1-12-6569
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. jaanuar 2013 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-12-6569
Kohtukoosseis
Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 5. detsembri 2012 määrus vahistamise kautsjoniga asendamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdistatav Virgo Raudsepa (Raudsepp) kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Ivo Küti määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Tartu Maakohtu 5. detsembri 2012 määrus muutmata ja süüdistatav Virgo Raudsepa kaitsja advokaat Ivo Küti määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Tartu Maakohtu 14.12.2011 määrusega anti luba kahtlustatav Virgo Raudsepa suhtes tõkendina vahistamise kohaldamiseks. V. Raudseppa süüdistatakse KarS §-de 184 lg 2 p 1, 2; 392 lg 2 p 2 ja 375 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises ning ta anti Tartu Maakohtu 17.07.2012 määrusega kohtu alla. Kohtuistung toimub alates 22.01.2013. 01.11.2012 esitasid V. Raudsepp ja tema kaitsja taotluse V. Raudsepale kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamiseks kautsjoniga. Tartu Maakohtu 05.12.2012 määrusega jäeti rahuldamata süüdistatava V. Raudsepa ja tema kaitsja taotlus V. Raudsepa vahistamise asendamiseks kautsjoniga.
Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus jättis süüdistatava V. Raudsepa ja tema kaitsja taotluse rahuldamata ning leidis, et V. Raudsepa suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamine kautsjoniga ei ole põhjendatud. Maakohus on seisukohal, et süüdistusaktis märgitud tõenditele tuginedes võib eeldada, et V. Raudsepale on esitatud põhjendatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 392 lg 2 p 2 ning § 375 lg 1 järgi inkrimineeritavate kuritegude toimepanemises. Varem on V. Raudseppa karistatud kriminaalkorras viiel korral, kusjuures kahel korral - 2003 ja 2009.a - on teda juba karistatud narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemise eest suures ulatuses. Vaatamata sellele, et teda karistati 05.11.2009 Harju Maakohtu poolt muu hulgas KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3-aasta 9-kuulise vangistusega, millest 3-aastase vangistuse kandmisest vabastati ta KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga, on teda nüüd alust süüdistada katseajal uute kuritegude toimepanemises, sealhulgas uue rahvatervise vastase I astme kuriteo toimepanemises. Ka on piiriülene narkootilise aine vedu toimunud märkimisväärses koguses (1945,96 grammi MDMA tablette ja 168,57 grammi kokaiini). Maakohus on seisukohal, et eluliselt on usutav, et sellise narkootilise aine koguse omandamine, hoidmine ja edasiandmine nõuab toimepanijalt olulist eeltegevust, kogemusi, aega, kooskõlastusi ja raha ning viitab süüdistatava pikaajalisele kogemusele ning praktilisele ja hästi organiseeritud tegevusele. Taoline pikaajaline õigusvastane käitumine ja korduv karistatus narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest annavad aluse veenvaks järelduseks, et perekonna, kindla elu- ja töökoha olemasolu ei ole V. Raudsepa jaoks olnud piisavad, et tagada tema seadusekuulekus, ning süüdistav jätkab vabaduses suure tõenäosusega uute kuritegude toimepanemist. Lisaks on narkootikumidega seotud kuritegude puhul ka praktika näidanud, et tegemist on kuriteoliigiga, mille korduva toimepanemise tõenäosus on suur. Samuti tuleb märkida, et 17.07.2012 eelistungil sooviti kohtusse kutsuda uusi tunnistajaid (K.T., S.I., U.R., R.K. ja E.R.), keda ei ole kohtueelsel uurimisel üldse üle kuulatud. Seega on V. Raudsepal nimetatud tunnistajaid eriti lihtne hakata vahi alt vabanemise korral mõjutama. Samuti on olemas suur tõenäosus, et V. Raudsepp hakkab vabaduses kriminaalmenetlusest kõrvale hoidma. Seadusandja on narkootilise aine korduva ebaseadusliku käitlemise eest suures ulatuses ette näinud vangistuse 3 kuni 15 aastani. Kuna V. Raudseppa kahtlustatakse kuritegude toimepanemises katseajal, tuleb tema puhul arvestada ka varasema karistuse (3 aastat vangistust) liitmise tõenäosust. Samuti nähtub süüdistusaktist ja sellele lisatud dokumentidest, et V. Raudsepp on kinnipidamisele eelnenud perioodil käinud nii Hollandis kui ka Hispaanias, mistõttu peab kohus võimalikuks, et ta võib vabaduses olles Eestist lahkuda. Kindla elu- ja töökoha ning perekonna olemasolu ei ole välistanud ega välista ka praegu süüdistatava kohtu eest pakku minekut. Seega on olemas suur oht, et V. Raudsepp läheb pikaajalise vangistuse vältimiseks pakku kohtu eest ja hakkab kõrvale hoidma kriminaalmenetlusest. Vahistamine on V. Raudsepa puhul sobiv meede uute kuritegude toimepanemise ärahoidmiseks, sest vahistamise korral viibib isik vanglas pideva järelevalve all, kus reeglina on välistatud oht uute kuritegude toimepanemiseks. Vahistamine välistab ka kriminaalmenetlusest kõrvale hoidumise, sest isik peab viibima pideva järelevalve all. Teised, s.o vahistamisest kergemad tõkendid ei välista kindlalt V. Raudsepa kuritegeliku käitumise jätkumist ega tema kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist võimaliku vangistuse kartuses. Kohus peab V. Raudsepa põhiõiguste riivet seoses tema vahistamisega praegu mõõdukaks. Süüdistuse olemusest tulenev avalik huvi kaalub üles V. Raudsepa vahistamisega kaasnevad riived, sh laste hingelised kannatused seoses isa viibimisega kinnipidamisasutuses. Eelneva alusel peab kohus V. Raudsepa vahistamise jätkuvalt põhjendatuks.
Seoses taotlusega asendada vahistamine kautsjoniga märkis maakohus, et kautsjon ei välista alati uute kuritegude toimepanemist ja kriminaalmenetlusest kõrvalehoidmist, sest vahistamise asendamisel kautsjoniga on isikul võimalik ilma igasuguste piiranguteta lahkuda oma elukohast ja minna vabalt sinna, kuhu soovib, ning suhelda piiranguteta, kellega tahab. Eelnimetatut ei pruugi välistada ka täiendava tõkendi - elukohast lahkumise keeld kohaldamine KrMS § 132 lg 51 alusel. Seega on vahistamist otstarbekas asendada kautsjoniga ainult juhul, kui kohtul on kujunenud kindel veendumus, et rahasumma andmine riigi valdusse tagab süüdistatava õiguskuuleka käitumise. Kohus leiab, et kautsjonit ei ole võimalik kohaldada sellise süüdistatava puhul, kes on pika ajavahemiku jooksul ja korduvalt toime pannud kuritegusid vaatamata varem mõistetud karistustele ning keda võib ees oodata pikaajaline vangistus. V. Raudsepa puhul ei ole kohtul tekkinud kindalt veendumust, et kautsjon koos täiendava tõkendiga (elukohast lahkumise keeld) tagaks tema õiguskuuleka käitumise peale vahi alt vabanemist. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määrusele on määruskaebuse esitanud V. Raudsepa kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning V. Raudsepa suhtes kohaldatud tõkendi – vahistamine – asendamist tõkendiga – kautsjon. Kaitsja leiab, et maakohus on taotlust lahendades lähtunud eeldusest, et V. Raudsepp on süüdistusaktis märgitud kuriteod toime pannud, kuna maakohtu määruses on kirjeldatud V. Raudsepa tegevust kindlas kõneviisis. Seega on maakohus rikkunud süütuse presumptsiooni. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisuga, et V. Raudsepp võib vabaduses hakata mõjutama kohtueelses menetluses üle kuulamata tunnistajaid. Samas kriminaalasjas kolm süüdistatavat, kes samuti eitavad oma süüd, viibivad kergemaliigilise tõkendiga vabaduses ning kui ka saaks rääkida teoreetilisest tunnistajate mõjutamisest, siis oleks seda juba tehtud. Samuti märgib kaitsja, et tunnistaja K.T., kelle ülekuulamist eelistungil taotles Kaur Külvi kaitsja, ei puutu üldse V. Raudsepa süüdistust puudutavatesse episoodidesse. Seoses kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumise ohuga märgib kaitsja, et V. Raudsepp ei ole kunagi olnud tagaotsitav. Kriminaalasja raames on arestitud kogu V. Raudsepa ja tema elukaaslase vara, mis süüdimõistmise korral läheks riigituludesse. Eeltoodu alusel saab väita, et V. Raudsepa huvides on kohtumõistmisel mitte ainult osaleda, vaid ka saavutada täielikult või osaliselt õigeksmõistev kohtulahend. Seega puudub V. Raudsepal igasugune eluliselt usutav vajadus hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduma või panema toime uusi kuritegusid. Kaitsja rõhutab, et V. Raudsepp on nii perekondlike kui ka kõikide muude sidemetega kindlalt seotud Eestiga. V. Raudsepal on kolm alaealist last, töökoht OÜ-s XXX ning alaline elukoht aadressiga XXX, XXX küla, XXX vald, Harjumaa. Kuna kautsjon kantakse riigituludesse, kui isik rikub kautsjoni tingimusi, siis on seadusandja riigi jaoks minimiseerinud riski, kui isik rikub talle pandud kohustusi või käitub kuritegelikult. Määruskaebuse esitaja sedastab, et vahistamine ei saa olla lubatav ainuüksi esitatud süüdistuse raskust arvestades. Kautsjoni puhul ongi tegemist vahistamise alternatiiviga, s.t vahistamise alused on olemas, kuid teatud piisava kautsjonisumma tasumisel saab see ära hoida kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumist ja/või uute kuritegude toimepanemist. Kaitsja leiab, et V. Raudsepa puhul oleks kautsjon kohane kriminaalmenetluse tagamise vahend. Kaitsja leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta taotluses märgitu ning tähtsust omava asjaolu, et mõistlik oleks analoogiliste süüdistuste puhul süüdistavate osas lähtuda ühesugusest kohtlemisest ning seda ka tõkendi kohaldamisel. Käesolevas kriminaalasjas on ühesugused süüdistused M. Pällol, J. Ulasevitšil ja V. Raudsepal, vahi all viibib aga vaid V. Raudsepp. Kaitsja leiab, et selline ebavõrdne kohtlemine ei ole põhjendatud. Siinjuures ei
saaks olla põhjenduseks ka V. Raudsepa varasem karistatus ja viibimine katseajal, sest analoogses olukorras on kohaldatud elukohast lahkumise keeldu J. Ulasevitšile. Käesolevaks hetkeks on V. Raudsepp eelvangistuses viibinud ühe aasta ning ettearvamatu on kohtulahendi jõustumise aeg. Puudub hädavajadus kohaldada V. Raudsepa osas rangeimat tõkendit, milline piirab isiku põhiõigust vabadusele kõike koormavamal määral. V. Raudsepp on ringkonnakohtule esitanud täiendavalt ka omad seisukohad. Nimelt ei nõustu ta maakohtu määruses märgituga, et eluliselt on usutav, et suure narkootilise aine käitlemine eeldab toimepanijalt olulist eeltegevust ja kogemust. V. Raudsepp rõhutab, et talle esitatud süüdistuse sisulist arutelu ei ole veel toimunud. Ta märgib, et kuigi ta on varasemalt kahel korral karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest suures koguses, oli tegemist natuke üle 1 grammi narkootilise aine omamisega. Seekord pole tema käest narkootilist ainet ära võetud ning ta ei tunne end süüdi. V. Raudsepp märgib, et käesoleval hetkel viibib vabaduses J. Ulasevitš, kellele on esitatud sama süüdistus ning kelle suhtes on samuti kohaldatud katseaega. V. Raudsepp märgib, et isikuid tuleks kohelda võrdselt. Ta soovib minna koju oma naise ja 3 lapse juurde. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
otsusega KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta ja 9-kuulise vangistusega, millest 3-aastase vangistuse kandmisest vabastati ta KarS § 74 alusel tingimisi 3-aastase katseajaga. Seega on V. Raudsepale inkrimineeritud ja süüdistuse sisuks olevad kuriteod toime pandud katseajal ning teda pole motiveerinud kuritegude toimepanemisest hoiduma ka reaalselt ära kantud 9kuuline vangistus. Eelnevast nähtub, et V. Raudsepp on mitme aasta jooksul pannud korduvalt toime narkootiliste ainetega seotud kuritegusid ning teda pole mõjutanud seadusekuulekalt käituma reaalselt ärakantud vanglakaristus ega ka tema suhtes kohaldatud katseaeg. Ka Riigikohus on sedastanud, et narkokuritegude puhul on jätkuvate kuritegude toimepanemise oht kohtupraktika pinnalt suur (RKKKm nr 3-1-1-103-06, p 15). Seega on kohtukolleegium seisukohal, et esineb alus arvata, et V. Raudsepp võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Seda ei kummuta ka määruskaebuses esitatud asjaolud, et V. Raudsepal on vabaduses perekond, kindel töökoht ja elukoht, kuna varasemalt ei ole need takistanud V. Raudsepal kuritegusid toime panemast.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kautsjoni kohaldamata jätmise kohta. Ringkonnakohus käsitles juba eelnevalt V. Raudsepa suhtes esinevat kuritegude jätkuva toimepanemise ohtu, mistõttu ei pea vajalikuks seda siinkohal korrata. Arvestades V. Raudsepa varasemat karistatust ning süüdistuse sisuks olevate kuritegude raskust, s.o esimese astme rahvatervisevastase kuriteo toimepanemist majandusliku kasu saamise eesmärgil, ei teki ringkonnakohtul veendumust, et kautsjon on antud juhul piisavalt tõhus meede takistamaks V. Raudsepa poolt uute kuritegude toimepanemist. Nimelt riivab kautsjon küll isiku omandiõigust, kuid jätab isiku ilma igasuguse järelevalveta. Ka elukohast lahkumise keeld ei hoiaks ära V. Raudsepa puhul uute kuritegude toimepanemist, kuna selle eesmärk on eelkõige isiku kriminaalmenetluses osalemise tagamine.
Mati Kartau
Aarne Sarjas
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.