Otsuse avalikult teatavaks- 28. detsember 2023, xxxxx kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-23-14959
Tsiviilasi
T. S. maksejõuetusavaldus
Menetlusosalised ja nende avaldaja/võlgnik T. S. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxx xxesindajad xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxx xxxx; e-post xxxxxxxxxxxxxxx@xxxxxxx); usaldusisik E. V. (xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;xxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kuulutada välja T. S. (isikukood xxxxxxxxxx; elukoht xxxx xx-xxxxxxxxxxxxxxx) pankrot kell 17.00 ja algatada T. S. kohustustest vabastamise menetlus.
2.Määrata usaldusisiku E. V. töötasu suuruseks 720 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 878,40 eurot.
3.Välja mõista usaldusisiku tasu 720 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 878,40 eurot, xx-xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx, KMKR xxxxxxxxxxx, arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxx Swedbank AS) T. S. pankrotivarast.
4.Nimetada pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes E. V. (xx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; asukoht xxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx; telefon xxxxxxxx; e-post xxxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxxxx).
5.Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 17. jaanuaril 2024 kell 10.00 Kalevi 1 xxxxx xxxxx kohtumaja saalis nr 348.
6.Kohustada T. S. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
7.Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Võlausaldaja esitab taotluse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle koos PankrS § 1002 lg-s 1 sätestatud dokumentidega kohtule. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
8.Pankrotihalduril koostada võlausaldajate esimeseks üldkoosolekuks võlgniku vara- ja võlanimekiri.
9.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule esitada pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 28. detsembril 2024.
10.Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1 ja 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
11.Jätta menetluskulud T. S. kanda.
12.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Määrus toimetada kätte võlgnikule ja usaldusisikule. Avaldada määruse kohta teade PankrS § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Usaldusisikule tasu määramise peale võib usaldusisik või võlgnik esitada määruskaebuse xxxxx Maakohtu kaudu xxxxx Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Asjaolud
1.T. S. (avaldaja/võlgnik) esitas 22.10.2023 xxxxx Maakohtule füüsilise isiku maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-23-14959). Avalduse kohaselt on võlgnik lahutatud ja tal ei ole ülalpeetavaid. Võlgnik töötab xxxx x/xxxxx filiaalis teenindajana ja tema netotöötasuks on 995 eurot kuus. Võlgniku igakuised väljaminekud on 420 eurot: eluasemele 75 eurot suvel ja 170 eurot talvel, toidule 100 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot, majatarvetele, hügieenile ja ravimitele 25 eurot, transpordile 40 eurot ning sidele 55 eurot. Võlgnevuste tasumiseks jääv summa on ligikaudu 575 eurot kuus. Võlgnikul puudub realiseeritav vara. Võlgniku selgituse kohaselt on ta sattunud laenukeerisesse juba kuus aastat tagasi, võttes uusi laene eelmiste tasumiseks. Võlgniku kohustuste suuruseks on vähemalt 38 900 eurot.
2.Kohus võttis 14.11.2023 määrusega T. S. maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas tema usaldusisikuks E. V. . Ühtlasi peatas kohus võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse või muu sundtäitmise raha sissenõudmiseks kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni.
3.Usaldusisik esitas 14.12.2023 kohtule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning arvamuse võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Kohtu põhjendused
4.Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku maksejõuetus on tõendatud usaldusisiku esitatud andmetega võlgniku varade ja kohustuste ning hinnanguga võlgniku majandusliku olukorra kohta. Üldandmed
5.Võlgnik sündis xxxxx. Keskhariduse omandas xxxxx xxx xxxxxxxx, misjärel omandas xxxxx Kutsehariduskeskuses müüja eriala. xxxxxxxxxx kuni xxxxxxxxx oli võlgnik abielus V. S. . Võlgnikul on xxxxxxxxxx sündinud tütar ja xxxxxxxxx sündinud poeg. Võlgnik elab üksi oma endise abikaasa ja tema õe ühisomandis olevas, pärimise teel omandatud kahetoalises keskküttega korteris. Korteri kasutamise eest maksab võlgnik oma endisele abikaasale üüri 200 eurot kuus, lisaks tasub korteri majandamiskulud. Pärast kutsehariduse omandamist töötas võlgnik müüjana, alates 2010. aastast töötab võlgnik peamiselt laevadel puhastusteenindajana. Viimastel aastatel on võlgnik enamiku sissetulekust saanud xxxxxxxx xx-st ja xxxx x/xxxxx filiaalist. Vähemal määral on võlgnik saanud sissetulekut xxxxxxxxxxxxxx-st ja xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-st. Praegu töötab võlgnik xxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxx. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli võlgniku maksustatav brutotulu 2015. aastal 8290,29 eurot, 2016. aastal 17 767,14 eurot, 2017. aastal 18 966,95 eurot, 2018. aastal 21 483,84 eurot, 2019. aastal 21 788,04 eurot, 2020. aastal 20 674,41 eurot, 2021. aastal 32 642,06 eurot (sh tagasi võetud pensionifondi osakute väärtus 11 085,85 eurot) ja 2022. aastal 21 819,43 eurot (sh tagasi võetud pensionifondi osakute väärtus 1071,69 eurot). 2023. aasta esimese kümne kuu jooksul teenis võlgnik xxxxxx/xxxxxxxxxxxxxxx brutotöötasu 19 546,20 eurot (keskmine brutotasu 1954,62 eurot kuus, keskmine netotasu 1538,68 eurot kuus). Vara
6.Usaldusisikul puuduvad andmed, et võlgnikule kuulub märkimisväärse realiseerimisväärtusega asju või varalisi õigusi. Ei ole teada võimalusi võlgniku vara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise teel. Võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks on tema teenitav töötasu. Kohustused
7.Teadaolevad võlgniku kohustused on järgmised:
Võlausaldaja Coop Finants AS Holm Bank AS Omaraha OÜ AS LHV Pank IPF Digital AS BB Finance OÜ AS Inbank Finance
8.Maksejõuetusmenetluses tähendust omava võlgniku varalise õigusena saab käsitada teoreetilist võimalust eraldada osa võlgniku sissetulekust võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Eeldusel, et võlgniku sissetulek püsib tulevikus enam-vähem sama suurena, kui see on olnud 2023. aasta esimese kümne kuu jooksul (netotasu keskmiselt 1538,68 eurot kuus), on sissetulekust seaduse kohaselt arestitav kuni 626 eurot kuus (võlgniku väitel on ta 2023. aastal teinud palju ületunde ning tulevikus võib töötasu kujuneda ka väiksemaks). Sellise tempoga kuluks kõikide võlgniku teadaolevate kohustuste täitmiseks vähemalt viis ja pool aastat. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku jaoks majanduslikult soodsaim kolme aasta pikkune kohustustest vabastamise menetlus, mille kestel rahuldatakse võlausaldajate nõudeid niivõrd, kui võlgniku sissetulek võimaldab. Võlgnikul ei ole mõtet siduda end kolmest aastast pikema fikseeritud maksegraafikuga. Võlausaldajatele kindla
suurusega maksete lubamisega kaasneks paratamatult risk, et lubadust ei õnnestu mingil põhjusel (haigestumine, töö kaotus vms) tegelikult täita. Võlgniku väitel hakkas ta laene kasutama umbes kuus aastat tagasi, kui kolis elama xxxxx endise abikaasa ema surma järel tühjaks jäänud korterisse. Laenas raha selleks, et teha korteris sanitaarremonti, soetada mööbliesemeid ja kodumasinaid. Hiljem jätkas laenude kasutamist osaliselt tarbimise jaoks, aga peamiselt võetud laenude tagastamiseks. Viimastel aastatel on võlgnik mänginud väga intensiivselt lotot. See on tema kulusid suurendanud, aga usaldusisik ei käsita seda maksejõuetuse põhjusena. Aastatel 2018 kuni 2023 on võlgnik enda kontodelt tasunud AKTSIASELTS-ile EESTI LOTO 6117,70 eurot ning võitudena saanud tagasi 2540,20 eurot, kulu on seega 3577,50 eurot. Võlgnik ei ole paigutanud raha viisil, mida saaks käsitada investeeringuna. Ei ole teada, et laenatud raha eest oleks soetatud väärtuslikke esemeid, mida saaks võlgade katteks müüa. Võlgniku sissetulek on aastaid olnud märkimisväärselt suur ning lisaks sellele on laeval töötamise ajal võlgniku majutuse ja toitlustamise kulud katnud tema tööandja. Konservatiivse majandamise korral oleks võlgnik saanud katta kõik elamisega seotud kulud ja koguda säästegi. Objektiivset vajadust laenude kasutamiseks ei tea usaldusisik olevat. Laenamine iseenesest on kulukas ja vähemalt võlgniku puhul see kulu end ei õigustanud. Võlgnik on suhtunud varaliste kohustuste võtmisse ja laenatud raha kasutamisse liiga kergemeelselt. Maksejõuetus on selle tagajärg. Usaldusisiku arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu. Praeguseks ei ole võlgniku laenupraktika analüüs olnud nii põhjalik, et saaks täpselt tuvastada, mis hetkest alates muutus võetud varaliste kohustuste täitmine võlgniku sissetuleku arvel võimatuks. Tõenäoliselt saabus see hetk mitu aastat tagasi. Võlgnik oleks võinud mõista, et olemasolevate laenude tasumiseks uute laenude võtmine ei ole probleemi lahendamine. Sarnaselt paljude muude isikutega võlgnikul sellist mõistmist nähtavasti ei tekkinud. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik püsivalt võimetu täitma temal lasuvaid kohustusi. Praegu puudub võlgnikul vara maksejõuetusmenetluse kulude osalisekski katmiseks, kuid on alust loota, et pankroti väljakuulutamise korral moodustub pankrotivara, mille arvel saab kulud tasuda.
9.Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku ainsaks varaliseks õiguseks tema teenitav töötasu (netotasu keskmiselt 1538,68 eurot kuus), muu märkimisväärse realiseerimisväärtusega vara puudub, ka maksejõuetusmenetluse kulude katmiseks. Võlgniku teadaolevate kohustuste maht seejuures on 41 383,38 eurot. Kuna ei ole teada muid kohustuste täitmise katteallikaid peale töötasu, mille arvel suudab võlgnik rahuldada aga väikese osa tema vastu suunatud varalistest nõuetest, ei ole võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisega. Kohus, vaadanud T. S. maksejõuetusavalduse läbi, kuulutab tema püsiva maksejõuetuse tõttu välja pankroti ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja FiMS §s 45 sätestatule (FiMS § 18 lg 2 p 2). Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohtute infosüsteemist (KIS) ja täitemenetluse registrist nähtuvalt ei ole võlgniku suhtes pooleli olevaid kohtu- ega täitemenetlusi.
10.Kohus nimetab pankrotihalduriks E. V. , kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. Kohus kohustab T. S. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.
11.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-tes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).
FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku (KarS) §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Kohus kontrollis, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused. Kuigi võlgnik on intensiivselt lotot mänginud, ei saa kohtu hinnangul antud juhul võlgniku käitumist pidada tahtlikuks või raskelt hooletuks võlausaldajate huvide kahjustamiseks ja vara raiskamiseks. Võlgnikule tuleb anda võimalus näitamaks, et ta suudab oma käitumisharjumusi muuta ja FiMS-is sätestatud kohustusi täites võlgnevustest vabaneda. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Kohus on seisukohal, et E. V. on vajalike erialaste teadmiste ja kogemustega isik ühtlasi võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmiseks. FiMS § 46 lg 3 kohaselt esitab usaldusisik võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta üle aasta. Kui pankrotimenetlus kestab kauem kui aasta, tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 28.12.2024. Usaldusisiku tasu
13.FiMS § 54 lg 1 ja 2 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg (PankrS § 23 lg 2). Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (FiMS § 54 lg 5). Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär on käesoleval ajal 145 eurot. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Usaldusisik on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 8 tundi tunnitasuga 90 eurot. Usaldusisik on palunud kohtul tasu suuruseks määrata 720 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot (käibemaksumäär 22%, kuivõrd eeldatavalt saab tasu välja maksta alles 2024. aastal), kokku 878,40 eurot. Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aega (8 tundi) ja esitatud taotlust arvestades tuleb kohtu hinnangul E. V. tasuks usaldusisiku ülesannete täitmise eest määrata 720 eurot, millele lisandub käibemaks 158,40 eurot, kokku 878,40 eurot. Võlgnikul on töötasu, mille arvel on võimalik usaldusisiku tasu hüvitamine. FiMS § 54 lg 9 alusel tuleb usaldusisiku tasu määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. /allkirjastatud digitaalselt/
kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.