Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
04.02.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-09-17925
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Monica Meristo
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Vladimir Ossipov’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
VLADIMIR OSSIPOV, isikukood 38101062215, Eesti Vabariigi kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 16.12.2008 ja lõpp 13.12.2018
Jätta VLADIMIR OSSIPOV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 12.12.2013 saabus Viru Maakohtule taotlus Vladimir Ossipov’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud kahel korral, reaalset vangistust kannab esimest korda. Viru Maakohtu 13.10.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-17925 tunnistati Vladimir Ossipov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 392 lg 2 p 2 järgi. Liitkaristuseks mõisteti talle 10 aastat vangistust. Karistusaja hulka arvestati eelvangistuses viibitud aeg. Karistusaega arvestati alates 16.12.2008.
Kinnipeetav on vangistuses viibides õppinud riigikeelt, töötanud hooldajana, osalenud nõustamisel suitsetamisest loobumiseks, osalenud muusikaringi tegevuses. Kinnipeetaval puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kinnipeetaval on vabanemisel olemas elukoht, mis sobib elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetaval on vabanedes garanteeritud töökoht, samas on tal 2782 euro ulatuses tasumata nõudeid. Isik on pannud kuriteo toime varalise kasu saamiseks. Isikul on toetavad lähedased, samas pani ta kuriteo toime grupis, seega saab järeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 13% ning Viru Vangla toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. 15.01.2014 saabus kohtule teade, mille kohaselt 16.12.2013 Viru Maakohtu otsusega mõisteti kinnipeetav süüdi KarS § 121, § 65 lg 2 järgi, jõustumine 07.01.2014. Uue kohtuotsuse järgi avaneb kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus 23.09.2015 ja elektroonilise valve alla 13.01.2014. Prokuratuuri seisukoht Kohtule esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör leidis, et nimetatud süüdimõistetu ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud kolmel korral. Varasemalt on isikut karistatud mh I astme kuriteo – narkokuriteo – toimepanemise eest. Ehkki vangistatul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, on teda vangistuses kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja 16.12.2013 kohtuotsusega KarS 121, § 65 lg 2 alusel. Kui süüdimõistetu on ka vanglas range järelevalve tingimustes jätkanud kuritegude toimepanemist, puudub alus arvata, et tema käitumine vabaduses oleks seaduskuulekas. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrusele kohtuasjas nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Varasemad karistused ei ole talle positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vangistusest vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olukorras, kus kogu maailmas on narkootikumide vastu võitlemine seatud riikide prioriteediks number üks, ei täida narkokuritegude puhul süüdimõistetute ennetähtaegne vabastamine vangistusest oma eesmärki. Kuna kinnipeetav kannab karistust mh narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist, seda ka elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine vanglas ning süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses ei kaalu üles toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust ega anna käesoleval ajal alust V. Ossipovi ennetähtaegseks karistusest vabastamiseks. Kinnipeetav ei
suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste panemisega süüdimõistetule. Prokuratuuril puudub veendumus, et kinnipeetav suudaks selle läbida nõuetekohaselt. Piirangud, mis on seotud kriminaalhooldusega, ei ole piisavad süüdimõistetu õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Käitumiskontroll ei hoiaks teda uute kuritegude toimepanemisest ja tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning karistamise eesmärgid jäävad täitmata. Nimetatud kinnipeetava puhul ei esine selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid teda kui rahvatervisevastase ja isikuvastase kuritegusid toime pannud isikut selleks formaalse võimaluse esimesel esinemisel vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Prokuratuur on käesoleval ajal kinnipeetava ennetähtajalisele vabastamisele resoluutselt vastu. Maakohtu istung 22.01.2014 toimunud maakohtu istungil selgitas kinnipeetav, et pani kuriteo toime, kuna oli noor ja vastutustundetu. Vangistuses viibimine on olnud talle hea õppetund. Kinnipeetav lubas elada edaspidi seaduskuulekalt. Kinnipeetava kaitsja palus kaaluda kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja märkis, et kinnipeetav pani vangistuses toime uue kuriteo, kuid karistus oli väga väike ja teda provotseeriti. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega ja prokuröri seisukohaga, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ja töökoht ning isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kuivõrd kinnipeetav on vangistuses viibides pannud toime uue, s.o KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tuleb nimetatud asjaolu tema ennetähtaegse vabastamise küsimuse arutamisel kindlasti arvestada. Kohus leiab, et kuivõrd kinnipeetav ei ole suutnud vaatamata lubadustele vangistuses viibides seaduskuulekalt käituda, oleks tema vabastamine käesoleval hetkel ennatlik. Kinnipeetava vabastamist ei toeta ka prokurör, olles sellele resoluutselt vastu. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele.
Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et Vladimir Ossipov’i puhul selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Vladimir Ossipov’le Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Tartu Ringkonnakohtu 26.02.2014 kohtumääruse
Jätta Viru Maakohtu 04. veebruari 2014 määrus muutmata ja süüdimõistetu Vladimir Ossipovi kaitsja Monica Meristo määruskaebus rahuldamata. Kohtumäärus jõustus 15. märtsil 2014. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. Nooremreferent
(allkirjastatud digitaalselt)
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.