1.Tartu Maakohtu 28. aprilli 2014 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid kaudu 108 eurot, sealhulgas käibemaks 18 eurot, vandeadvokaat Rainer Objartelile tema poolt apellatsioonimenetluses A.P-le riigi õigusabi osutamise eest.
4.A.P-lt riigituludesse välja mõista kaitsja tasu 108 eurot vandeadvokaat Rainer Objarteli poolt osutatud õigusabi eest.
5.A.P-l tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida viitenumber 2800049858 ja selgitus: „A.P , 1-11-14170, menetluskulud“.
6.Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Viru Maakohtu 04.09.2012 otsusega mõisteti A.P süüdi KarS § 199 lg 2 pde 7, 8, 9; § 213 lg 1; § 200 lg 2 p-de 4, 7, 8 ja § 266 lg 2 p 3 järgi ning KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel loeti kandmata karistuseks 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel arvati karistusaja hulka Viru Maakohtu 08.01.2009 otsusega mõistetud karistus, mis oli pööratud täitmisele Viru Maakohtu 09.04.2010 määrusega ja mõisteti A.P-le lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.03.2010 ja lõpeb 22.03.2016.
2.20.03.2014 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava A.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3.Tartu Maakohtu 28. aprilli 2014 määrusega jäeti A.P talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohtu põhjendused olid järgnevad.
3.1.Kohus on seisukohal, et A.P tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. A.P on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui väärtegude eest, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Kuriteod, mille eest A.P käesoleval ajal karistust kannab, on ta toime pannud katseajal. Seega ei ole isikule varasemalt mõistetud tingimuslik vangistus täitnud oma eesmärki, kuna A.P on jätkanud kuritegude toimepanemist. Sellest tulenevalt on vabanedes oht uute kuritegude toimepanemiseks suur. Süüdimõistetul on mitmeid distsiplinaarkaristusi, mis viitab sellele, et ta ei suuda ega taha kinni pidada kehtestatud normidest karistuse kandmise ajal järelevalve all olles. See seab kahtluse alla, kas A.P suudab vabanemise korral oma käitumise õiguskorraga vastavusse viia ja seaduskuulekat eluviisi järgida.
3.2.Olenemata arvukatest distsiplinaarkaristustest on A.P käitumine karistuse kandmise ajal olnud ka positiivne. Ta on läbinud eesti keele kursuseid ja erinevaid sotsiaalprogramme. Samuti on A.P osalenud õppetegevuses.
3.3.Vabanemise korral puudub A.P-l garanteeritud töökoht. Süüdimõistetu sõnul aitab teda materiaalselt isa, kes on hetkel töötu. Samuti on töötu isa abikaasa ja neil on lisaks kaks alaealist last. Arvestades, et A.P-l puudub kindel võimalus vabanemise korral tööle saada, eksisteerib suur risk, et isik naaseb oma varasema elustiili juurde – kuritegelikul teel rahaliste vahendite hankimine.
4.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.P kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 28.04.2014 määrus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
4.1.A.P avaldas kohtuistungil, et soovib pärast karistuse kandmiselt vabanemist hoiduda seadusevastasest käitumisest ning asuda tööle. Kuigi talle ei ole vanglast vabanemise korral kindlat töökohta garanteeritud, avaldas A.P lootust, et tal on võimalus tööle saada XXX i, kus ta ka varem on töötanud. Teise võimalusena nimetas ta ehitustööde tegemist, mida ta tegi enne vangistust. A.P on valmis ennast arvele võtma Eesti Töötukassas ning kasutama seal pakutavaid võimalusi. Esialgselt loodab süüdimõistetu oma isa materiaalsele toetusele, kelle juurde saab ta vabanedes asuda elama. A.P on katkestanud suhted vanade kuriteokaaslastega ega soovi neid taastada. Kinnipeetaval on olemas toetav sotsiaalvõrgustik, kuhu kuuluvad tema isa ja isa abikaasa koos lastega, kes on valmis võimaluste piires A.P toetama. -2-
4.2.Süüdimõistetu teadvustab endale riske ning on ennetähtaegse vabanemise korral valmis võtma katseajaks kohustuse mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. A.P on vangistuse kandmise ajal läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning õppinud, kuidas elus teha õigeid valikuid. Kaitsja hinnangul ei oma A.P distsiplinaarkaristused üleliia suurt rolli, kuna neid tuleb arvestada kogumis kõikide positiivsete asjaoludega, mis iseloomustavad A.P käitumist karistuse kandmise ajal. Tartu Vangla iseloomustusest nähtub, et vangistatu käitumine on olnud pigem positiivne. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
5.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A.P ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud ning leiab, et määruskaebus ei sisalda asjaolusid, mis tooksid kaasa maakohtu määruse tühistamise ja A.P tingimisi ennetähtaegse vabastamise. Kolleegium nõustub täielikult maakohtu määruses toodud põhistustega ega pea vajalikuks neid tervikuna korrata. Eeltoodust lähtudes märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele vaid järgmist.
6.Kohtul on kohustus kaaluda kõiki KarS § 76 lg 3 sätestatud asjaolusid kogumis ning sellele tuginedes otsustada, kas kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine on põhjendatud.
7.Kolleegium peab positiivseks, et A.P soovib vabanedes hakata tööle ja asuda õiguskuulekale teele. Kinnipeetav on vangistuses õppinud eesti keelt ja läbinud sotsiaalprogramme, samuti osalenud õppetegevuses. Süüdimõistetul on vabanedes võimalik asuda elama isa korterisse, kus elavad ka toetavad perekonnaliikmed.
8.Hinnates KarS § 76 lg 3 toodud asjaolusid kogumis, leiab ringkonnakohus, et A.P ennetähtaegne vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas omavad ennetähtaegse vabastamise otsustamisel eelkõige mõju kuriteo toimepanemise asjaolud ning A.P varasem elukäik ja käitumine karistuse kandmise ajal.
8.1.A.P on korduvalt varem kriminaalkorras karistatud, sh vangistustega, ja tal on olnud mitmeid võimalusi enda vigadest õppimiseks, et mitte enam kuritegelikule teele sattuda. Siiski ei ole A.P oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused on oma eesmärki - edaspidi hoiduda süütegude toimepanemisest - täitnud. Kuna A.P-le ei ole senised karistused mõju avaldanud ja praegu kannab ta karistust mitme kuriteoepisoodi toimepanemise eest, sh enamik karistusi on mõistetud kvalifitseeritud koosseisude alusel, tuleb kohtul ennetähtaegse vabastamise otsustamisel reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust ning saata ühiskonnale signaal, et järjest uute kuritegude toimepanemine, seda eriti katseajal, ei ole aktsepteeritav.
8.2.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et A.P distsiplinaarkaristustele ei tule suurt tähtsust omistada. Kolleegium rõhutab, et vanglas kehtivad käitumisnormid on aluseks seal toimivale korrale samamoodi, nagu vabaduses kehtivad normid aitavad tagada ühiskonna toimimist. Fakt, et isik ei suuda nendest käitumisnormidest kinni pidada ja teda on korduvalt distsiplinaarkorras karistatud, iseloomustab kinnipeetava hoolimatut suhtumist kehtivasse korda. Seega on kohtukolleegium seisukohal, et A.P ei ole kantud karistusest veel vajalikke järeldusi teinud ja tema ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik.
9.A.P iseloomustavad negatiivsed asjaolud, milleks on eelkõige korduv karistatus, mis näitab isiku suutmatust või tahtmatust teha senistest karistustest vajalikke järeldusi, katseajal uute kuritegude toimepanemine ja distsiplinaarkaristuste olemasolu, kaaluvad ülesse teda iseloomustavad positiivsed asjaolud. Kohus peab paljasõnaliseks A.P väiteid, et -3-
ta on nüüd võimeline kriminaalhoolduse nõudeid järgima ja uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et A.P puhul võib uute kuritegude toimepanemise riske suurendada kindla töökoha puudumine ning alkoholi kuritarvitamine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud seisukohaga, et A.P ennetähtaegne vabastamine käesolevas ajal oleks põhjendamatu.
10.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 28. aprilli 2014 määrus muutmata ja A.P vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
11.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 1,5 tundi, mille eest taotleb tasu summas 108 eurot, sh käibemaks 18 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS §-de 175 lg 1 p 4 ja 187 lg 2 alusel peab A.P hüvitama menetluskulu, milleks on vandeadvokaat R. Objarteli kaitsjatasu 108 eurot määruskaebuse koostamise eest.
Mati Kartau
Tiit Lõhmus
-4-
Maarika Kuusk
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.