Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Viru Maakohus

Määruse aeg ja koht

06.06.2014, Rakvere kohtumajas

Kohtuasja number

1-11-14170

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Kätlin Koidumäe

Tõlk

Tatjana Šibajeva

Prokurör

Ain Tali

Kohtuasi

Viru Vangla materjalid M.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

M.S , isikukood XXX, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 17.05.2012 ja lõpp 14.05.2015.

Kohtuasja läbivaatamise aeg 04.06.2014, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus

KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta M.S vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 12.05.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava M.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. M.S on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 04.09.2012 kohtuotsusega kriminaalasjas 111-14170 KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, KarS § 266 lg 2 p 1,3 järgi ning karistuseks mõisteti KarS § 64 kohaldamisega 8 kuud vangistust. Juhindudes KarS § 65 lg 2 suurendati uue kuriteo eest

mõistetud karistust Viru Maakohtu 13.05.2008 otsusega mõistetud ärakandmata osa 4 kuud võrra ja karistati vangistusega 1 aasta. Viru Maakohtu 04.09.2012 kohtuotsusega samas asjas tunnistati M.S süüdi KarS § 213 ja KarS § 200 lg 2 p 4,7,9 järgi ning KarS § 64 kohaldamisega mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti 3 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti liitkaristust, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ning karistati M.S -i 3 aastase vangistusega. KarS § 68 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning ärakandmisele kuulus seega 2 aastat 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.05.2012. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung M.S taotles enda tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kahe aasta jooksul ei ole olnud tal ühtegi distsiplinaarkaristust. Peale vabanemist asub elama vangla iseloomustuses nimetatud aadressile ning plaanib asuda tööle. Vanglas olles ei suuda leida garanteeritud töökohta, kuid kui vabaneb siis otsib töökoha. Kinnipeetava perekonnaks on ema ja kaks õde, suhted nendega on head. Kinnipeetav avaldas, et ta on varem allutatud kriminaalhooldusele ja katseajad on möödunud hästi. Alkoholi ja narkootikume on kinnipeetav proovinud, kuid sõltuvusprobleemi ei ole. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud neljal korral ja väärteokorras 23-l korral, mis näitab, et ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid norme. Varasemad karistused ning käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks kriminaalhoolduse nõuded täita nõuetekohaselt ja kriminaalhoolduse läbida positiivselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Enne vangistust oli kinnipeetaval alkoholi liigtarvitamisega (osa kuritegusid on toimepandud alkoholijoobes; korduvalt karistatud väärteomenetluse korras alkoholiseaduse rikkumiste eest ja KarS § 262 järgi) ja narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Viru Vangla hinnangul on oht, et kinnipeetav kaotab enesekontrolli kui ta on alkoholijoobes. Väärib märkimist, et vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetava poolt üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 65 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%. Süüdimõistetu varasem käitumine, toimepandud kuritegude arv ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele ning korduva kuriteo toimepanemise kõrgele riskile.