Tatjana Strenga pankrotimenetlus vabastamise menetlus
ja
kohustustest
Võlausaldajate nimekirja kinnitamine Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 9. veebruari 2026. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
BB Finance OÜ määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esndajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): BB Finance OÜ (registrikood 11306564), lepinguline esindaja Kaisa Kivisikk Pankrotihaldur: Einar Vallandi
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Maakohtu 9. veebruari 2026. a määrus muutmata ja BB Finance OÜ määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta BB Finance OÜ määruskaebusele lisatud lepingudokumendid ja laenu väljamaksmist tõendav dokument asja materjalide juurde võtmata. Võtta halduri vastusele lisatud maksekorraldus asja materjalide juurde.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad haldur ja määruskaebuse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus kuulutas 28. detsembri 2023. a määrusega välja Tatjana Strenga (võlgnik) pankroti, algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja nimetas võlgniku pankrotihalduriks Einar Vallandi. Teade pankroti väljakuulutamise kohta avaldati Ametlikes Teadaannetes 29. detsembril 2023. Nõuete esitamise tähtaeg oli 29. veebruar 2024.
2.Haldur avaldas 12. märtsil 2025. a Ametlikes Teadaannetes teate esialgse võlausaldajate nimekirjaga tutvumise ning vastuväidete esitamise võimaluse kohta. Vastuväidete esitamise tähtajaks oli 27. märts 2025. Vastuväidetele seisukoha esitamise tähtajaks oli 2. mai 2025.
3.Haldur esitas 10. juulil 2025 kohtule taotluse võlausaldajate lõpliku nimekirja kinnitamiseks, võlausaldajate nõuete suuruste, rahuldamisjärgu ja jaotiste määramiseks. Võlgnik ja võlausaldajad nõuetele vastuväiteid ei esitanud. Pankrotihaldur esitas vastuväited järgmistele nõuetele: BB Finance OÜ nõudele summas 1002 eurot 84 senti, Holm Bank AS-i nõudele summas 1347 eurot 37 senti, Omaraha OÜ nõudele summas 2602 eurot 9 senti, Coop Pank AS-i nõudele summas 1278 eurot 37 senti ja AS-i LHV Finance nõudele summas 3961 eurot 63 senti (esialgselt 4092 eurot 2 senti). Haldur ei esitanud vastuväidet Inbank Finance AS-i nõudele, sest viimane nõudis üksnes võlgnikule tegelikult üle kantud summa tagastamist. Võlgnik lepingu täitmiseks makseid ei teinud. Omaraha OÜ vastuväitele seisukohta ei esitanud ja ülejäänud võlausaldajad esitasid vastuväitele seisukoha. Vastuväitega nõustus Coop Pank AS.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus jättis 9. veebruari 2026. a määrusega AS-i LHV Finance taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ning kinnitas võlgniku pankrotimenetluses võlausaldajate nimekirja järgnevalt: II rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (pankrotiseaduse (PankrS) § 153 lg 1 p 2). Jrk nr
Võlausaldaja nimi, Isiku- või registrikood
Nõude suurus (eurot)
Jaotis (%)
1 2 3 4 5
Inbank Finance AS (16197915) BB Finance OÜ (11306564) Holm Bank AS (14080830) Omaraha OÜ (12045597) Coop Pank AS (10237832) Kokku:
1500 1032,66 5532,06 5404,41 14 005,46 27 474,59
5,4596 3,7586 20,1352 19,6706 50,9760 100
III rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded (PankrS § 153 lg 1 p 3). Jrk nr
Võlausaldaja nimi, Isiku- või registrikood
Nõude suurus (eurot)
Jaotis (%)
1
AS LHV Finance (12417231)
3166,57
100
2
Kokku:
3166,57
100
Maakohus märkis, et ühtegi nõuet ei loetud kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 100 3 lg 4 alusel. Pandiõigusega tagatud nõudeid ei esitatud. Ühegi nõude puhul ei ole tegemist solidaarkohustusega või tingimuslikust tehingust või kõrvaltingimusega haldusaktist tuleneva nõudega. Nõuete suhtes ei kehti võlgniku vastuväide. Maakohus jättis võlgniku pankrotimenetluses tunnustamata järgmised nõuded: -
Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ja rahaliselt kindlaks määramata. Maakohus tõi mh välja, et BB Finance OÜ esitas 2. jaanuaril 2024 nõudeavalduse 2035 eurot 50 senti. Nõue tuleneb 26. septembril 2023 sõlmitud laenulepingust nr 2102385419, mille alusel võlgnik sai laenu 1990 eurot. Laenulepingust tulenev põhiosa võlgnevus on 1919 eurot 95 senti, intress 114 eurot 49 senti ja viivis 1 euro 6 senti. Võlgnik on lepingu tagasimaksetena tasunud kokku 140 eurot 57 senti, millest 70 eurot 5 senti arvestati põhivõla ja 70 eurot 52 senti intressi katteks. Haldur esitas BB Finance OÜ nõudele vastuväite 1002 eurot 84 senti, kuna võlausaldaja rikkus võlgnikule krediiti andes VÕS § 4034 lg-s 1 ette nähtud vastutustundliku laenamise põhimõtet. BB Finance OÜ andis võlgnikule ajavahemikus 15. juuni 2022 – 26. september 2023 krediiti korduvalt, kokku 8663 euro ulatuses. Võlgniku arvelduskontode analüüsi põhjal selgus, et võlgniku laenuarvelduste maht oli keskmiselt neli korda suurem regulaarsest sissetulekust, mida võlgnik oli suuteline teenima. Krediidikohustuste täitmine oli võimalik vaid uute krediidilepingute sõlmimisega. Võlgnik oli krediidivõimetu juba enne BB Finance OÜ-lt esmakordselt krediidi taotlemist ning püsis krediidivõimetuna kuni pankroti väljakuulutamiseni. Kui võlgnik on teinud BB Finance OÜ-le makseid suuremas summas kui ta BB Finance OÜ-lt tegelikult sai, on põhjust käsitada saadut ületavat makset alusetult tasutuna. Võlgnikul on BB Finance OÜ vastu alusetu rikastumise nõue, mis tuleb tasaarvestada BB Finance OÜ poolt võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõudega. BB Finance OÜ nõue on põhjendatud 1032 euro 66 sendi ulatuses (antud laenud 8663 eurot, millest on maha arvestatud võlgniku maksed 7630 eurot 34 senti) ja põhjendamatu 1002 euro 84 sendi ulatuses (2035,50 - 1032,66). BB Finance OÜ leidis 2. mai 2025. a seisukohas halduri vastuväitele, et haldur on ebaõigesti nõuete ümberarvestuse aluseks võtnud ajavahemikul 15. juuni 2022 – 26. september 2023 sõlmitud laenulepingutest tulenevad välja- ja tagasimaksed, mis ei ole nõudeavalduses märgitud lepinguga seotud. Nimetatud lepingud on lõppenud ja nende alusel ei ole BB Finance OÜ-l ühtegi nõuet. Nõude aluseks on 26. septembri 2023. a laenuleping nr 2102385419, mis ei sisalda varasematest lepingutest tulenevaid kulusid. Laenulepingu nr 2102385419 alusel sai võlgnik laenu 1990 eurot ja lepingu täitmiseks laekus 141 eurot. BB Finance OÜ esitas nõuete ümberarvestuse juhuks, kui tuvastatakse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine. Nõude ümberarvestuse korral on võlausaldaja nõue võlgniku vastu 1866 eurot 7 senti, millest põhiosa on 1855 eurot 63 senti ja intress 10 eurot 44 senti. Haldur jäi 10. juuli 2025. a seisukohas oma vastuväite juurde. Maakohus leidis, et laenuleping nr 2102385419 ei ole tervikuna tühine VÕS § 4062 lg 1 järgi. Võlausaldaja on võlgnikule korduvalt laenu andes rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär. Kuna võlausaldaja ei ole VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt 3
määranud uuesti tagasimakseid ja neid võlgnikule teatavaks teinud, ei saa asuda seisukohale, et võlgnik oleks maksetega viivituses ning võlausaldaja viivisenõue põhjendatud. Maakohtu hinnangul tuleb antud juhul kogu võlgniku poolt tasutu lugeda makstuks laenu katteks (mh VÕS § 411 tähenduses krediidi võimaliku ennetähtaegse tagasimaksena), sest võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise puhuks esitanud oma sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ning mille alusel saaks võlausaldaja nõude arvestuse õigsust kontrollida ka kohus. Pankrotihaldur on välja selgitanud, et BB Finance OÜ on võlgnikuga ajaperioodil (juuni 2022 – september 2023) sõlminud kaheksa laenulepingut ja võlgnikule on nende laenulepingute alusel tehtud kaheksal korral väljamakseid kokku summas 8633 eurot ning võlgnik on BB Finance OÜ-le perioodil 5. september 2022 - 3. november 2023 tasunud 7630 eurot 34 senti. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud tunnustada BB Finance OÜ nõuet 1032 euro 66 sendi ulatuses (8663-7630,34) ning jätta nõue tunnustamata 1002 euro 84 sendi ulatuses (2035,50-1032,66).
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
5.BB Finance OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega tunnustati tema nõuet väiksemas ulatuses kui 1868 eurot 64 senti ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks või alternatiivselt teha uus määrus, millega tunnustada nõuet summas 1868 eurot 64 senti. Võlausaldaja palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu. Võlausaldajate nimekirja kohaselt on võlausaldaja nõude suurus ümberarvestatuna 1032 eurot 66 senti. Nimetatud nõude suurus on vale. Võlausaldaja juhtis sellele halduri tähelepanu. Võlausaldaja nõude aluseks on 26. septembril 2023 sõlmitud laenuleping nr 2102385419, mille alusel sai võlgnik laenu 1990 eurot. Nimetatud leping ei ole seotud ühegi teise lepinguga. Võlgnik tegi laenulepingu täitmiseks 3. novembril 2023 tagasimakse 141 eurot. Seega on võlausaldaja minimaalne ümberarvestatud nõude suurus 1849 eurot (1990-141). Seadusjärgne intress (intressimäär 4% aastas) põhiosa jäägilt on 19 eurot 64 senti (põhiosa jäägilt 1990 eurot perioodil 26. september 2023 – 2. november 2023 8 eurot 29 senti ja põhiosa jäägilt 1849 eurot perioodil 3. november – 28. detsember 2023 11 eurot 35 senti). Koos seadusjärgse intressiga on võlausaldaja nõude suurus 1868 eurot 64 senti. Võlausaldaja esitas koos määruskaebusega nõude aluseks olevad lepingudokumendid ja laenu väljamaksmist tõendava dokumendi.
PANKROTIHALDURI SEISUKOHT
6.Haldur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. BB Finance OÜ on määruskaebuses esitanud esmakordselt väite, et ajavahemiku 26. september 2023 – 28. detsember 2023 eest arvutatud seadusjärgse intressi suurus on 19 eurot 64 senti. Võlausaldaja 2. mai 2025. a seisukohas oli intressi suuruseks märgitud 10 eurot 44 senti. Seadusjärgne intress 10 eurot 44 senti jäi halduril ekslikult võlausaldaja nõudele lisamata. Haldur ei soovi, et kohus peaks halduri vea pärast võlausaldajate nimekirja muutma. Haldur on oma varalistest vahenditest rahuldanud võlausaldaja intressinõude 10 eurot 44 senti. Haldur esitas koos vastusega määruskaebusele vastava maksekorralduse. Ebaõige on BB Finance OÜ käsitlus, et halduri vastuväited saavad tuleneda vaid laenulepingust nr 2102385419. Haldur on õigustatud realiseerima kõiki võlgnikule kuuluvaid varalisi õigusi ja ta on kohustatud esitama võlgniku vastu suunatud nõuetele kõiki võimalikke vastuväiteid. BB Finance OÜ on ka võlgnikuga varasemaid krediidilepinguid sõlmides rikkunud vastutustundliku laenamise 4
põhimõtet ja saanud nende lepingute alusel võlgnikult rohkem, kui on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud. Haldurile ei ole teada ühtki alust, mis keelaks tal esitada enam tasutud summa tagastamise nõude või tasaarvestamise avalduse. Võlgniku arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et 2022. aastal, kui VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär oli 0% aastas, sai võlgnik BB Finance OÜ-lt laenu 2999 eurot ja maksis tagasi 3583 eurot 25 senti (s.o 584 eurot 25 senti rohkem ehk 119,48% saadud summast). 2023. aastal, kui VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär oli esimesel poolaastal 2,5% ja teisel poolaastal 4%, sai võlgnik enne 26. septembri 2023. a krediidilepingu sõlmimist BB Finance OÜ-lt 3674 eurot ja tagastas 3906 eurot 9 senti (s.o 232 eurot 9 senti rohkem, mis moodustab 106,32% saadud summast). Kõigi lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet ilmselt rikkunud krediidiandjal puudub alus nõuda, et tema põhjendatud nõude väljaselgitamisel jäetakse võlgniku poolt enamtasutud summad arvesse võtmata. BB Finance OÜ oleks sellises olukorras võinud esitada haldurile kõiki lepinguid hõlmava seadusjärgse intressi arvestuse, mida ta ei teinud.
7.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel (koosmõjus §-ga 659) jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
9.Kohus hindab võlausaldajate nimekirja kinnitamise menetluses hilinenult esitatud tõendeid vaid juhul, kui menetlusosaline põhjendab, miks ta ei saanud asjaolule varem tugineda või tõendit varem esitada (RKTKm 20.12.2023, 2-22-1652/84, p 11.3). Määrus, millega võlausaldajate nimekiri kinnitatakse, peaks põhinema eelkõige halduri varem kogutud ja kohtule esitatud dokumentidel; hilinenult esitatud tõendite hindamine on erandlik (RKTKm 20.05.2026, 2-23-1967/70, p 19.1). Ringkonnakohus jätab võlausaldaja määruskaebusele lisatud lepingudokumendid ja laenu väljamaksmist tõendava dokumendi asja materjalide juurde võtmata. Ringkonnakohus märgib, et enamik neist on kohtule ka juba esitatud koos taotlusega võlausaldajate nimekirja kinnitamiseks ja need ei oma kaebuse lahendamise seisukohast tähtsust. Kuna haldur rahuldas võlausaldaja intressinõude 10 eurot 44 senti pärast maakohtu määruse tegemist, võtab ringkonnakohus halduri esitatud maksekorralduse asja materjalide juurde.
10.Määruskaebuse esitaja vaidlustab maakohtu määrust osas, milles tema nõuet tunnustati 1032 euro 66 sendi ulatuses ja leiab, et tema nõuet tuleb tunnustada 1868 euro 64 sendi ulatuses. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on kaevatud (TsMS § 651 lg 1 ja § 659).
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
12.PankrS § 1001 lg 4 kohaselt on haldur kohustatud kontrollima esitatud nõuete põhjendatust ja nõuet tagavate pandiõiguste olemasolu ja aluse olemasolul peab haldur esitama vastuväite. Ringkonnakohtu hinnangul on kirjeldatud kohustusega hõlmatud kontroll, kas võlausaldaja nõue rajaneb osaliselt tühisel tarbijakrediidilepingul või esinevad muud seadusest tulenevad asjaolud, mis võimaldavad võlgniku nõuet tasaarvestada või takistavad nõude maksmapanemist. Samamoodi on halduri kontrollikohustusega hõlmatud võlgniku poolt sama võlausaldajaga varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete põhjendatuse kontroll. Seega ei ole õige võlausaldaja seisukoht, et nõude tunnustamisel tuli halduril ja maakohtul lähtuda üksnes 26. septembril 2023 võlgnikuga sõlmitud laenulepingust nr 2102385419 ja selle alusel tekkinud nõuetest. 5
13.Tarbijakrediidileping on VÕS § 402 lg 1 järgi krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Tarbijakrediidilepinguga on eelduslikult tegemist, kui majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik annab füüsilisele isikule laenu või krediiti. Vastupidist tuleb tõendada krediidiandjal (RKTKo 11.10.2023, 2-21-20479, p 11). Vaidlust ei ole selles, et poolte vahel on lisaks võlausaldaja nõudeavalduses kajastuvale laenulepingule nr 21023854219 sõlmitud võlgniku kontoväljavõttest (dtl 977) nähtuvad laenulepingud nr 2102206721, 2102220203, 2102254430, 2102256875, 2102273708, 2102348105 ja 2102366618. Tegemist on eelduslikult tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Nende laenulepingute alusel on võlgniku konto väljavõttest nähtuvalt võlausaldaja andnud võlgnikule ajavahemikul juuni 2022 – september 2023 laenu kokku 8663 eurot (nõudeavalduses kajastuva laenulepingu alusel 1990 eurot ja varasemate laenulepingute alusel 6673 eurot) ja võlgnik on teinud võlausaldajale tagasimakseid kokku 7630 eurot 34 senti (nõudealuses kajastuva laenulepingu alusel 141 eurot ja varasemate laenulepingute alusel 7489 eurot 34 senti).
14.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendusega, et eelmärgitud laenulepingute sõlmimisel on võlausaldaja rikkunud vastustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Võlausaldaja ei ole esitanud sellele vastuväiteid ega vastupidiseid tõendeid.
15.Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud intressimäärast, ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 403 4 lg 7 viimase lause järgi ei kaasne sellist tagajärge juhul, kui tarbija on jätnud esitamata õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kui lepingujärgse intressi ja muude tasude kokkulepped on tühised, peab krediidiandja tarbija enamtasutud intressi ja muud tasud tarbijale tagastama vastavalt alusetu rikastumise sätetele (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1). Seadus võimaldab krediidiandjal nimetatud summade tagastamise asemel vähendada krediidi tagasimakseid, mis sisuliselt tähendab, et krediidiandja tasaarvestab tarbijale võlgnetavad summad tarbija poolt võlgnetava krediidi põhiosaga (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 24 ja 25; P. Varul jt. Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2019, § 4034 komm 3.3 aa). Seega olukorras, kus tarbija on teinud krediidiandjale makseid enam kui saadud laenusumma ulatuses, on tarbijal õigus nõuda krediidiandjalt tühiste kokkulepete alusel enam tasutud summade tagastamist vastavalt alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1028 lg 1 jj). Kui krediidiandja esitab tarbija vastu krediidilepingust tuleneva rahalise nõude, võib tarbija selle tasaarvestada oma alusetu rikastumise nõudega krediidiandja vastu, mis võib tuleneda mh poolte vahel varasemalt sõlmitud tarbijakrediidilepingutest. VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja nõuda teiselt poolelt tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi teise lõike esimene lause kohaselt lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Riigikohus on selgitanud, et erinevalt võlausaldajatest ei keela pankrotiseadus pankrotivõlgnikul (halduri kaudu) tasaarvestust teha (vt RKTKm 10.02.2009, 3-2-1-141-08, p 13; RKTKo 02.11.2011, 3-2-1-95-11, p 16). Haldur on võlausaldaja nõudele esitatud vastuväites (dtl 975) tasaarvestanud BB Finance OÜ võlgniku pankrotimenetluses esitatud nõude võlgniku alusetust rikastumisest tuleneva nõudega BB Finance OÜ vastu. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti lähtunud halduri vastuväites VÕS 6
§ 4034 lg 7 ja § 197 alusel esitatud nõuete ümber- ja tasaarvestusest. BB Finance OÜ ei ole esitanud võlgniku alusetust rikastumisest tulenevale nõudele ühtegi sisulist vastuväidet. Kuna võlgnik sai laenu 8663 eurot ja tasus laenude täitmisel 7630 eurot 34 senti, on maakohus lõppjäreldusena õigesti tunnustanud võlausaldaja nõuet 1032 euro 66 sendi ulatuses (8663 - 7630,34) ning jätnud nõude 1002 euro 84 sendi ulatuses tunnustamata (arvestades et haldur on võlausaldaja intressinõude tasunud, vt määruse p 16). Võlgnik on varasemate võlausaldajaga sõlmitud laenulepingute alusel saanud laenu kokku 6673 eurot ja teinud tagasimakseid kokku 7489 eurot 34 senti. Võlgniku enamtasutud osa on seega 816 eurot 34 senti, mis tuleb lugeda tasaarvestatuks võlausaldaja võlgniku pankrotimenetluses esitatud ümberarvestatud põhinõudega 1849 eurot (1990 - 141). Tasaarvestuse tulemusena kujuneb võlausaldaja põhinõude suuruseks 1032 eurot 66 senti (1849 816,34).
16.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses esmakordselt esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgi ümberarvutatult intressinõude 19 eurot 64 senti. Halduri vastuväitele 2. mail 2025 esitatud seisukohas oli võlausaldaja intressinõudeks märgitud 10 eurot 44 senti. Ringkonnakohus selgitab, et kõik tõendid, taotlused ja nõuded tuleb esitada haldurile kohtueelses menetluses koos menetlusdokumendiga – nõudeavalduse (PankrS § 94 lg 1), vastuväite (PankrS § 1001 lg 3) või seisukohaga (PankrS § 1001 lg 5). Asja materjalidest ei nähtu, et võlausaldaja oleks intressinõude 19 eurot 64 senti kohtueelses menetluses esitanud, mistõttu on vastav nõue esitatud hilinenult ja ringkonnakohus jätab nimetatud nõude tähelepanuta. Haldur tunnistas, et intressinõue 10 eurot 44 senti jäi ekslikult võlausaldajate nimekirja kandmata, mistõttu ei kajastu see ka maakohtu määruses. Haldur tasus intressinõude 10 eurot 44 senti võlausaldajale võlgniku eest oma rahalistest vahenditest (dtl 2065). Ringkonnakohtu hinnangul puudub intressinõue 10 eurot 44 senti tasumise tõttu vajadus maakohtu määrust muuta.
17.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse puhul ei ole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt)
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.