Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

(Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874. Selgitusse tuleb märkida „1-11-14170, menetluskulu, C.V “. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viru Maakohtu 04.09.2012. a otsusega mõisteti C.V M oskaljov süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja karistati 6 kuu vangistusega; KarS § 213 lg 1 järgi karistati 6 kuu vangistusega; KarS § 200 lg 2 p 4,7,8 järgi karistati 3-aastase vangistuseg a; KarS § 266 lg 2 p 3 järgi karistati 2 kuu vangistusega . KarS § 64 alusel mõisteti liitkaristus, lugedes kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 68 alusel arvesta ti eelvangistuses viibitud aega loeti kandmata karistuseks 2 aastat 1 1 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel , arvestades Viru Maakohtu 08.01.2009. a otsust, millega C.V karistati vangistusega 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust katseajaga 3 aastat, mis oli pööratud täitmisele Viru Maakohtu 09.04.2010. määrusega, mõisteti a C.V-le lõplikuks liitkaristuseks 5 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 25.03.2010. a ja lõppeb 22.03.2016. a. a

Vangl ei toeta C.V vabastamist tingimisi enn etähtaegselt karistuse kandmisest. C.V on kriminaalkorras karistatud 5 korral, hetkel kolmas reaalne vangistus. On toime pannud nii vara- kui ka isikuvastaseid kuritegusid (vargused, röövimised, väljapressimine). Kuritegude dünaamika on jäänud samaks, iseloomustab vägivaldne käitumine. Soodusteguriteks on materiaalse kasu saamine, grupi mõju ja alkohol. Vangistuse ajal on õppinud riigikeelt, osalenud sotsiaalprogrammides, käinud koolis, kuid jäi klassi kordama, majandustööle asumisest keeldus. Hetkel kehtivaid distsiplinaarkaristusi on mitu. Enne vangistust elas üksi vanaemalt päranduseks saadud korteris, vabanemise korral soovib asuda elama oma isa juurde. Isaga koos elavad tema abikaasa ja kaks alaealist last. Enne vangistust toetas isa materiaalselt ja rahalisi probleeme ei olnud, samas on korduvalt karistatud röövimiste, väljapressimise ja varguste eest. Kuriteod on pandud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil. Viimane ametlik töökoht oli Rakvere Lihakombinaat, kus töötas 2008. Aastal koristajana, lisaks on töötanud isa ehitusfirmas. Tartu Vangla andmetel on isikul rahalisi nõudeid 2748,38 eurot, vabanemisfondis on 252,74 eurot. Vabanemisel kindel töökoht puudub. C.V-l on tütar, keda kasvatab tema endine elukaaslane. Alkoholiga C.V probleemi ei näe, kuigi osa kuritegusid on pandud toime olles alkoholijoobes. Narkootikumidega on kokkupuude olemas. Kriminaalhoolduse all olles on rikkunud kontrollnõudeid , katseajal pani toime uusi kuritegusid, mistõttu pöörati karistus täitmisele. Käesolevalt kinnipeetav kahetseb oma tegusid, saab aru, et on käitunud valesti ja on nõus ohvrite ees vabandama. Kinnipeetava ohtlikus seisneb grupis vägivallategude toimepanemises. Vangla hinnangul on oht uute kuritegude toimepanemiseks

kahe aasta jooksul 51%. Tulenevalt eelpool toodust ei toeta Tartu Vangla kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, kuid kui kohus otsustab vabastada C.V tingimisi ennetähtaegselt, siis määrata talle iseloomustuses toodud lisakohustused. Kriminaalhooldaja ettekandest nähtub, et C.V-l on algharidus, õpi ja käitumisprobleemide tõttu on suunatud Tapa erikooli, ei ole motiveeritud haridusteed jätkama ja enne vangistust oli tegevuseta. Negatiivsena näeb kriminaalhooldaja asjaolu, et range järelevalve tingimustes ei suuda kinnipeetav ettenähtud korrale alluda - seda näitavad mitmed distsiplinaarkaristused. rokurör

P on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha C.V vabastamise kohta.

tingimisi ennetähtaegse

Prokurör leiab, et tingimisi ennetähtaegset vabastamist vangistusest ei ole võimalik kohaldada ennekõike kuriteo toimepanemise asjaolude, süüdimõistetu isiku ja tema varasema elukäigu tõttu. Kohtuotsusest nähtub, et materiaalse kasu saamise eesmärgil on isik kasutanud grupis vägivalda kannatanute suhtes, kuriteod toime pannud sissetungimisega. Tema suhtes on varasemalt kohaldatud kriminaalhooldust, kuid katseaeg ebaõnnestus, kuna isik ei suutnud täita kontrollnõudeid ning pani toime uued kuriteod. Ka varasemad vanglakaristused pole muutnud teda seadusekuulekaks. Prokuröri hinnangul keeldumine tööhõivest vanglas ja vabanemisel majanduslikult toetava isa kesine majanduslik olukord ei võimalda C.V tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Süüdimõistetu C.V selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. C.V soovib vabaduses eluviisi muuta, töö leida. C.V sõnul on ta alkoholi ja narkootikumide suhtes ükskõikne. Lisakohustuste täitmisega on nõus. Kaitsja leiab, et kinnipeetavale ei saa muud ette heita, kui tema varasemat kriminaalkorras karistatust ja distsiplinaarkaristuste olemasolu. Kaitsja märgib, et kui vaadata arvamusi ja iseloomustusi karistuse kandmise ajal, siis need on pigem positiivsed. C.V ei ole niisama istunud, vaid on riigikeelt õppinud ning läbinud sotsiaalprogramme. Kaitsja hinnangul on karistuse eesmärk kujundada inimese hoiakuid ning riskide maandamiseks tuleks määrata isikule lisakohustusi. Töö leidmise soovi on kinnipeetav avaldanud, kuid nendib, et seda pole lihtne leida, samas nõusolek töötada miinimumpalga eest ei tohiks töö leidmist takistada. Kaitsja leiab, et kinnipeetava käitumises positiivsed asjaolud kaaluvad negatiivsed asjaolud üle. Kaitsja on seisukohal, et C.V tuleks vabastada karistuse kandmisest enne tähtaega.

KOHTU SEISUKOHT

Käesolevaks ajaks on C.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. C.V-l on jäänud karistust kanda rohkem kui 2 kuud (KarS § 76 lg 21). Seega esinevad formaalsed alused C.V tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

arengu seisukohalt vajalik ning tuleks käsitleda võimalusena, et vajalikke muutusi oma eluviisis ette võtta. C.V-le on antud mitmeid võimalusi tõestada, et ta on oma suhtumist muutnud, kuid senini ei ole C.V seda teinud. Kohtu hinnangul ei võimalda C.V tingimisi ennetähtaegset vabastamist kuritegude toimepanemise asjaolud, tema varasem elukäik ja vabanemisjärgsed tingimused.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.