § 121 järgi ning teda karistati 2 - aastase vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 27.03. – 22.06.2012, s.o 2 kuud 26 päeva, karistusaja hulka. K. Külvi ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on 1 aasta 9 kuud ja 4 päeva vangistust.
4.Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2013 otsusega jäeti J. Toomiku ja G. Graubergi kaitsjate ja prokuröri apellatsioonid rahuldamata. G. Graubergilt mõisteti menetluskuludena välja 720 eurot ja 48 senti. 4.1 V. Raudsepa kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt. V. Raudsepp mõisteti õigeks tema süüditunnistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1,2 järgi suure koguse narkootilise aine ebaseaduslikus omandamises X i ja M. Pälloga Amsterdamis ajavahemikul 7.9.12.2011. Samuti tühistas ringkonnakohus maakohtu otsuse V. Raudsepa süüditunnistamises ja karistamises KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ning mõistis ta õigeks. Otsus tühistati ka KarS § 63 lg 1, § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel karistuse ning liitkaristuse mõistmises. KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistati V. Raudseppa vangistusega 7 aastat. Mõistetud karistust suurendati KarS § 65 lg 2 ning § 74 lg 5 kohaselt Harju Maakohtu 05.11.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 10 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 järgi arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistuse kandmise aja alguseks loeti 13.12.2011. 4.2 X i kaitsja apellatsioon rahuldati samuti osaliselt. Ta mõisteti süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi õigeks. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti X ile liitkaristuseks vangistus 4 aastat, mille hulka arvati KarS § 68 lg 1 kohaselt eelvangistuses viibitud aeg. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks loeti 3 aastat 11 kuud ning 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.02.2012. Maakohtu otsus tühistati lisaks X ilt sõiduauto konfiskeerimise osas.
5.Riigikohtu 6.06.2014 otsusega rahuldati osaliselt G. Graubergi kaitsja kassatsioon ning tühistati Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsus osaliselt, s.o G. Graubergi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 203 - § 22 lg 2 järgi. Samuti temalt solidaarselt X iga OÜ Profit Pluss (pankrotis) kasuks 900 euro ja 86 sendi väljamõistmises ning menetluskulude väljamõistmises 2000 euro suuruses summas. Ka Tartu Ringkonnakohtu 16.12.2013 otsus tühistati osas, millega maakohtu otsus jäeti muutmata G. Graubergi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 203 5
§ 22 lg 2 järgi, temale KarS § 63 lg 2 ning § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmises, temalt solidaarselt X iga OÜ Profit Pluss (pankrotis) kasuks 900 euro 86 sendi väljamõistmises ja temalt menetluskulude väljamõistmises 2000 euro suuruses summas. Nimetatud süüdistuses mõisteti G. Grauberg õigeks ning tsiviilhagi jäeti tema osas KrMS § 310 lg 2 alusel läbi vaatamata. Samuti tühistati otsus osas, millega süüdistatavalt mõisteti apellatsioonimenetluse kuluna riigituludesse 720 eurot ning 48 senti. Riigikohus jättis maakohtus ja apellatsioonimenetluses G. Graubergil tekkinud menetluskulu 2720 eurot 48 senti Eesti Vabariigi kanda. Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata. Tühistatud osas saadeti kriminaalasi uueks arutamiseks samale koosseisule.
6.Tartu Ringkonnakohtu kohtuniku määrusega määrati kriminaalasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning anti kohtumenetluse pooltele õigus esitada omapoolsed seisukohad kuni 26.06.2014.
7.Ringkonnakohtus registreeriti nimetatud kuupäeval G. Graubergi kaitsja seisukoht, milles taotletakse määrata uus liitkaristus, lugedes kergemad karistused kaetuks raskemaga. Karistusaja alguseks lugeda G. Graubergi kinnipidamise aeg, s.o 18.01.2012. Menetluskulud jätta riigi kanda. Kaitsja leiab, et kuna G. Grauberg on Riigikohtu otsusega mõistetud õigeks KarS § 203 - § 22 järgi, toob see kaasa maakohtu poolt mõistetud karistuse vähendamise. Maakohus karistas G. Graubergi KarS § 257 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud ja KarS § 121 - § 22 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud. Kaitsja taotleb liitkaristuse mõistmist § 64 lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõistes karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Võttes arvesse, et käesolevas kriminaalasjas on G. Grauberg süüdi mõistetud II astme süütegude toimepanemises ning varasemas (s.o Pärnu Maakohut Pärnu kohtumaja 04.03.2013 otsusega nr 1-10-17334, jõustunud 23.09.2013) kohtuotsuses I astme süütegudes, on liitkaristuse määramisel võimalik kohaldada karistust absorptsiooniprintsiibi järgi. Kuna raskem karistus on 7 aastat ja 9 kuud ja 10 päeva vangistust, tuleks see mõista ka lõplikuks liitkaristuseks. Karistuse kandmise aja alguseks lugeda 18.01.2012, s.o päev, millest alates on G. Grauberg viibinud pidevalt vahi all seoses käesoleva kriminaalasja menetlemisega. RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED
8.Riigikohtu suunitluste kohaselt tuleb kriminaalasja uuel arutamisel seoses G. Graubergi osalise õigeksmõistmisega mõista talle uus liitkaristus KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel. Seejärel aga moodustada uus liitkaristus KarS § 65 lg 1 alusel Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsusega mõistetud karistusega. Ringkonnakohus, arvestades Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsuses märgitut ning Riigikohtu suuniseid kriminaalasja uueks lahendamiseks, leiab, et G. Graubergi tuleb karistada vangistusega 9 aastat 9 kuud ja 10 päeva. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt.
9.Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsusega tunnistati G. Grauberg süüdi KarS § 257 - § 25 lg 2, KarS § 203 - § 22 lg 2 ja KarS § 121 - § 22 lg 2 järgi, mõistes talle liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
9.1 Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu otsust on võimalik revideerida G. Graubergile mõistetud karistuse osas süüdistuse mahu olulise vähenemise tõttu seoses tema õigeksmõistmisega KarS § 203 - § 22 lg 2 järgi. 9.1.1 Tartu Maakohus arvestas süüdistatavale karistust mõistes tema varasemat kriminaalkorras karistatust 7 korral. Maakohus märkis, et G. Grauberg on esimesel neljal korral süüdi tunnistatud peamiselt varavastaste kuritegude toimepanemises, viimased kolm süüditunnistamist on seotud vägivalla rakendamisega. Kohus ei tuvastanud süüd kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. G. Graubergi tegevust iseloomustab kalduvus vägivalla tarvitamisele ka peale korduvaid karistusi. Kohus karistas G. Graubergi KarS § 257 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 1 aasta ja 3 kuud, arvestades seejuures, et kavandatud omavoli seisnes verbaalses ähvardamises ja jäi lõpule viimata süüdistatava tahtest mitteolenevatel põhjustel. KarS § 121 - § 22 lg 2 ja KarS § 203 - § 22 lg 2 järgi karistust mõistes arvestas maakohus, et G. Grauberg on korduvale karistusele vaatamata hakanud kuritegude toimepanemiseks ära kasutama teisi inimesi, mistõttu tuleb teda edaspidi süütegude toimepanemisest hoidumiseks ja õiguskorra kaitsmise huvides karistada vangistusega, mis on sanktsiooni keskmisest määrast ja täideviija karistusest mõnevõrra suurem. Kohus karistas G. Graubergi KarS § 121 - § 22 lg 2 järgi vangistusega 2 aastat 6 kuud ning KarS § 203 - § 22 lg 2 järgi 3 aastat ja 6 kuud. Tartu Maakohtu otsusega mõisteti G. Graubergi karistuseks KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel 3 aastat ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestatakse G. Graubergi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes vangistuse kandmise aja alguseks tema kinnipidamise alates 18.01.2012. 9.1.2 Apellatsioonikohus, nõustudes maakohtu hinnanguga G. Graubergi karistamises KarS § 257 - § 25 lg 2 järgi ja KarS § 121 - § 22 lg 2 järgi, leiab, et süüdistatavat karistuste liitmisel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskemaga ning KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel mõista G. Graubergi liitkaristuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Seejuures arvestab ringkonnakohus, et G. Graubergi teosüü KarS § 257 - § 25 järgi oli väiksem, kuna tegu jäi temast olenematutel põhjustel lõpuni viimata.
10.Kaitsja on taotlenud karistuste liitmist nn absorptsiooniprintsiibi järgi, leides, et kuna Tartu Maakohtu otsusega tunnistati G. Grauberg süüdi II astme kuritegudes, on võimalik kohaldada ainult raskeimat karistust, s.o Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud vangistust 7 aastat 9 kuud ja 10 päeva. Ringkonnakohus leiab, et kergem karistus tuleb osaliselt raskemaga liita. 10.1 Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsusega tunnistati G. Grauberg süüdi KarS § 214 lg 2 p-de 1,4 järgi kannatanu S.M. i episoodis ning teda karistati vangistusega 5 aastat. Samuti tunnistati ta süüdi KarS § 257 järgi, karistades teda vangistusega 1 aasta. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel suurendati üksikkaristusest raskeimat karistust, lugedes liitkaristuseks 6 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti karistusega Harju Maakohtu poolt 18.10.2007 mõistetud ärakandmata karistus –
vangistus 2 aastat 2 kuud ja 6 päeva. Liitkaristuseks mõisteti vangistus 8 aastat 2 kuud ja 6 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt loeti karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg, s.o 26.05.2010-22.10.2010, s.o 4 kuud 26 päeva. G. Graubergi ärakandmata karistuseks jäi 7 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. 10.2 Pärnu Maakohus arvestas KarS § 214 lg 2 p-de 1,4 järgi karistuse mõistmisel, et G. Graubergi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh vägivallakuritegudes. Nimetatud karistused ei ole talle mõju avaldanud. G. Grauberg on tegutsenud S.M. i episoodis kavatsetusega väljapressimise toimepanemisel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kannatanut ähvardas vägivallaga G. Grauberg pika aja vältel, mis iseloomustab süü suurust. Karistus peab olema eeltoodu tõttu tema emotsioone tabav ja seega reaalne vangistus. Süüdistuses KarS § 257 arvestas maakohus, et kuriteo koosseis on realiseeritud otsese tahtlusega ning teo üheks koosseisuliseks tunnuseks vägivallaähvardus.
11.Ringkonnakohus peab süüdistatava süüd suureks ja leiab, et maakohtute poolt G. Graubergi teosüüle antud kvantitatiivne hinnang on põhjendatud. Nii on kohtud arvestanud, et süüdistatava teod on oma liigilt muutunud raskemaks, korduvad karistused vägivallaga seotud kuritegude eest ei ole pannud teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest ning ta on hakanud kaasama kuritegude toimepanemisse teisi inimesi. Pärnu Maakohus arvestas lisaks, et G. Graubergi poolt toime pandud väljapressimine on toime pandud pika aja vältel. Süüdistatava käitumist iseloomustab kavatsetus ning kahetsuse puudumine. Erinevad karistused ei ole evinud mingisugust mõju G. Graubergi kriminaalse käitumise ohjamisel. 11.2 Apellatsioonikohtu hinnangul iseloomustab G. Graubergi käitumist tema äärmuslik ükskõiksus kehtestatud ühiselureeglitesse, mida kinnitab korduv kriminaalkorras karistatus eriliigilistes kuritegudes. Sellises olukorras leiab apellatsioonikohus, et karistuste liitmine kaitsja poolt taotletud viisil ei oleks kooskõlas karistuse üld– ega eripreventiivsete eesmärkidega. Kohtupraktikas juurdunud arusaama järgi saab kellegi tegelik karistuslik mõjutamine toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama süüdlase isikut (RKKKo nr 3-1-140-04, p 7). Ringkonnakohtu hinnangul ei päde seega kaitsja arvamus, et kuna isik mõisteti Tartu Maakohtu otsusega süüdi II astme kuritegudes, on võimalik selle eest mõistetud karistus lugeda kaetuks I astme süütegude eest mõistetud karistusega. G. Grauberg on oma käitumisega järjepidevalt näidanud üleolevat suhtumist õiguskorda ning teiste inimeste omandisse ja kehalisse puutumatusse. Korduvad karistused ei ole talle mõju avaldanud ning kahetsuse märke tema olekus ei ilmne. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seetõttu käesoleval juhul põhjendatud ka G. Graubergile mõistetud kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemine. 11.3 KarS § 64 lg 1 alternatiiv 1 lubab kohtul liitkaristuse mõistmisel kohaldada asperatsioonipõhimõtet suurendades mõistetud karistustest raskeimat, kuni see kohtu hinnangul vastab isiku süü suurusele ja karistuse eesmärkidele. Ringkonnakohus peab põhjendatuks suurendada Pärnu Maakohtu 04.03.2013 otsusega G. Graubergile mõistetud vangistust Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistusega osaliselt, s.o kahe aasta võrra.
12.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS 337 lg 1 p-st 4 ja KrMS § 338 p-st 2 tühistada Tartu Maakohtu 10.05.2013 otsus G. Graubergile mõistetud karistuse osas. KarS § 65 lg 1 alusel karistada G. Graubergi vangistusega 10 aastat 2 kuud ja 6 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt lugeda karistusest kantuks Pärnu Maakohtu otsuse järgi osaliselt ärakantud karistus, s.o eelvangistuses viibitud aeg (26.05.2010-22.10.2010, s.o 4 kuud 26 päeva) ning arvata see liitkaristusest maha. Mõista G. Graubergi liitkaristuseks 9 aastat 9 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestata käesolevas menetluses eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka, lugedes vangistuse kandmise aja alguseks G. Graubergi kinnipidamise alates 18.01.2012.
13.Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest töötasu väljamõistmist summas 432 eurot, milles sisaldub käibemaksuna 72 eurot. Tasutaotluse kohaselt kulus kaitsjal Riigikohtu lahendiga tutvumiseks ja õigusliku positsiooni kujundamiseks ning seisukohta koostamiseks ja esitamiseks 6 tundi. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega on kehtestatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“, mida on täiendatud viimati
17.märtsil 2014 jõustunud muudatustega (edaspidi Kord). Korra p 21 kohaselt on määratud kaitsja tasu kriminaalasja apellatsioonimenetluseks ettevalmistamise eest 30 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte rohkem kui 360 eurot. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur kontrollib advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Seega peab kohus kontrollima advokaadi esitatud riigi õigusabi tasu taotluse põhjendatust ning vajadusel seda vähendama (vt RKKKm 3-1-1-1-14, p 30, 32). Arvestades kaitsja poolt osutatud õigusabi mahtu, samuti seisukohas esitatud argumentide asjakohasust, peab kriminaalkolleegium põhjendatuks, et kaitsja poolt esitatud kaitsjatasutaotlus kuulub rahuldamisele 3,5 tunni ulatuses. Seega tuleb kaitsjale mõista osutatud õigusabiteenuse eest välja 210 eurot, millele lisandub käibemaksuna 42 eurot. Kokku tuleb kaitsjale seega tasuda 252 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja KrMS § 185 lg 1 alusel jätta menetluskulud riigi kanda. allkirjastatud digitaalselt digitaalselt
Maarika Kuusk
allkirjastatud digitaalselt
Tiit Lõhmus
allkirjastatud
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.