Haldusasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Haldusasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine
3-17-2605 29. oktoober 2018, Tartu Janar Jäätma Virgo Raudsepa kaebus Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja Virgo Raudsepp Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Raini Jõks Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Virgo Raudsepa kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 28. novembril (k.a) 2018. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida (HKMS § 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Virgo Raudsepp viibis Tartu Vanglas vahistatuna 7. märts 2012-5. detsember 2012 ning 11. detsember 2012-6. juuni 2014.
2.V. Raudsepp viibis Tartu Vanglas kinnipeetavana vastuvõtuosakonnas perioodil 7. juuni 2014-25. september 2014.
3.V. Raudsepp esitas Tartu Vanglale 24. augustil 2017 (vanglas registreeritud
28.augustil 2017) kahju hüvitamise taotluse, milles nõudis Tartu Vanglas perioodil
3-17-2605 2012-2014 inimväärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 3000 eurot. Taotluse kohaselt tekitati kahju sellega, et ta pidi Tartu Vanglas vahistatuna viibima üksikvangistuses ja täielikus isolatsioonis.
4.Tartu Vangla leidis 26. oktoobri 2017. a otsuses nr 1-13/169-2, et kaebaja hüvitamisnõue perioodi osas 7. märts 2012–5. detsember 2012 ei ole tähtaegne ja jättis selles osas nõude läbi vaatamata. Ülejäänud perioodi osas jättis vangla nõude rahuldamata, kuna kaebaja inimväärikust ei alandatud.
5.V. Raudsepp esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Tartu Vanglalt inimväärikuse alandamisega ja tervise kahjustamisega perioodil 7. märts 2012-5. detsember 2012 ja 11. detsember 2012-25. september 2014 tekitatud mittevaralise kahju eest hüvitist 3000 eurot. Kaebaja viibis vanglas vahistatuna ligi 3 aastat lukustatud üksikkambris (23 tundi ööpäevas) täielikus sotsiaalses isolatsioonis, kus puudus igasugune mõtestatud tegevus (nii füüsiline kui vaimne). Kaebaja ei saanud sportida spordihoones ega õues palliväljakutel. Ta ei saanud suhelda teiste vahistatutega, ta ei saanud käia koolis, kutsekoolis, töötada ega osaleda sotsiaalprogrammides ja huviringides. Vahistatuid tuleks kohelda sarnaselt süüdimõistetuga ning tagada samad õigused. Üksikkambris hoidmine oli jätkuv tegevus. Kaebaja leiab, et tema inimväärikust alandati ning psüühilist ja füüsilist tervist kahjustati.
6.Tartu Halduskohus jättis 28. juuni 2018. a määrusega V. Raudsepa taotluse kaebetähtaja ennistamiseks seoses inimväärikuse alandamisega perioodide 7. märts 2012-5. detsember 2012 ja 11. detsember 2012-23. august 2014 ning tervisekahju tekitamisega perioodide 7. märts 2012-5. detsember 2012 ja 11. detsember 2012-25. september 2014 osas rahuldamata ning lõpetas nende perioodide osas menetluse (resolutsiooni p 1). Halduskohus võttis menetlusse V. Raudsepa kaebuse Tartu Vanglalt mittevaralise kahju (s.o inimväärikuse rikkumise) hüvitamiseks perioodil 24. august 2014-25. september 2014 (resolutsiooni p 2).
7.Tartu Vangla palub vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised põhjendused: 1) Tartu Ringkonnakohtu 16. detsembri 2013. a otsus nr 1-12-6569 V. Raudsepa süüdimõistmise kohta jõustus
6.juunil 2014. Kaebaja oli perioodil 24. august 2014-24. september 2014 vanglas kinnipeetavana vastuvõtuosakonnas. Kaebaja paigutati Viru Vanglasse 25. septembril 2014; 2) vastustaja jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukohtade juurde; 3) kaebaja väide on õige, et ta viibis vahistatuna ja vastuvõturežiimil kinnipeetavana samas kambris ning muutust tema tingimustes ei toimunud. Kinnipidamistingimused ei olnud õigusvastased. Kehtiv õigus ei kohusta kinnipeetava elukambrit vahetama, kui tema vahistatu staatus muutub kinnipeetava staatuseks. Vastuvõtuosakonnas viibiva ja vahistatu kinnipidamisrežiimid on sarnased. Asjaolu, et kaebajale ei meeldinud kinnipidamistingimused, ei muuda tingimusi inimväärikust rikkuvateks; 4) vastuvõtuosakonnas saab kinnipeetav lugeda ajalehti või tellida endale kirjandust. Kirjavahetuse teel on võimalik saada raamatuid. Kinnipeetav võib taotleda endale kambrisse raadiot või telerit. Ta saab kasutada vangla raamatukogu, taotleda lühiajalisi kokkusaamisi, pidada kirjavahetust ning kasutada telefoni. Kaebaja pole väitnud, et ta oleks jäänud eespool nimetatud võimalustest ilma;
3-17-2605 5) kaebaja väide on üldsõnaline, et ta soovis osaleda sotsiaalsetes programmides või huviringides; 6) vangistust reguleerivad õigusaktid ei näe kõikidele kinnipeetavatele ette samu tingimusi.
KOHTU SEISUKOHT
8.Halduskohtu menetluses on kaebaja nõue, kus halduskohtus saab hinnata üksnes seda, kas kaebaja inimväärikust rikuti ja talle tekitati seeläbi mittevaralist kahju, kuna ta viibis Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas kinnipeetavana 24. augustist kuni 24. (k.a) septembrini 2014. Halduskohus ei saa hinnata seda, kas kaebajale tekitati mittevaralist kahju, kui ta viibis Tartu Vanglas vahistatuna, sest selles osas lõpetas kohus menetluse (vt käesolev otsus, p 6).
9.Kaebaja on kokkuvõtlikult seisukohal, et vangla alandas tema inimväärikust, kuna kaebaja pidi mh vastuvõtuosakonnas viibima sisuliselt üksikvangistuses ja seetõttu olema sotsiaalses isolatsioonis. Kaebaja ei heida vanglale ette, et vastuvõtuosakonnas oleks vangla enda üksiktegevusega (s.o haldusaktide või toimingutega) rikkunud vangistust reguleerivaid õigusnorme. Sisuliselt vaidlustab kaebaja kui vastuvõtuosakonnas viibinu kinnipeetavale kehtiva õigusega ette nähtud režiimi ja tingimusi.
10.Halduskohtu hinnangul ei saa õigusvastaseks pidada seda, et vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale kohaldatav režiim ei ühti täielikult teistele kinnipeetavatele kohaldatava režiimi ja tingimustega. Tegemist on erinevate isikute gruppidega. Üks isikute grupp on vanglasse vastu võetud, teise grupiga viiakse vastavaid toiminguid alles läbi.
11.Kui vahistatu mõistetakse süüdi ja teda karistatakse vangistusega, paigutatakse see isik vangla vastuvõtuosakonda (VangS § 14 lg 3). Vastuvõtuosakonnas viibiva kinnipeetava tegevus on piiratum kui kinnipeetavatel, kes on vastuvõtuosakonna läbinud. Näiteks, kui kinnipeetav viibib vastuvõtuosakonnas, ei ole tal õigust tegeleda taasühiskonnastava tegevusega ega liikuda osakonna piires kodukorras selles sätestatu vabal ajal (justiitsministri
30.novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (sisekorraeeskiri) § 8 lg 1 ja lg 4). Kinnise vangla vastuvõtuosakonnas olev kinnipeetav sööb kambris (sisekorraeeskiri § 10 lg 4). Vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale ei võimaldata pikaajalisi kokkusaamisi (VangS § 25 lg 3).
12.Riigikohus hindas asjas nr 3-4-1-9-10 p-des 72–82 keelunormi (s.o VangS § 25 lg 3), millega ei võimaldata vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale pikaajalisi kokkusaamisi, põhiseaduspärasust. Halduskohtu hinnangul on Riigikohtu esitatud põhjendused asjakohased ka vastuvõtuosakonnas viibiva kinnipeetava teiste piirangute õigustamisel. Vastuvõtuosakonnas ette nähtud piirav režiim ja tingimused on olemuselt sarnased ning teenivad sama eesmärki.
12.1.Riigikohus märkis, et kinnipeetav paigutatakse vastuvõtuosakonda mh avaliku korra ning teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks vanglas, samuti kuritegude tõkestamiseks (p 76). Kinnipeetav paigutatakse vastuvõtuosakonda põhjusel, et teha kindlaks kinnipeetava eluloolised andmed, määrata tema sotsiaalpsühholoogiline prognoos ja selgitada välja muud andmed, mis on vajalikud kinnipeetava individuaalse täitmiskava koostamiseks (VangS § 14 lg 3) (p-d 78 ja 79). Vastuvõtuosakonnas viibimise ajal hindab vangla mh isikuga seotud riske ja arvestab vanglasse paigutamisel tema iseloomuomadusi. Seal selgitatakse mh välja see,
3-17-2605 millises vanglas hakkab kinnipeetav vanglakaristust kandma (arvesse võetakse isiku elukohta või/ja kuriteo liiki, karistuse pikkust või tema ohtlikkust ja retsidiivsusriski, kutsehariduse omandamise soovi, sõltuvushäiret, vanust või sugu (täitmisplaani § 5 ja § 6 lõige 2) (p 78). Vahistatul temast lähtuvaid riske avalikule korrale ning teistele isikutele, samuti tema üldist ohtlikkust, sh ohtu uute kuritegude sooritamiseks ei hinnata (p 81).
12.2.Vastuvõtuosakonnas viibivale kinnipeetavale kohaldatavaid piiranguid leevendatakse sellega, et vastuvõtuosakonnas tohib kinnipeetavat hoida kuni kolm kuud (VangS § 14 lg 4) ning isikule on tagatud muud suhtlemisvõimalused mh perekonnaga (nt lühiajalised kokkusaamised (VangS § m94 lg 1), õigus kirjavahetusele ja telefoni kasutamisele (VangS § 96 lg 1), pakisaamisvõimalus (VangS § 98 lg 1), lühiajaline väljaviimine olulistel ja edasilükkamatutel isiklikel asjaoludel (p-d 70 ja 82). Vastustaja märgib täiendavalt, et vastuvõtuosakonnas viibival kinnipeetaval on õigus lugeda vangla tellitud ajalehti, isikul on õigus tellida endale kirjandust, kirja teel on tal õigus saada raamatuid, kasutada raamatukogu, taotleda luba kambris isikliku raadio või teleri kasutamiseks.
13.Inimväärikuse rikkumise hindamisel on mh oluline, kui kaua isikut vaidlusalustes tingimustes hoiti (vt RKHKo 3-3-1-38-13, p 21). Praegusel juhul hoiti kaebajat vastuvõtuosakonnas 24. augustist kuni 24. septembrini 2014 ehk üks kuu. Vangistusseaduses ette nähtud kolmekuulist tähtaega see ei ületanud (VangS § 14 lg 4). Samas tuleb arvestada, et vastuvõtuosakonnas viibides oli kaebajal õigus kasutada meetmeid, mis leevendasid vastuvõtuosakonnas kehtivaid piiravaid tingimusi (vt käesolev otsus, p 12.2). Vastuvõtuosakonnas viibimist ei saa inimväärikuse mõttes käsitada isiku õiguste ülemäärase piiranguna. Eespool märgitu tõttu on halduskohus seisukohal, et kaebaja inimväärikust ei rikutud, kui ta pidi viibima vaidlusalusel perioodil Tartu Vangla vastuvõtuosakonnas.
14.Eeltoodu tõttu jätab halduskohus kaebuse rahuldamata. Menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt) Janar Jäätma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.